lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Asjaõigusseaduse § 63¹ lg 2 kohaselt võib eelmärke kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise määruse alusel. Sel juhul ei ole nõutav, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. Hagejal on kahtlus, et AS D võib kinnistud võõrandada või muul viisil muuta kohtuotsuse täitmise võimatuks ning kohus leidis, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna hagi tagamata jätmine võib muuta võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise võimatuks. Määruskaebus ja selle põhjendused AS D palub tühistada Harju Maakohtu 01.märtsi 2007 määrus ja jätta AS-i H.H taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Määruskaebuse põhjendustel AÕS § 63 lg 1 p 1 järgi saab eelmärke kanda kinnistusraamatusse asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekorra muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks. Seega eeldab eelmärke tegemine vastava nõude olemasolu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et AS-l H.H puudub õigus nõuda kaebuse esitajalt rendilepingu kohta märke tegemist kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatusse on kantud kasutusvaldus AS-i Ü.C kasuks. Kasutusvaldus on oma sisult asjaõiguslik rent. Kasutusvalduse kinnistusraamatusse kandmisel läksid kaebuse esitaja poolt sõlmitud kasutuslepingud üle AS-le Ü.C, kes muutus nimetatud lepingujärgsete ruumide osas üürilevõi rendileandjaks ning hageja rendileping muutus allrendilepinguks. Allrendilepingu kohta märke tegemist ei näe võlaõigusseadus ette. 2 Kaebuse esitaja nõustub, et AÕS § 63¹ lg 2 kohaselt ei ole hagejal vaja tõendada eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutmise ohtu, kuid hagi tagamise abinõu peab tagama või kergendama kohtuotsuse täitmist. Eelmärge ei saa välistada ega raskendada kinnistute võõrandamist ning eeltoodud põhjusel on määrus põhjendamata ja vastuoluline. AS H.H vastus määruskaebusele AS H.H leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja märgib, et tema nõudeõiguse olemasolu hindamine on tsiviilasja sisulise lahendamise küsimus. Hagi tagamise abinõu kohaldamise otsustamisel ei saa kohus anda hinnangut nõudele ega teha eelotsustust. See oleks võimalik üksnes sel juhul, kui nõue oleks perspektiivitu ning välistaks menetluse/
Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-136-04 asus seisukohale, et hagi tagamise abinõuna märkuse tegemine üürilepingu kohta on võimalik. Seega ringkonnakohus saab kontrollida üksnes asjaolu, kas tegemist on kohase hagi tagamise abinõuga ning kas eksisteeris
§-s 377 sätestatud alus hagi tagamiseks. Määrus on nõuetekohaselt põhjendatud ning vastustajal on nõudeõigus kaebaja vastu ning märke kandmine kinnistusraamatuse kaitseb seadusest tulenevaid üürniku õigusi. Harju Maakohus jättis 17.mai 2007 määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja toimikus olevatega materjalidega, ei tuvastanud määruses materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusnormi rikkumist ning ka väidetud vastuolu olemasolu.
lg1 kohaselt on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse täitmise kindlustamine, kui hagi tagamata jätmise korral võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks.
§-s 378 on sätestatud hagi tagamise abinõude loetelu, kusjuures tegemist ei ole ammendava loeteluga. Hagi tagamise abinõu kohaldamise üle otsustamisel tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks /
Hagi tagamise abinõu kohaldamise üle otsustamisel tuleks kohtul hinnata esitatud nõude põhjendatust, et mitte põhjustada kostja põhjendamatut koormamist. Seega vastustaja seisukoht on selles osas õige, et perspektiivitu nõude puhul puudub alus hagi tagamise abinõu kohaldamiseks. Kolleegium nõustub AS H.H vastuses tooduga, et hagi tagamise abinõuna märkuse tegemine üürilepingu kohta on võimalik ka üürilepingute osas. Sellisele seisukohale asus ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-04, mille põhjenduste kohaselt AÕS § 63 ¹ lg 2 võimaldab hagi tagada eelmärkega. Kui hagi jääb vastava nõude puudumise tõttu rahuldamata, siis eelmärke aktsessoorsuse tõttu ei ole sellel VÕS § 324 lg-s2 ettenähtud toimet ja hagi tagamine tuleb tühistada. Seejuures AÕS § 63¹ lg 2 järgi hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole nõutav, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. 3 Selle, kas nõue kuulub rahuldamisele või mitte, ning millise õigussuhte alusel on hagejal õigus äripinda kasutada, otsustab maakohus sisuliselt oma lahendis. Ringkonnakohus ei saa hinnata pooltevahelisi õigussuhteid hagi tagamise abinõu kohaldamise üle otsustamisel. Toimikust ilmneb, et hageja kasutas mitteeluruume 12.07.2000 rendilepingu alusel AS- ga D tähtajaga 12.07.2030. Asjaolu, et vahetus üürileandja 30.06.2006 kinnistu kasutusvalduse seadmise lepingu alusel ei anna alust jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Arvestades eeltoodut, tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Mare Merimaa kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.