KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Otsuse tegemise aeg ja koht 14.mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-55 Haldusasi A. D kaebus Murru Vanglalt toimingu teostamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28.veebruar
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A. D Vastustaja Murru Vangla RESOLUTSIOON
- Rahuldada A. D 28.veebruarist 2007.a. apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu otsus
- Teha uus o t s u s, millega kohustada Murru Vanglat vastama A. D poolt esitatud selgistustaotlusele märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse prg. 5 lg 8 sätestatud nõuete kohaselt. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 14.mai 2007.a.. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 05.12.2006 esitas A. D Murru Vangla direktorile taotluse temalt äravõetud religioosse sümboolika tagastamiseks või vanglast väljasaatmiseks . 11.12.2006 esitas kaebaja Murru Vangla direktorile selgitustaotluse, milles taotles temalt võetud religisoosse sümboolika tagastamist . 28.detsembril 2006.a. saadeti kaebajale vastus selgitustaotlusele. . Kaebaja väidetel on tema kohtusse pöördumise eesmärgiks saada 05.12.2006, 11.12.2006 esitatud taotlustele vastus lähtudes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse sätetest. Kaebaja selgituste kohaselt on tema põhjendatud huviks saada tulevikus oma taotlustele korrektne ja põhjalik vastus. Kaebaja väidetel taotles ta 05.12.2006 temalt äravõetud regligioosse sümboolika tagastamist ja juhul, kui taotluses märgitud esemed on keelatud või 2 ohustavad vanglas julgeolekut, siis taotles ta taotluses märgitud esemete väljasaatmist lähedastele. Uurides oma õigusi, otsustas kaebaja 11.12.2006 esitada asjas selgitustaotluse, milles palus end usutunnustel mitte diskrimineerida ja tagastada temalt võetud religioossed esemed. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja 28.12.2006 vastuses vastanud sisuliselt ühelegi taotluses toodud väitele. Kaebaja on seisukohal, et tal on õigus ise otsustada, millist usku ta on ning millist sümboolikat ta kasutab. Kaebaja väidetel ei ole vangla pädevuses hinnata, kas süda on religioosne sümbol või mitte. Tallinna Halduskohtu 28.veebruari 2007.a. kohtuotsusega jäeti A. D kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas oma otsust järgmiselt. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus (redaktsioon alates 10.12.2004) sätestab isiku pöördumisele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega. Selgitustaotlus käesoleva seaduse § 2 lg 3 tähenduses on isiku pöördumine, milles isik: - taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine; - taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 8 alusel tuleb selgitustaotlusele vastamisel anda isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Käesoleval juhul on kaebaja pöördunud Murru Vangla direktori poole 05.12.2006 taotlusega ja 11.12.2006 selgitustaotlusega (tl 4, 5). Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 05.12.2006 taotluse temalt võetud esemete osas ning uurinud mõne päeva oma õigusi, otsustas 11.12.2006 asjas esitada veel selgitustaotluse . Lähtudes käsitletud seaduse § 5 lg 7 vastatakse üheaegselt mitmel viisil samale adressaadile esitatud samasisulisele märgukirjale või selgitustaotlusele üks kord. Arvestades seda, et kaebaja samasisulised pöördumised on tehtud 6 päevaste jooksul, mille vahele jäi nädalavahetus, on põhjendatud taotlustele ühekordne vastamine . Kaebuses toodud küsimusi (tl 2-3) kaebaja taotluses otseselt tõstatanud ei ole (tl 4, 5). 05.12.2006 taotluses (tl 4) palub kaebaja: - luba tagastada temalt ära võetud religioosne sümboolika; - juhul, kui see ei ole erinevatel põhjustel võimalik, siis nimetatud asjade vanglast välja saatmist. 11.12.2006 (tl 5) selgitustaotluses märgib kaebaja, et on ristitud ja õigeusklik ning kannab pühitsetud risti ja palub: - tagastada temalt võetud religioosne sümboolika. Hinnates kaebaja taotluste sisu on nende eesmärgiks saada tagasi temalt äravõetud religioosne sümboolika ning üksnes juhul, kui see pole mingitel põhjustel võimalik – siis saata äravõetud esemed vanglast välja. Vastustaja märgib oma vastuses (tl 6): - rahuldatud on kaebaja 05.12.2006 taotlus äravõetud esemete väljasaatmiseks Murru Vanglast; - kuna kaebaja 05.12.2006 taotlus esemete väljasaatmiseks rahuldati, ei pea vastustaja vajalikuks kaebaja selgitustaotlust ümber vaadata. Hinnates vastustaja vastust, puudub seal igasugune selgitus selle kohta, millistel põhjustel ei saa/ei saanud äravõetud eset/esemeid kaebajale tagastada. Vastuses on üksnes märgitud, äravõetud esemed on kaebaja taotlusel vanglast väljasaadetud. Seega on tähelepanuta jäetud 3 kaebaja taotlus esemete tagastamiseks ning ei ole mingil moel põhjendatud esemete tagasi andmisest keeldumist. Käesolevas asjas ei ole kaebaja vaidlustanud asjade äravõtmise asjaolusid vaid seda, et vastustaja ei ole tema taotlust asjade mittetagastamise kohta põhjendanud. Kuna kaebaja on 05.12.2006 taotluses esitatud kaks erinevat taotlust, siis kohtu hinnangul ei piisa üksnes ühe taotluse rahuldamisest, vaid kaebajale oleks tulnud ka põhjendada ühe taotluse rahuldamist ja teise taotluse rahuldamata jätmist. Tulenevalt eeltoodust ei ole vastustaja 28.12.2006 kaebaja taotlustele vastamisel kinnipeetud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 8 sätestatud nõuetest. Vastustaja oma vastuväidetes kaebusele (esitatud 5.02.2007.a.) selgitab, et vangla sisekorraeeskirjade (redaktsioon 15.08.2006-11.02.2007) § 58 on sätestatud kinnipeetavale lubatud asjade loetelu. Käsitletud paragrahvi lg-s 3 on toodud kinnipeetavale lubatud hügieenivahendite ja tarbeesemete nimekiri, mille p 17 kohaselt võib kinnipeetaval olla vangla üldisele sisekorrale ja julgeolekule ohutu religioosne sümboolika (välja arvatud metallist) – 2 tk. Hinnates kaebaja väiteid, asjas esitatud tõendeid ning vastustaja vastuväiteid, ei ole käesolev vaidlus seotud äravõetud sümboolika ohtlikkusega vangla üldisele sisekorrale ja julgeolekule, vaid kaebajalt ära võetud esemete materjali (kas metallist või mitte) ja liigiga (kas on religioosne sümboolika või mitte). Viidatud sättest tuleneb, et kinnipeetavale on lubatud mittemetallist religioosne sümboolika. Asjas kogutud tõendite kohaselt olid kaebajalt äravõetud esemetest rist ja ripats metallist. Seega ei ole need esemed viidatud sätete kohaselt kinnipeetavale lubatud. Kohtumenetluse käigus saadeti kaebusele esitatud vastuväited ka kaebajale ja halduskohus hinnates vastustaja 28.12.2006 vastust ja 05.02.2007 asjas esitatud vastuväiteid , asus seisukohale, et kaebaja poolt nõutud toiming on sellega sooritatud. Seega on kaebaja kaebuse esitamisega oma eesmärgi saavutanud ning seetõttu on kaebaja õigus toimingule ära langenud. Tulenevalt eeltoodust jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES A. D märgib oma apellatsioonis haldusasjas nr.03-07-55 tehtud otsuse kohta järgmist. - kohtuotsuses on ekslikult märgitud mitmes kohas vale haldusasja number (3-06-55). - Kohtu põhjendused on suunatud pigem hoopis teisele kaebuse esemele, mida tema vaidlustas ehk sellele, kas temalt võeti õigusvastaselt ära vanglas esemed või mitte, kaebuse esemeks oli aga kohustada Murru Vanglat vastata tema taotlusele. - Kohus kinnitab sisuliselt, et tema 5.detsembril 2006.a. vanglale esitatud taotluses nähtub sisuliselt kaks taotlust ja kohtu hinnangul ei piisanud ühe taotluse rahuldamisega ja teise tähelepanuta jätmisest. Kohus kinnitab ka seda, et vastustaja ei ole kinnipidanud (ehk rikkus) taotlusele vastamisel märgukirjade ja selgitustaotlusele vastamise seaduse prg. 5 lg 8 sätestatud nõudeid. Samas aga leidis, et vastustaja on taotlusele vastanud halduskohtule esitatud kaebusele vastuväidete esitamisega 5.detsembril 2006.a. ja sellega on tema poolt nõutud toiming ka sooritatud. Apellant leiab, et selline kohtu lähenemine on vastuolus kehtivate õigustega. Vastustaja 5.12.2006.a. antud vastus on adresseeritud Halduskohtule, mitte temale ja on menetluse dokument, mitte aga taotlusele antud vastus. Murru Vangla vastuses A. D apellatsioonile väidetakse, et kaebaja taotles toimingu sooritamist Murru Vangla poolt ja tema poolt esitatud taotlusele vastamist. Vastustaja leiab samuti, et haldusasja raames toiming sooritati, s.t. 5.02.2007.a. kohtule esitatud vastuväidetes vastati ka apellandi taotlusele