TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06- 2505 Otsuse avalikult kuulutamise 21.02.2007 , aeg ja koht Tartu Halduskohtu kantselei Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ XXX esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsari kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 29.11.2006 maksuotsuse nr. 12-5/423 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 06.
- 2007, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja OÜ XXX seaduslik esindaja J.S. ja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus, esindaja d Reet Raudvere ja Kadi Mölder Resolutsioon Rahuldada OÜ XXX´ esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsari kaebus. Tühistada Maksu-ja Tolliameti Lõuna Maksu- ja tollikeskuse 29.11.2006 maksuotsus nr. 12-5/
- Kohtuotsuse edasikaebe kord: Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 21.02.
- OÜ XXX esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar on esitanud kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksu- ja tollikeskuse 29.11.2006 maksuotsuse nr. 12-5/423 peale. Kaebuse kohaselt on Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksu ja tollikeskuse kontrollikeskuse II kontrollitalituse revident kontrollinud OÜ XXX käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 01.01.2004 kuni 30.
- 2005 tulenevalt tehingutest OÜ-ga P.G. ja OÜ-ga C.T.. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 29.11.2006 maksuotsusega nr. 12-5/423 kohustati OÜ XXX tasuma käibemaksu 331.482.- krooni ja tulumaksu 680.075.krooni. Maksuotsuse kohaselt on arvestanud OÜ XXX alates 01.01.2004 kuni 31.12.2005 maksustatavalt käibelt arvestatavast käibemaksust maha osaühingutega P.G. ja G.T. tehtud tehingutelt kokku käibemaksu kr.331.481,
- Kuna maksuhaldur pidas nimetatud osaühingutega tehtud tehinguid fiktiivseteks, siis luges ta neile ettevõtetele OÜ XXX kassast tasutud summad ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ning maksustas need vastavalt Tulumaksuseaduse § 51 tulumaksuga summas 680.075.- Kaebaja on asunud seisukohale, et vaidlustatud maksuhalduri maksuotsus kuulub tühistamisele. Maksuhalduri järeldused ei põhine olemasolevatele tõenditele, maksuhaldur ei ole järginud uurimispõhimõtet. Kaebaja on soetanud kaupu mitmetelt tarnijatelt 2004-2005 ning osaühingul ei olnud sõlmitud kirjalikke lepinguid OÜga P. G. ja OÜ-ga G.T., mistõttu ei olnud tegemist püsivate äripartneritega. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur on jätnud tähelepanuta , et tehingud on toimunud ajalehe kuulutuste peale ning püsivaid tarnelepinguid ei olnud kummagi äripartneriga. Kaebaja on kindlaks teinud OÜ G.T. esindaja E.K. isiku passi alusel ning kohtuistungil esitas koopia H.R.a isikut tõendavast dokumendist, kes on OÜ P.G. seaduslik esindaja. Samas on kaebaja kontrollinud mõlemate äriühingute kohta kannet äriregistris ning kaebajal puudus alus arvata, et kauba ja arved toonud isikud pole need, kellena nad esinevad. Arved tasuti hilisemalt ja osade kaupa vastavalt võimalustele. Maksuhaldur pole arvestanud sellega, et tulumaksuarvestuses kehtivad teised tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Maksuhaldur on käsitlenud kogu kauba eest tasutud summat ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Kaebaja rõhutab , et OÜ XXX sõlmis tehingud OÜ-ga G.T. ja OÜ- ga P.G. eesmärgiga omandada kaup ning tehing on ka reaalselt toimunud. Kaebaja ei ole rikkunud Käibemaksuseaduse ega Tulumaksuseaduse sätteid, esitatud arved vastavad nõuetele ja raha tasumine toimus arvete alusel. Kaebaja taotleb vaidlustatud haldusakti tühistamist. Maksuhalduri seisukohalt ei kuulu kaebus rahuldamisele. Maksuhaldur leiab, et OÜ-ga G.T. ja OÜ-ga P.G. tehingute puhul tuleb juhinduda Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lg 5, mille kohaselt on kohustatud isik tuvastama isikusamasuse isikul, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100.000.