KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Ruth Virkus ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1228 Haldusasi P. V kaebus AS Falck Eesti 1. aprilli 2006. a viivistasu otsuse nr VTO 124508 tühistamiseks ja tagasitäitmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus P. V apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja P. V Vastustaja AS Falck Eesti RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2006. a otsus muutmata. 2. Mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulu 1000 kr. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja koostas 1. aprillil 2006 viivistasu otsuse nr VTO 124508 selle kohta, et sõiduauto „Opel“ registreerimismärgiga xxx XXX parkis 1. aprillil 2006 kell 12.37:50 vanalinnas Valli parklas südalinna tariifiga, ületades tasutud parkimisaega. Otsusega määrati viivistasu 480 krooni. Sõiduauto omanik P. V esitas viivistasu otsuse tühistamiseks vaide, mis jäeti rahuldamata. 2. P. V esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus viivistasu otsuse tühistada ja teha vastustajale ettekirjutus otsuse tagasitäitmiseks. 3. Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2006. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 3-06-1228
- a)Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003. a määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa punktis 6 on sätestatud maksumäärad – kesklinna sõidukite valveta tasulisel parkimisalal 3 krooni, kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulise parkimise tsoonis 6 krooni ja vanalinna tasulises valveta parkimise tsoonis 12 krooni. Määruse lisa p-s 9.6 on kehtestatud viivistasu määr 480 krooni ööpäevas.
- b)Kaebaja tõlgendab LS § 502 lg-t 1 formaalselt ja ekslikult. Et liiklusseaduse (LS) §-st 501 tulenevalt on volikogul õigus kehtestada nii tasulise parkimise ala kui ka parkimistasu määr või diferentseeritud määrad ning nimetatud tasulise parkimise ala piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu, on seaduse mõtte ja sätte kohaselt parkimistasu makstud vaid siis, kui seda on makstud kogu parkimisaja eest ja õigel määral. Liiklusseadus ega selle alusel kehtestatud määrus ei tee vahet asjaolul, kas mootorsõiduki parkija on tahtlikult jätnud nõutaval määral parkimistasu maksmata või on ta seda teinud eksituse, hajameelsuse vms tõttu. Analoogiline on olukord näiteks siis, kui isik sõidab ekspressbussis tavasõidukites kehtiva sõidupiletiga. Ka sel juhul, kuigi sõidutasu on osaliselt tasutud, järgneb sanktsioon. Järelikult ei oleks teoreetiliselt olnud välistatud vaidlustatud juhtumil viivistasuotsuse koostamine ka sel alusel, et parkimistasu on nõutaval määral maksmata. Käesoleval juhul on aga kaebaja poolt madalama tariifi alusel tasutud parkimistasu põhjendatult teisendatud ajaliselt kõrgema tariifi järgi. Kui arvestada madalama südalinna tariifi järgi kaebaja poolt tasutud summa puhul seda, kui kaua saaks nimetatud summa eest ajaliselt parkida tegelikult tasumisele kuulunud kõrgendatud vanalinna tariifi järgi, siis ilmneb, et kontrollimise hetkeks oli kaebaja poolt tasutud parkimisaeg ületatud. Viivistasu määramine LS § 502 lg-s 1 sätestatud asjaolude tuvastamisel on järelevalvet teostava ametiisiku kohustus, mitte kaalutlusõigus.
- c)Tallinna Ringkonnakohus on sarnasele seisukohale asunud 30. märtsi 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-05-121. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4. P. V apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Kohus on ebaõigesti kohaldanud LS § 502 lg 1 p 2, mis näeb ette viivistasu otsuse tegemise, kui tasutud parkimisaega on ületatud. Kaebaja ei ületanud tasutud parkimisaega, vaid parkis mobiilsideoperaatori vahendusel ebaõige tariifiga. LS § 502 lg 1 ei sätesta õigust koostada viivistasu otsus, kui ekslikult on pargitud ebaõige tariifiga.
- b)Kohus tõlgendas seadust meelevaldselt. Kohus märkis, et LS § 502 lg 1 ei näe ette ametiisiku kaalutlusõigust, mis lubaks viivistasu otsuse määramisest loobuda või seda vähendada. Samas ei võtnud kohus seisukohta, miks ta leiab, et ametiisikul on kaalutlusõigus tõlgendada ebaõige tariifiga parkimist kui parkimisaja ületamist.
- c)Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et kuna viivistasu otsuse koostamise hetkeks ei olnud kaebaja veel parkimise eest midagi reaalselt tasunud, siis ei saanud kaebaja ka kuidagi parkimisaega ületada. Mobiilside operaatori vahendusel ebaõige tariifiga parkides ei saa ühelgi ajahetkel väita, et mingil ajahetkel ei ole tasutud parkimisaega ületatud. Tasutud parkimisaja ületamise eest saab tegelikkuses viivistasu otsuse koostada juhul, kui parkimise eest tasumiseks on kasutatud kustutatavaid ühekordseid parkimispileteid või kui pilet on ostetud parkimisautomaadist. Neil juhtudel on piletilt näha kindel rahasumma, mille eest võib teatud kindla ajavahemiku jooksul teatud kindlas parkimistsoonis parkida. Kui seda ajavahemikku ületatakse, on tegemist LS § 502 lg 1 p 2 sätestatud parkimisaja ületamisega. Mobiilside operaatori vahendusel parkimise eest tasumisel sõltub parkimise eest tasutud summa suurus parkimise katkemise hetkest.
