TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-568 Otsuse kuupäev 30.04.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Urmas Sall´i kaebus Tartu Vangla 14.02.2007 käskkirja nr 1-4/189 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 10.04.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Urmas Sall; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Urmas Sall viibib Tartu Vanglas alates 12.12.
- Tartu Vangla direktori 14.02.2007 käskkirjaga nr 1-4/189 karistati Urmas Salli kartserisse paigutamisega 40 ööpäevaks selle eest, et tema 25.01.2007 kell 10.55 asudes eeluuritavate eluhoones kartseri riietusruumi juures sõimas vanglaametnikke A.Maidlat, P.Fominit ja H.Lille, käitus agressiivselt astudes ähvardavalt lähedale vanglaametnik A.Maidlale ning kasutas suhtlemisel ebatsensuurseid sõnu. Urmas Sall tutvus käskkirjaga 14.02.
- 19.03.2007 saabus Tartu Halduskohtusse Urmas Salli kaebus Tartu Vangla direktori 14.02.2007 käskkirja nr 1-4/189 tühistamiseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja leiab, et Tartu Vangla direktori 14.02.2007 käskkiri nr 1-4/189 on ebaõiglane. Kui ta läks jalutuskäigule, ei olnud ta võtnud veel tablette, mistõttu oli psüühiliselt ebastabiilses seisundis. Kaebaja tunnistab, et kasutas ebatsensuurseid sõnu, kuid see oli provotseeritud ja 1 sõnad ei olnud suunatud konkreetsele isikule. Kaebaja leiab, et seoses sellega on temale määratud karistus liiga range, mistõttu ta kohtu poole pöörduski. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja Tartu Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata ja seda alljärgnevatel põhjustel. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama paragrahvi punkt 2 kohustab kinnipeetavat mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid ning punkt 4 kohustab kinnipeetavat suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. TVKK p 7.1.1 kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVKK p 7.1.2 kohustab kinnipeetavat isikut mitte segama vanglaametnikke ja teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel ega häirima teisi kinni peetavaid isikuid. TVKK p 7.1.4 kohustab kinni peetavat isikut suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Vangla poolt välja antud esemete ning kasutuses olevate elu-ja olmeruumide rikkumise eest kannavad kinni peetavad isikud distsiplinaar- ja materiaalset vastutust. TVKK p 7.2.4 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud suhtlemisel vangla teenistujatega ja vanglat külastavate isikutega kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Urmas Sall on 02.01.2007 tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. Urmas Sall rikkus eelnimetatud sätteid oma süülise käitumisega, mis on VangS § 64 nõuetekohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud. Kaebajal oli distsiplinaarkaristuse määramise hetkel kümme kehtivat distsiplinaarkaristust. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Arvestades kaebaja suhtumist oma distsiplinaarsüütegudesse ja õiguskorda ning asjaolu, et varasemad distsiplinaarkaristused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks VangS § 63 lg 1 p 4 alusel kohaldada Urmas Salli mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist, kuna varasemad kergemad karistused ei ole kaebajat mõjutanud asuma õiguskuulekale teele. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Direktori otsus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tunnistajate ütlused ja läbi vaadanud toimiku materjalid leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Tartu Vangla direktori 14.02.2007 käskkirjaga nr 1-4/189 karistati Urmas Salli kartserisse paigutamisega 40 ööpäevaks selle eest, et tema 25.01.2007 kell 10.55 asudes eeluuritavate 2 eluhoones kartseri riietusruumi juures sõimas vanglaametnikke A.Maidlat, P.Fominit ja H.Lille, käitus agressiivselt astudes ähvardavalt lähedale vanglaametnik A.Maidlale ning kasutas suhtlemisel ebatsensuurseid sõnu, kuna U.Sall oli negatiivselt meelestatud, ei lubatud teda jalutuskäigule, mille peale riietas ta end lahti aluspesu väele ja loopis karteripüksid koridori peale. Sellega rikkus U.Sall Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1, 2, 4 ja Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVKK) p-de 7.1.1; 7.1.2; 7.1.4 ja 7.2.4 nõudeid. Vaidlustatud käskkirjas on märgitud järgmised kaalutlused: U.Salli on eelnevalt korduvalt karistatud, ta on süstemaatiline korrarikkuja, ei ole teinud järeldusi oma käitumisest. Ta on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik nende sisust ning nende rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest. Vaidlustatud käskkiri on koostatud juhindudes VangS § 63 lg 1 p 4 ja § 67 p 1, 2 ja 4 ning Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVKK) punktidest 7.1.1; 7.1.2; 7.1.4 ja 7.2.
