2-06-2728 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav ja Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-2728 T

§-st 374 palus A.L liita nõude ühte menetlusse P. P nõudega, märkides, et P. P nõuab OÜ-lt K 22.06.2005.a võlakirjale tuginedes 120 000 krooni ning viiviste tasumist, tema nõustajaks on P. M. Alusetu rikastumise õigussuhe, millest tulenevalt esitas A.L P. M vastu hagi, tuleneb sama võlakirja tühisusest, millele tugineb P. P nõudes OÜ K vastu. Võlakirja sõlmisid P. M ja OÜ K. A.L on OÜ-le K P. Mle tasutu kompenseerinud ning omandanud sellega summa tagasinõude õiguse. Kohus ei lahendanud taotlust nõuete liitmiseks ühte menetlusse. Kohus võttis A.La nõude ebaõigesti menetlusse vastuhagina ja tagastas selle seejärel põhjendamatult, kuigi kaevatava määruse resolutsioon seda ette ei näe. Vastus määruskaebusele 8. P. M ja P. P ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused 9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et Harju Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata OÜ K vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. 2

§ 373

lg-le 3 kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut.

§ 372

lg 2 kohaselt kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast.

§ 372

lg 6 kohaselt loetakse juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 11. Vastuhagiavalduse käiguta jätmise ning menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkis kohus puudusena üksnes OÜ K nõude ebaselguse.

§ 392lg 1 p1 kohaselt on hageja nõuete väljaselgitamine eelmenetluse ülesanne.

Seega ei saanud maakohus vastuhagiavalduse formaalselt seaduse nõuetele vastavuse korral keelduda vastuhagiavalduse menetlusse võtmisest.

1. Kui maakohus leidis, et vastuhagi nõue ei ole selge, tuli tal selgitada, milles seisnes kohtu arvates nõude ebaselgus, mis takistas vastuhagi menetlussevõtmist. Asja materjalidest nähtuvalt tulenevad poolte võimalikud nõuded 22.06.2005.a võlakirjast. Nii vastuhagiavalduses kui ka selle 13.02.2007.a täpsustuses märgitud nõudena tuleneb OÜ K nõue 11.06.2005.a võlakirjast. Maakohus võis pidada nõude ebaselgusena silmas mh nõudes märgitud ja vastuhagi nõude aluseks oleva võlakirja ebatäpset kuupäeva. Vastuhagiavaldusest ja selle täiendusest nähtuvalt taotleb OÜ K võlakirjaga antud õiguse tagastamist, s.o teisisõnu õiguse tunnustamist mitte maksta P. Ple võlakirjas märgitud summasid. Vastuhaginõude õiguslikult ebatäpne sõnastus ei saa olla vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.
2. Ringkonnakohus juhib vastuhageja tähelepanu asjaolule, et vastuhagiavaldus tuleb esitada korrektse vastuhagiavaldusena, mitte ühise dokumendina menetlusosaliseks mitteoleva isiku hagiavaldusega teise menetlusosaliseks mitteoleva isiku vastu. 14.

§ 660

lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määruskaebuse esitada määrusega puudutatud menetlusosaline. A.L ei ole käesolevas asjas menetlusosaline ja maakohus ei võtnud kaevatavas määruses seisukohta A.La esitatud hagiavalduse suhtes. Seega ei ole A.Lal seadusest tulenevat õigust Harju Maakohtu 20.02.2007.a määruse peale määruskaebust esitada. Maakohus võttis A.La osas määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ning ringkonnakohus jätab määruskaebuse A.La suhtes

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

1. Ringkonnakohus märgib, et 22.12.2006.a OÜ K ja A.La hagiavaldusest nähtuvalt on OÜ K hageja 1 ja A.L hageja 2, P. P on kostja 1 ja P. M kostja
2. Kui tegemist on, nagu määruskaebuses märgitakse, OÜ K vastuhagiavaldusega P. P vastu ning eraldi A.La hagiavaldusega P. M vastu, tuleb A.Lal esitada korrektne hagiavaldus maakohtule, kes otsustab hagiavalduse menetlusse võtmise ning alles seejärel saab otsustada hagide liitmise ühte menetlusse. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks A.La hagiavalduse menetlusse võtmise otsustanud. Samas märgib ringkonnakohus, et

§ 374

kohaselt võib liita ühte menetlusse mitu üheaegselt kohtu menetluses olevat üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu ning nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. A.L ega P. M ei ole käesolevas asjas menetlusosalised, mistõttu

§ 374kohaselt ei ole võimalik 3