- d)Kohtu poolt väljatoodud analoogia on asjakohatu. Kui isikule, kes sõidab ekspressliinil tavaliinil kasutatava sõidupiletiga, kohaldatakse sanktsiooni, siis see tuleneb otseselt Tallinna 2
(4)3-06-1228 Linnavolikogu määrusest. Pargib aga isik ebaõige tariifiga mobiilsideoperaatori vahendusel, siis seadus selle eest sanktsiooni ette ei näe.
- AS Falck Eesti palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et seadus ei nimeta viivistasu määramise iseseisva alusena parkimistasu tasumist ettenähtud määrast väiksemas määras. Sellise aluse olemasoluks pole vajadustki, sest selline juhtum on kvalifitseeritav nii LS § 502 lg 1 p 1 kui ka p 2 järgi. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus seadusandja tahtega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtu otsuse muutmiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on varasemates otsustes (
- märtsi
- a otsus asjas nr 3-05-121;
- jaanuari
- a otsus asjas nr 3-05-665;
- aprilli
- a otsus asjas nr 3-06-1289) asunud korduvalt seisukohale, et juhul, kui parkimistasu on tasutud mobiilsideoperaatori vahendusel ettenähtust väiksema määra alusel, on tasutud parkimisaega viivistasu otsuse koostamise ajaks ületatud. Sellistel juhtudel ei ole ühelgi ajahetkel parkimistasu makstud nõutaval määral ja LS § 502 lg 1 p 2 annab aluse viivistasu otsuse tegemiseks. Kolleegium jääb viidatud seisukohtade juurde. Seega ei nõustu kolleegium kaebaja väitega, et viivistasu määramiseks puudus õiguslik alus.
- Halduskohus ei ole tõlgendanud LS § 502 lg-t 1 meelevaldselt, nagu leiab kaebaja, vaid on oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Kohtu tõlgendusega mittenõustumine ei tähenda, et tõlgendus oleks meelevaldne. Kaebaja leiab, et halduskohus ei ole põhjendanud, miks ametiisikul on kaalutlusõigus selleks, et tõlgendada ebaõige tariifiga parkimist kui parkimisaja ületamist. Ametiisik on alati kohustatud tegema tõlgendamise teel kindlaks õigusnormi tegeliku sisu ja selgitama, kas juhtumi asjaolud on hõlmatud õigusnormi teokoosseisuga. Subsumeerimine ja tõlgendamine ei ole samastatavad kaalutlusõiguse teostamisega.
- Nõustuda ei saa kaebaja käsitlusega, et enne parkimise lõpetamist ei ole teada nõutav parkimistasu suurus. Parkimistasu lõppsumma sõltub tõepoolest parkimisaja kestusest, kuid see ei takista ametiisikul parkimise ajal tuvastamast nõutavast väiksema tariifiga parkimist. Nõutavast väiksema tariifiga parkimine tähendab vältimatult, et parkimistasu ei ole makstud kogu parkimisaja eest. Väär on kaebaja seisukoht, et ta ei olnud viivistasu otsuse koostamise hetkeks veel parkimise eest reaalselt tasunud. On tõsi, et parkimisel mobiilsideoperaatori vahendusel lisatakse parkimistasu isiku mobiilside arvele. Samas võtab mobiilside abil parkimist alustades isik endale rahalise kohustuse, mida õigusaktid peavad piisavaks, et lugeda parkimistasu makstuks (LS § 501 lg 41 teine lause; Tallinna Linnavolikogu
- jaanuari
- a määruse nr 9 lisa p 4.3.6). Käesoleval juhul võttis kaebaja endale rahalise kohustuse ebapiisavas ulatuses.
- Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja taotleb apellatsiooniastmes esindaja poolt osutatud õigusabi eest tasutud 1770 kr väljamõistmist. Vastustaja menetluskuluks on esindajale makstud tasu 1500 kr. Tasu maksmine on tõendatud ja selle suurus on ringkonnakohtu arvates 1000 kr ulatuses põhjendatud, arvestades, et apellat3
(4)3-06-1228 siooniastmes kordas vastustaja suures osas halduskohtus esitatud väiteid. Haldusorganil ei ole halduskohtumenetluses keelatud õigusabi kasutamine, kuid õigusabikulu väljamõistmine ei tohi ebaproportsionaalselt piirata kohtusse pöördumise õigust. 1000 kr väljamõistmine ei piira ebaproportsionaalselt kaebeõigust. Ringkonnakohus ei loe vastustaja menetluskuluks esindajale tasutud käibemaksu, sest vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg-le 1 on vastustajal tasutud käibemaks võimalik enda tehingutelt ja toimingutelt arvestatud käibemaksust maha arvata. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 4
(4)