lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (
Vastavalt
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (
lg 2).
Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja käesoleval juhul hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt sama seaduse § 37 lg-st 1 tulnuks riigilõivu tasuda vastavalt hagi hinnale. Kooskõlas
lg-ga 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagihinnaks seega 22500 krooni (9x2500 kr) ning riigilõivuseaduse § 37 ja seaduse lisa 2 järgselt tasumisele kuuluv riigilõiv 1500 krooni.
lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt
Menetluskuluna on
Järelikult kuulub riigilõiv summas 1500 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.