KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2007, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-06-1891 R. V kaebus Tallinna Vangla direktori 18.
- 2006 käskkirja nr 324-k tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10.11.2006 otsus Menetluse kohtus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus alus ringkonna- Asja läbivaatamise kuupäev
- mai 2007 Menetlusosalised Kaebaja R. V Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.11.2006 otsus haldusasjas nr 3-06-1891 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Vangla direktori 18.09.2006 käskkirjaga nr 324-k kohaldati kinnipeetav R. V suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 punktides 1-5 loetletud täiendavaid julgeolekumeetmeid. Käskkirjas märgiti, et 04.05.2006 kella 22.30 paiku leiti Murru Vangla kambrist nr xxX kinnipeetav I. K laip. R. V on tunnistatud kahtlustatavaks isikuvastaste kuritegude toimepanemises, seega on ta karistuse kandmise ajal jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav R. V eluaegse vabadusekaotusliku karistuse kandmisel ei ole täitnud vangistusseadusega seatud kohustusi ja eesmärke, on rikkunud vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju ning oma tegevusega mõjutanud negatiivselt teisi kinnipeetavaid ning tema tõekspidamised avaldavad halba mõju kaaskinnipeetavatele. On piisavalt alust eeldada, et R. V võib jätkata oma negatiivset käitumist ja seadusevastast tegevust Tallinna Vanglas viibides. 3-06-1891 Kaebuses halduskohtule taotles R. V käskkirja nr 324-k tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt saab täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada ainult siis, kui esineb kinnipeetava poolt konkreetne ja vahetu oht kinnipeetavale endale või teistele. VangS § 69 lg 1 sätestatud asjaolusid sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude rakendamiseks kaebaja suhtes ei esine. Selliseks asjaoluks ei saa olla kinnipeetava iseloom. Käskkiri on vastuolus süütuse presumptsiooniga. Käskkiri ei sisalda asjaolusid ega motiive, miks peeti vajalikuks äärmuslike abinõude kohaldamist. Rikutud on kaebaja VangS §-des 25, 34, 37 46 ja 55 sätestatud õigusi suhtlemisele, liikumisele, haridusele ning vaimsele ja füüsilisele arengule. Kaebajat ei kaasatud haldusmenetlusse ega kuulatud teda ära ning vaidlusalune haldusakt on ebaproportsionaalne. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. R. V kannab eluaegset vabaduskaotuslikku karistust vägivaldsete isikuvastaste kuritegude eest, s.h politseiametniku tapmise eest. Teda on kuuel korral karistatud distsiplinaarkorras, sealhulgas korduvalt keelatud eseme – mobiiltelefoni - omamise eest. R. V on hetkel kahtlustatav Murru Vanglas viibimise ajal teise kinnipeetava tapmisele kaasaaitamises (KarS § 114 p 4 – 22 lg 3). Varasemalt on teda karistatud tahtliku tapmise eest omakasu ajendil ja eriti julmal ja eriti piinaval viisil (KrK § 101 lg 1, 6 ja 7). Varem toimepandud kuriteo laad koosmõjus vahistamisega ülalnimetatud asjaoludel andis Tallinna Vangla direktorile põhjendatud aluse arvata, et R. V võib olla potentsiaalselt ohtlik teistele kinnipeetavatele ja vanglaametnikele. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vangla direktori kaalutlusotsus ning tal on õigus VangS § 69 lõikes 1 toodud tingimuste esinemisel kohaldada kinnipeetava suhtes julgeolekuabinõusid sellisel määral, nagu ta vangla julgeoleku tagamiseks vajalikuks peab. Käesoleval juhul kohaldati kõiki VangS § 69 lõikes 2 lubatud julgeolekumeetmeid, sealhulgas isiklike riiete kandmise ja isiklike esemete kasutamise keelamine ja kehakultuuriga tegelemise keelamine ning kõik see oli suunatud vangla julgeolekut ohustavate intsidentide vältimisele. Käeraudu kasutatakse tema väljaspool kambrit saatmisel. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse, tühistas Tallinna Vangla 18.09.2006 käskkirja nr 324-k ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 80 kr menetluskulu. Kohtuotsuse põhjendused: Vaidlusalune käskkiri nr 324-k on vastuoluline, ebaselge ja kontrollimatu. Käskkirja andmise alusena näidatud faktilised asjaolud on seostamata VangS §-st 69 tulenevate teokoosseisudega. Arusaamatuks jääb, kas käskkirja andmise aluseks olnud faktilised asjaolud on käskkirja sissejuhatuses loetletud ammendavalt või tulenevad mujalt, käskkirjas näitamata allikatest. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsuse kui ulatusliku kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Käesoleval juhul ei saa kohus olla veendunud kaalutlusõiguse ratsionaalsuses, kui pole üldsegi selge, milliseid asjaolusid kaaluti ja millised kaalutlused olid aluseks järelduste tegemisel. Isikuõigusi intensiivselt piiravate abinõude kehtestamiseks ei piisa abstraktsest viitest R. V seaduserikkumistele ja halvale mõjule teiste kinnipeetavate suhtes, toomata välja konkreetseid tõendatud fakte. Käskkirjas viidatakse „Tallinna Vangla administratsioonile kättesaadavatele materjalidele”. Selline umbmäärane viide ei ole haldusakti põhjendamisel õiguspärane. Kohtu käsutuses ei ole tõendeid selle kohta, milliseid „materjale” siin silmas peeti. Vangla lepinguline esindaja (kelle seletused ei ole tõendiks) viitas küll oma väiteid konkretiseerimata Tallinna Vangla direktori käsutuses olnud kriminaalasja materjalidele, samuti kinnipeetava isiklikule toimikule, kuid sellist tagantjärele haldusakti sisustamist ei saa pidada aktsepteeritavaks. Käskkirja sissejuhatavas osas on viidatud vaid kriminaalasjadele, kuid mitte 2
(4)3-06-1891 kinnipeetava isiklikus toimikus sisalduvatele andmetele (nt individuaalne täitmiskava, distsiplinaarasjade materjalid vms R. V isikut iseloomustavad dokumendid). Käskkirjas toodud väide, mille kohaselt nähtub R. V kahtlustatavaks tunnistamisest, et “isik on karistuse kandmise ajal jätkanud kuritegude toimepanemist”, on vastuolus põhiseaduse § 22 lõikest 1 tuleneva süütuse presumptsiooniga. See rikkumine pole siiski eraldivõetult aluseks käskkirja tühistamisele. Kinnipeetava kahtlustatavaks tunnistamine vanglas toimepandud raskes isikuvastases kuriteos võib iseenesest olla põhjendatud aluseks kohaldada isiku suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Sellisel juhul tuleb aga seostada kahtlustatava kuriteo asjaolud ohuga vangla julgeolekule, analüüsides, millised abinõud ja milline abinõude määr on proportsionaalne ohu tõrjumiseks. Käesoleval juhul ei saa kohus olla veendunud, et vangla direktor on kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt, sest käskkirjas viidatakse lisaks kahtlustatava kuriteo toimepanemisele arusaamatuks jääval viisil veel R. V seaduserikkumistele, tõekspidamistele, negatiivsele mõjule teiste suhtes jne. Juhul, kui on tuvastatud teiste kinnipeetavate mõjutamine, sisekorra süstemaatiline rikkumine vms, siis tuleb konkreetsed asjaolud välja tuua ja näidata, miks on vältimatult vajalik täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine sellises mahus. Esitatud pole tõendeid, et R. V oleks seotud KarS § 289 järgi uuritava ametialase kuriteoga. Käskkirja formaalne õigusvastasus ei võimalda kontrollida selle sisulist õiguspärasust. Täiendavaid julgeolekumeetmeid on kohaldatud seaduses ettenähtud maksimaalses mahus. Ohjeldusmeetmete (kinnisidumine, käerauad, rahustussärk) rakendamisele pole käskkirjas seatud ajalisi või muid tingimusi või piiranguid. Käskkirja järgi on kinnipeetavale keelatud kõik isiklikud esemed. Meetmete ilmsele ebaproportsionaalsusele viitab asjaolu, et praktikas kõiki julgeolekuabinõusid maksimaalses mahus ei rakendata ja ka R. Vle tagastati osa asju ning käeraudu kasutatakse vaid kambrist väljaspool liikudes. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta R. V kaebus rahuldamata. Vaidlusalune käskkiri ei ole tühine haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 63 lg 2 tähenduses ning vastab HMS § 57 nõuetele. Käskkiri on piisavalt motiveeritud, sisaldades selle andmise faktilisi asjaolusid ja õiguslikke aluseid. Käskkirjas on vaidlustamisviide ning käskkirjast nähtuvad ka kaalutlused, millest on haldusorgan käskkirja andmisel lähtunud. Käskkiri on sisuliselt õiguspärane. Sisulise õiguspärasuse tõttu on käskkirjas muude vormieksimuste osas põhjendatud kohaldada HMS § 58. Käskkiri anti 18.09.2006. Harju Maakohus kohaldas kaebaja suhtes tõkendina vahistamist 06.09.2006, andes oma määruses hinnangu R. V suhtes kahtlustuste tõsiseltvõetavusele ja tuues esile vajaduse kinnipidamise rangema režiimi järele. Maakohtu määruses toodud põhjendused on piisavalt kaalukad, et pidada R. Vst lähtuvat ohtu vangla julgeolekule tõenäoliseks ja kutsuda esile täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse. R. V võttis kohtumenetluse toimingust vahetult ja isiklikult osa ning oli teadlik kõigist vahistamisega seotud asjaoludest. Maakohtu määrus oli lisatud kinnipeetava isiklikku toimikusse ning on iseenesestmõistetav, et vangla direktor kinnipeetava saabudes vanglasse tema isikliku toimikuga tutvub. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et käskkirjas osundatud „Tallinna Vangla administratsioonile kättesaadavate materjalide“ all ei võiks mõelda kinnipeetava isiklikku toimikut. Kuna käskkirjas on viidatud käimasolevale kriminaalmenetlusele, siis olid selle andmise põhjendused kontrollitavad. VangS § 69 lg 1 on loetletud kinnipeetavale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused (süstemaatiliselt rikub seadust või vangla sisekorraeeskirja, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- ja põgenemiskalduvusega, on vägivaldne teiste isikute suhtes). Käesolevas asjas 04.10.2006 tehtud määruses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta pidas kohus õigeks 3
(4)3-06-1891 käsitada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgina võimalike rikkumiste ennetamist ka lõplikke tõendeid omamata. R. V vastuses paluti jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja esimese astme kohtu otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt ei ole käskkirja aluseks olnud faktid ja väited leidnud kriminaalmenetluses tõestust ega kinnitust. 09.11.2006 on Kaitsepolitseiamet tunnistanud, et R. Vt kahtlustati alusetult KarS § 114 p 4-22 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning kaebaja vastu esitatud sellest süüdistusest on loobutud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti sisulise õiguspärasuse kontrollimise võimaldamiseks peab haldusakt olema motiveeritud faktiliste asjaolude ning õiguslike aluste kohaldamise osas, veenmaks kohut, et arvestatud on kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Käesoleval juhul selline veendumus kohtul puudub. Kinnipeetava kahtlustatavaks tunnistamine vanglas toimepandud raskes isikuvastases kuriteos ning tema vahistamine põhjendusega, et karistuse kandmisel rakendatav vangistusrežiim ei ole osutunud piisavaks takistuseks uute kuritegu toimepanemisel, võib iseenesest olla põhjendatud aluseks kohaldada isiku suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vaidlusaluse käskkirjaga kohaldati kaebaja suhtes aga kõik VangS § 69 lg 2 sätestatud võimalikud julgeolekuabinõud, sellises mahus ja üksikute liikide osas nende kasutamise vajadust põhjendamata. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamisel tuleb seostada kahtlustatava kuriteo asjaolud ohuga vangla julgeolekule, analüüsides, millised abinõud ja milline abinõude määr on proportsionaalne ohu tõrjumiseks. Selliseid põhjendusi vaidlusaluses käskkirjas pole, mis annab alust järeldada, et taolist analüüsi pole käskkirja andmisel läbi viidud. Kuivõrd vaidlustatud käskkiri kujutab endast terviklikku otsust samaaegselt kõigi VangS § 69 loetletud julgeolekuabinõude kohaldamiseks, pole ringkonnakohtul võimalik eraldi hinnata üksikute julgeolekuabinõude kohaldamise põhjendatust ja kaaluda käskkirja tühistamist osaliselt. Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 4
(4)