selle kohta, miks ei olnud temalt äravõetud esemete tagastamine 4 võimalik. Vastustaja on seisukohal, et sisuliselt ei oma tähtsust, et toiming sooritati seoses haldusasjaga ning taotlusele vastamine ei olnud vormistatud „vastus taotlusele“ vaid kohtule esitatavate vastuväidetena, sest vastustaja vastus kohtule esitati ka apellandile ning seega sai apellant vastuse oma taotluses esitatud küsimusele. Apellandi viide Riigikohtu otsusele ei ole aga asjakohane ja sealt ei tulene kohustust kaebuse rahuldamiseks, sest toiming , mille kohustamist apellant taotles on sooritatud. Oma vastuväidetes vastustaja vastusele teatab apellant, et tema ei nõustu sellise vangla seisukohaga kuna kohtul kui institutsioonil on hoopis teine eesmärk kui taotlustele vastuseid välja nõuda ja neid taotlejatele edastada. Kui kohus sai vangla vastuse tema kaebusele ja leidis, et sellega on ka taotlus rahuldatud, tulnuks kohtul teha temale ettepanek lõpetada kaebuse menetlus seoses sellega, et eesmärk sai vangla vastuse esitamisega saavutatud, mitte tegema aga otsust tema kahjuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Kohtukolleegium leiab, et halduskohtu otsus kuulub tühistamisele ja seda järgmistel põhjendustel. Halduskohtu otsuse kohaselt tunnistas kohus märgukirjale ja selgistustaotlusele vastamise seaduse prg. 5 lg 8 sätestatud nõuete rikkumist. Rikkumine seisnes kohtuotsuse kohaselt selles, et kaebaja olles 5.detsembri 2006.a. taotluses esitanud kaks erinevat taotlust, sai vastuse ühe taotluse rahuldamise kohta, teise taotluse rahuldamata jätmist vastuses ei põhjendatud. Seega tunnistas kohus märgukirjale ja selgistustaotlusele vastamise seaduse prg. 5 lg 8 rikkumist selles osas, kus sätestatakse, et selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Samas ei ole aga kohus otsuse tegemisel arvestanud sama sätte esimese lausega, milles märgitakse, et isikule vastatakse märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil (faksi number, posti- või elektronposti aadress) kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Käesoleval juhul tunnistas kohus, et 28.detsembril 2006.a. vangla poolt A.Dle kirjalikus vormis, tema nimele ja taotluses esitatud aadressil antud vastus oli puudulik – selles ei põhjendatud kaebajalt äravõetud asjade mittetagastamist. Loogiline ja seadusest tulenev on arusaam, et sellisel juhul , tunnistades vastuse mittevastavust seadusele , kohustatakse vastajat likvideerima esitatud puudus ja samas vormis vastama ka taotluse sellele osale, mis jäi esialgselt vastamata. Kohtukolleegium leiab, et põhimõtteliselt ei ole keelatud ka taotlusele vastuse andmine sellisel kujul nagu seda aktsepteeris halduskohus – võrdsustas kohtumenetluses vastustaja poolt kaebusele esitatud vastuväited selgitustaotlusele vastuse andmisega. Seaduse kohaselt on sellisel juhul tegemist kirjalikust, selgitustaotluses esitatud aadressile vastuse saatmisest muul viisil vastamisega. Seadus aga annab selleks vaid ühe võimaluse ja see on kokkulepe olemasolu taotluse esitanud isikuga. Halduskohus sellist kokkulepet ei saavutanud ja seetõttu tulnuks kohustada vastustajat vastama kaebajale seaduses ettenähtud viisil. Kohtukolleegium on seisukohal, et Murru Vangla pidanuks vastama selgitustaotlusele seaduses ettenähtud viisil – kirjalikult kaebajale ja taotluses esitatud aadressil. Käesoleval juhul on olukord viidud absurdini – selle asemel, et vastata kaebajale, miks osa tema taotlusest rahuldamata jäi , läbitakse mitmes instantsis kohtumenetlus ja vaieldakse kas sellesama vastuse sisule vastav vastustaja vastuväide on võrdsustatav taotluse esitanud isikule antud kirjaliku vastusega või mitte. Selline vaidlus on vastuolus ka menetlusökonoomia põhimõttega. 5 Apellatsioonis märgitud asjaolu – kohtuotsuses märgitud vale haldusasja number, ei mõjuta kuidagi kohtuotsuse seaduslikkust ja on seotud haldusasjade registratsiooniga. Selline eksituse parandamine kõrgemalseisva kohtu otsusega ei ole vajalik. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS prg. 37, 46 lg 1 p.2 rahuldab kohtukolleegium A. D apellatsioonkaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu otsuse . Julia Katškovskaja Meelika Aava Ivi Kesküla