- krooni. Maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja poolt tehtud tehingud OÜga G.T. ja OÜ-ga P.G. tuleb käsitleda kui omavahel ilmselt seoses olevaid tehinguid. Tehingute seotus järeldub maksuhalduri hinnangul , kuna 9 kuu jooksul on sarnased majandustehingud OÜga G.T. ja OÜ-ga P.G. 14 kuu jooksul sarnased majandustehingud. Maksuhaldur ei nõustu kaebaja väitega, et mõlemate äriühingute esindajate isikusamasus on kindlaks tehtud, kuna passikoopia ja koopia ID kaartist on esitatud hiljem, so pärast kontrollakti vormistamist. Kaebaja on jätnud isikusamasused tuvastamata ning seega on kaebaja puhul tegemist hoolsusnõude rikkumisega. Kuna käibemaksukohustuslane on jätnud isiku tuvastamise nõude täitmata ega suuda tõendada tehingu teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. Maksuhaldur leiab, et kaebaja ei ole maksuhaldurile nõuetekohaseid algdokumente esitanud, seega on rikkunud Tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja lg 2 p. 3, § 54 lg 2 ja 4 sätteid. Maksuhaldur peab maksuotsust, millega on määratud kaebajale käibemaks summas 331.482.- krooni ja tulumaksu summas 680.075.- krooni, õiguspäraseks ja seaduslikuks. Kohtu seisukohad: Maksumenetluse käigus on maksu- ja tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus kontrollinud OÜ XXX käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 2004.a. jaanuar kuni 2005.a. detsember. 29.11.2006 maksuotsusega on määratud OÜ-le XXX täiendavalt tasumisele käibemaksu summas 331.482.- krooni ja tulumaksu summas 680.075.- krooni. Maksuotsus on haldusakt, millega määratakse täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma. Maksuotsus (tulenevalt Maksukorralduse seaduse § 95) tehakse siis, kui maksukohustuslane ei ole esitanud maksudeklaratsiooni või kui deklareeritud summa osutub kontrollimise tulemusena ebaõigeks. Maksuotsusest nähtuvalt on maksuotsuses tuginetud kontrollimise käigus tuvastatud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis kajastuvad 12.10.2006 kontrollaktis nr. 12-3/
- Maksuhaldur on asunud seisukohale, et kaebaja tehingud OÜga G.T. ja OÜ-ga P. G. tuleb käsitleda kui omavahel ilmselt seoses olevaid tehinguid ning kuulub rakendamisele Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahPTS) § 6 lg 5 sätted, mille kohaselt nimetatud seaduse § 5 lg 1 nimetatud isik on kohustatud tuvastama RahPTS § 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100.000.krooni. Maksuhaldur ei ole nõustunud, et OÜ G.T. seaduslik esindaja E.K. isikusamasus on kindlaks tehtud ning samuti ei nõustu ka P.G. OÜ juhatuse liikme isikusamasuse tuvastamisega, kuna isikusamasus on tuvastatud alles pärast kontrollakti tegemist. Seega maksuhaldur on leidnud, et käibemaksukohustuslane on jätnud isikusamasuse tuvastamata, ei ole seega täitnud hoolsuskohustust ning puudub õigus käibemaksu mahaarvamiseks. Samas tundmatutele isikutele tehtud väljamaksed on maksuobjektiks Tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p. 3 järgi. Tulumaksuseaduse § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning § 51 lg 2 p. 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kohus asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Maksuhaldur on asunud seisukohale, et kaebajal on äripartneritega OÜ G.T. ja OÜ P.G. püsivad majandussuhted. Maksuhaldur on teinud nimetatud järelduse asjaolust, et kaebajal on mitmed tehingud just nimetatud äripartneritega. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta kaebaja esindaja OÜ XXX juhatuse liikme kirjaliku seletuse selle kohta, et nimetatud firmade esindajad on läbi ajalehe kuulutuse temaga ühendust võtnud, mille tulemusena on tehing toimunud. Samuti kinnitas OÜ XXX juhatuse liige kohtuistungil, et polnud mingeid pidevaid tehinguid. Samas ei ole vormistatud kirjalikke lepinguid tehingute kohta , mis kinnitaks püsivat majandussuhet ning puudub alus väita, et tehingud on omavahel seotud. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et isikud, kellega kaebaja tehingud tegi, on jäetud kaebaja poolt tuvastamata. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ G.T. esindaja E.K. isik kindlaks tehtud passi alusel, samas on kontrollitud kaebaja poolt , et mõlemad äriühingud on kantud äriregistrisse ning kaebajal puudus alus kahelda, et kauba toojad ja arve esitajad pole need, kellena nad esinevad. Reaalselt oli tehing toimunud, kaup oli üle antud, mis ei ole ka käesolevas asjas vaidlusesemeks olnud. Kohtuistungil esitas kaebaja pool ka koopia H.R.