Obsah (7)
§76§208§113§158§101§142§145Tsiviilasi nr.2-06-3908 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 25.mai 2006.a.; Valga Kohtumaja Tsiviilasj
§76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6, §113, §115 lg.1, §145, §158 ja §208 ning Ts
MS §162, §165 lg.3, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442,§444, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada OÜ X hagi A. L. ja A. V. vastu täies ulatuses. Välja mõista A. L. (is.kood xxxxxxxxxxx) ja A. V. (is.kood xxxxxxxxxxx) solidaarselt ostu-müügilepingu ja käenduslepingu järgne võlgnevus kogusummas viis tuhat üheksasada kolmkümmend üks (5 931) krooni, sealhulgas : kauba eest võlguolev summa viis tuhat ükssada seitsekümmend kuus (5 176) krooni, viivis summas kakssada kolmkümmend üheksa
(239)krooni ja leppetrahv summas viissada kuusteist
(516)krooni; ning menetluskuludena riigilõiv summas kolmsada viiskümmend
(350)krooni; OÜ X (reg.kood xxxxxxxx; a/k xxxxxxxxxxxx) kasuks. Asja menetlusega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostjate A. L. ja A. V. kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (25.05.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et hageja ja kostja A. L. vahel 28.02.2005.a. sõlmitud ostu-müügilepingu nr.xxxxxxxxxx alusel müüs hageja kostjale pesumasina „LG“ ja digitaalse fotoaparaadi „Canon“ koguhinnaga 7 192 krooni. Lepingu sõlmimisel tasus kostja kauba ostuhinnast 1 000 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja asja ostuhinna ja intressid järelmaksuna tasuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena – alates 28.03.2005.a. iga kuu 28.kuupäevaks 516 krooni. Ostu-müügilepingust tulenevate ostja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 28.02.2005.a. hageja ja kostja A. V. vahel käendusleping, millega kostja võttis endale kohustuse täita ostu-müügilepingust tulenevad ostja kohustused juhul, kui viimane jätab need täitmata. Hageja kinnitab, et kostjad pole lepinguid nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale tasumata graafikujärgsed osamaksed kogusummas 5 176 krooni. Hageja märgib, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostjate poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid kostjad võlgnevust ei tasunud; mistõttu hageja oli sunnitud lepingu erakorraliselt üles ütlema. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt seisuga 20.02.2006.a. kauba eest võlguolev summa 5 176 krooni, viivis summas 239 krooni ja leppetrahv summas 516; s.o. kokku 5 931 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 350 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik 27.02.2006.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.16-17/. Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.5-6/ on tõendatud, et hageja ja kostja A. L. vahel 28.02.2005.a. sõlmitud ostu-müügilepingu nr.xxxxxxxxxx alusel müüs hageja kostjale pesumasina „LG“ ja digitaalse fotoaparaadi „Canon“ koguhinnaga 7 192 krooni; ostu-müügilepingust tulenevate ostja (A. L. ) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 28.02.2005.a. hageja ja kostja A. V. vahel käendusleping, millega kostja A. V. võttis endale kohustuse täita ostu-müügilepingust tulenevad ostja kohustused, juhul, kui viimane jätab need täitmata /tl.7/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul ost-müük ja käendus) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (
) (RT 81/02-336)
§208
lg.1 sätestab ostja kohustuse tasuda müüjale asja ostuhind.
§76sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil.
Ostu-müügileping sätestab ostja (kostja) kohustuse tasuda asja ostuhind ja intressid järelmaksuna maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena – alates 28.03.2005.a. iga kuu 28.kuupäevaks 516 krooni /tl.5/. Asja materjalidega /tl.4,5/ on tõendatud, et kostja ei ole lepingut täitnud nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale saadud kauba eest veel 5 176 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kauba eest võlguoleva summa tasumist.
§113
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 5.3.) /tl.6/ on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,025% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades seisuga 20.02.2006.a. viivise suuruseks 239 krooni /tl.4/. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist.
§158
lg.1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu punkt 6.4 annab lepingu erakorralise ülesütlemise korral lepingu punktides 6.3.1.-6.3.5. toodud alustel, hagejale õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi kuni kolme kuu osamakse ulatuses. Hageja on leppetrahvi arvutamisel lähtunud eelnimetatud korrast ja tingimustest, nõudes kostjalt leppetrahvina 516 krooni väljamõistmist.
võimaldab kahju, viivise ja leppetrahvi samaaegse nõude esitamist. Seega on hageja õigustatud nõudma leppetrahvi tasumist.
§101
lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Seega on hageja õigustatud nõudma kauba eest võlguoleva summa 5 176 krooni, viivise summas 239 krooni ja leppetrahvi summas 516 krooni, tasumist. Käendus
§142
lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega /tl.7/ on tõendatud, et ostu-müügilepingust tulenevate ostja (A. L. ) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 28.02.2005.a. hageja ja kostja A. V. vahel käendusleping, millega kostja võttis endale kohustuse täita ostu-müügilepingust tulenevad ostja kohustused, juhul, kui viimane jätab need täitmata. Asja menetluses on tuvastatud, et käendaja põhivõlgniku lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Seega on kostja A. V. kohustust rikkunud.
§145
lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punkt 1.1. /tl.7/ sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja piiritletud vastutust. Seega on hageja õigustatud nõudma käendajast kostja suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kauba eest võlguolev summa 5 176 krooni, viivis summas 239 krooni ja leppetrahv summas 516 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §165 lg.3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjatelt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 350 krooni /tl.13/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 350 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlusega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostjate kanda. A.Kaldma kohtunik 25.05.2006.a.