- Käskkirja on tutvustatud U.Sallile allkirja vastu 14.02.
- Kaebaja tunnistab, et kasutas ebatsensuurseid sõnu, kuid taoline tegevus oli provotseeritud vanglaametnike poolt. Tema sõnad ei olnud suunatud konkreetse vanglaametniku poole. Kaebaja on psüühiliselt ebastabiilne, selleks ajaks ei olnud ta veel võtnud rahustavaid ravimeid ja seetõttu ei suutnud end kontrollida. Vanglaametnik A.Maidla võttis U.Salli kahest fraasist kinni ja jättis seetõttu viimase jalutuskäigust ilma. Selle protestiks võttis U.Sall oma riided seljast ja viskas need koridorile (tl 35). Ta ei olnud nõus sellega, et teda karistati distsiplinaarkorras 40 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Taoline karistus on liiga range ja see on ainus põhjus, miks ta esitas kaebuse halduskohtusse (tl 36). Esitatud kaebuses ei tunnistanud U.Sall end süüdi (tl 3 pöördel), kuid kohtuistungil tunnistas, et solvas vanglaametnikke. Kaebaja ei vaidle sisuliselt käskkirjas nimetatud rikkumist. Tema süü käskkirjas kirjeldatud rikkumises on leidnud tõendamist distsiplinaarmenetluse materjalidega: distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 26), A.Maidla ettekandega (tl 28) ja U.Salli seletuskirjaga (tl 29). Rikkumine on tõendatud ka tunnistajate A.Maidla ja H.Lille ütlustega kohtuistungil (tl 38 ja 40). Nende ütlused kinnitavad vaidlustatud käskkirjas nimetatud asjaolusid. Seega ei ole alust kahelda U.Salli süüs, mis on kirjeldatud vaidlustatud käskkirjas. Toimiku materjalidega on tõendamist leidnud, et U.Salli on korduvalt karistatud distsiplinaarrikkumiste eest, talle on määratud 14 distsiplinaarkaristust, nendest 10 on kehtivad. Seega on käskkirjas õigesti märgitud, et U.Salli on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras ja ta on süstemaatiline distsiplinaarkorra rikkuja. U.Sall sooritas järjekordse rikkumise, kandes samal ajal kartseris karistust eelmise rikkumise eest. U.Sall kasutas vanglaametnike suhtes ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid, viskas kartsapüksid koridori ja seega oli taoline korrarikkumine intensiivne ja pikaajaline. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tema käitumist õigustab asjaolu, et tal oli psüühika häire, mistõttu oli närviline ja seega oleks pidanud temale määratud karistus olema kergem. Kaebaja närvilisusega võib seletada juhtunut, kuid see ei ole asjaolu, mis võiks viia karistuse kergendamiseni. Kaebaja on ka ise oma rikkumisest aru saanud, kuid toob õigustuse aluseks oma tervise. Kohtul puudub sel põhjusel alus karistuse kergendamiseks. 3 Vaidlustavas käskkirjas on märgitud kaalutlused, miks kaebuse esitajat karistati 40 ööpäevaks kartserisse paigutamisega: ta solvas ja alandas otseselt teenistuskohustusi täitvat vanglaametnikku, on arvestatud rikkumise iseloomu, kõiki asjaolusid ning seda, et kinnipeetav oli teadlik rikkumise tagajärgedest. Kohus leiab, et kaebuse esitaja rikkus oma tegevusega süüliselt Tartu Vangla kodukorra punkte 7.1.1 (kinnipeetavad isikud on kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele), 7.1.2 (kinnipeetavad isikud on kohustatud mitte segama vanglaametnikke ja teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel.), 7.2.4 (kinnipeetavatel isikutel on keelatud suhtlemisel vangla teenistujatega ja vanglat külastavate isikutega kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid); p 7.1.4 (kinnipeetav isik on kohustatud suhtuma heaperemehelikult vangla vara vastu). Käskkiri on põhjendatud, selles on esitatud kõik asjakohased kaalutlused, millest vangla direktor on otsuse tegemisel lähtunud. Distsiplinaarkaristuse määramisel on täidetud VangS § 64 sätteid. Vastavalt HKMS §-le 19 lg 6 kui ametnik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrde kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohus leiab, et need nõudmised on järgitud ja ei ole alust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ja karistuse kergendamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus U.Salli kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 4