´a (P.G. OÜ juhatuse liige) isikuttõendavast dokumendist väites, et on maksuhaldurit teavitatud nimetatud dokumendi olemasolust, kuid ajutiselt olid osad dokumendid kolimise käigus kadunud, mis hiljem on üles leitud. Seega on XXX OÜ juhatuse liige J.S. huvi tundnud oma tehingupartnerite vastu. Maksuhaldur on seadusele tuginemata väitnud, et mõlema äripartneri esindajate isikusamasuse tõendamise dokumendid on esitatud hiliselt, so. alles pärast kontrollakti nr. 12-3/455 12.10.2006 ning seega pole neid arvesse võetud kui usaldusväärseid dokumente. Kauba eest on esitatud arved, mis vastavad Käibemaksuseaduse § 37 lg 7 nõuetele. Käibemaksuarvestuses kehtivad arvetele karmimad nõuded kui tulumaksuarvestuses. Arved on kaebaja poolt tasutud, kuigi hilinemisega, kuid nimetatud asjaolu ei ole tõenduseks selle kohta, et kaebaja tegevuses puudub heausksus. Maksuhaldur on seadnud kahtluse alla asjaolu, et arved on tasutud hiljem , kuid pole nõutud viivist. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et viivise sissenõudmine tuleneb tehingupartnerite kokkuleppest ja viivise mittetasumine ei oma antud asjas tähtsust. Mis puutub hoolsuskohustusse, siis kohus on seisukohal, et kauba või teenuse ostja (OÜ XXX) ei pea kontrollima , kas tema ees müüjana olev isik arvel märgitud käibemaksu ka deklareerib. Antud juhul ei ole tõendatud, et kaebaja oleks olnud seotud maksupettusega ja oleks tegutsenud pahauskselt ning müüjapoolsed maksupettused , kui need on olemas, ei saa piirata ostja õigusi. Maksuhalduri kohustus on kahtluste põhjendamine, et ostja osaleb maksupettuses. Hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega pole tulumaksu osas oluline, sest müüja isik ei ole ostja tulumaksukohustuse kindlakstegemisel oluline. Seevastu käibemaksu puhul on müüja isiku tuvastamine oluline kõigepealt seepärast, et ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Teiseks tasub ostja koos kauba hinnaga käibemaksu müüjale, mitte vahetult riigile. Müüja on käibemaksu riigile tasumisel vahendaja rollis. Seega ei tule ostjal tasuda kauba hinnale lisatud käibemaksu ükskõik millisele müüjale, vaid ainult käibemaksukohustuslasele. Kuna käibemaksu ja tulumaksu tasumine toimub põhimõtteliselt erinevatel alustel ja erineval viisil, siis on võimalik, et tulumaksuarvestuses ja käibemaksuarvestuses käsitletakse ettevõtluses toimunud majandustehingut erinevalt. Antud asjas ei ole maksuhaldur nimetatud erisusi arvestanud ning on käsitlenud kogu kauba suhtes tasutud summat ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Hoolsusnõuete rikkumine, millega kaasnevad vaid raskused teiste isikute maksukohustuse väljaselgitamisel, ei saa olla maksukohustuse suurenemise aluseks. Maksuhaldur on kohustatud järgima haldusmenetluse üldistest põhimõtetest tulenevaid maksumenetluse põhimõtteid hoolimata sellest, kas ja kuivõrd need põhimõtted on sätestatud Maksukorralduse seadusega või maksuseadustega. Kohus on seisukohal, et antud asjas ei ole maksuhaldur järginud uurimispõhimõtet, mis kohustab maksuhaldurit välja selgitama kõik maksustamiseks olulised asjaolud, ka need, mis maksukoormust vähendavad. Maksukohustuslase ärakuulamise põhimõte tähendab, et maksuhalduril tuleb anda maksumaksjale võimalus enne haldusakti andmist oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks ning samuti võimaluse esitada täiendavaid dokumente. Maksukohustuslane peab teadma, milliseid andmeid talt tahetakse ja tal peab olema võimalus maksuhaldurit abistada. Antud asjas on maksuhaldur väitnud nii kirjalikus seisukohas, kui ka kohtuistungil, et kuni kontrollakti tegemiseni 12.10.2006 nr. 12-3/455 võis kaebaja esitada dokumente. B-kaarti ning koopiat tehingupartneri esindaja ID-kaartist maksuhaldur ei arvestanud, kuna esitati pärast nimetatud kuupäeva. (13.11.2006), haldusakt on antud 29.11.2006 nr. 12-5/
- Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et maksuhaldur ei ole piisavalt rakendanud uurimisprintsiipi ning pole andnud võimalust kaebajale kõikide dokumentide esitamiseks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete rikkumise sätteid ei ole kaebaja tegevuses tuvastatud kuna kohus on seisukohal, et kaebaja on lepingupartnerite esindajate isikusamasused tuvastanud, kellele kaebaja on väljamakseid teinud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab kaebuse ning tühistab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 29.11.2006 maksuotsuse nr. 12-5/
- Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks