3-06-1891/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1891 Haldusasi R.V.u kaebus Tallinna Vangla direktori
3. septembri
4. a käskkirja nr 324-k tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – R.V. Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Angela Heinsaar Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung
5. novembril
6. a Tallinnas Resolutsioon Edasikaebamise kord
7. Rahuldada R.V.u kaebus ning tühistada Tallinna Vangla direktori
8. septembri
9. a käskkiri nr 324-k.
10. Mõista Tallinna Vanglalt R.V.u kasuks välja kohtukulud summas 80 (kaheksakümmend) krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
11. detsembril
12. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Tallinna Vangla direktori
14. septembri
15. a käskkirjaga nr 324-k kohaldati kinnipeetav R.V.u suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. Käskkirja andmise aluseks olevate asjaoludena märgiti, et Kaitsepolitseiameti menetluses on kriminaalasi KarS § 289 tunnustel selles, et mõned Murru Vangla kinnipeetavad omavad mõjujõudu nii kinnipeetavate kui vanglaametnike seas ja kasutavad suhtlemiseks mobiiltelefone, mis viitab ametnike ja kinnipeetavate ebaseaduslikule käitumisele; samuti kriminaalasi KarS § 113 tunnustel selles, et
16. mail
17. a leiti Murru Vangla kambrist kinnipeetav I. K. vägivallatunnustega laip. Otsuse tegemise kaalutlustena märgitakse järgmist: „Vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vangla direktor. Eeltoodust ja Tallinna Vangla administratsioonile kättesaadavatest materjalidest tulenevalt ei ole kinnipeetav R.V. eluaegse vabadusekaotusliku karistuse kandmisel täit- nud vangistusseadusega seatud kohustusi ja eesmärke. Kinnipeetav R.V. on rikkunud vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju ning oma tegevusega mõjutanud negatiivselt teisi kinnipeetavaid. Käesoleval hetkel on R.V. tunnistatud kahtlustatavaks isikuvastaste kuritegude toimepanemises, millest nähtub, et nimetatud isik on karistuse kandmise ajal jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega on piisavalt alust eeldada, et R.V. võib jätkata oma negatiivset käitumist ja seadusevastast tegevust Tallinna Vanglas viibides. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine, kuid kinni peetav isik R.V. on rikkunud vangla sisekorda ja sellega on tekkinud oht vangla julgeolekule. Samuti avaldavad kinnipeetava tõekspidamised halba mõju kaaskinnipeetavatele isikutele, mistõttu kinni peetav isik R.V.ule on vajalik täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.”
18. R.V. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori
19. septembri
20. a käskkirja nr 324-k peale. Kaebuse põhjenduste kohaselt:
21. Täiendavaid julgeolekuabinõusid saab kohaldada ainult siis, kui esineb kinnipeetava poolt konkreetne ja vahetu oht kinnipeetavale endale või teistele.
22. VangS § 69 lg 1 ei näe julgeolekuabinõude kohaldamise alusena ette kinnipeetava iseloomu.
23. Käskkiri on vastuolus süütuse presumptsiooniga.
24. Käskkiri ei sisalda asjaolusid ega motiive, miks peeti vajalikuks äärmuslike abinõude kohaldamist. Otsus pole proportsionaalne.
25. Kaebajat ei kaasatud haldusmenetlusse ega kuulatud teda ära.
26. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata.
27. R.V. kannab eluaegset vabaduskaotuslikku karistust vägivaldsete isikuvastaste kuritegude eest, s.h politseiametniku tapmise eest. R.V. on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. R.V. on hetkel kahtlustatav Murru Vanglas viibimise ajal kinnipeetavale kehavigastuste tekitamises ja tapmises. Varem toimepandud kuritegude laad koosmõjus vahistamisega andis Tallinna Vangla direktorile põhjendatud aluse arvata, et R.V. on potentsiaalselt ohtlik teistele kinnipeetavatele ja vanglaametnikele.
28. Vangla direktor peab tagama vanglas julgeoleku ning julgeolekuabinõude kohaldamine on tema kaalutlusotsus.
29. Käskkiri sisaldab vormivigu selles osas, nagu peaks vangla direktor R.V. kuriteo toime pannud isikuks, ehkki ta on alles kahtlustatav. See ei anna HMS § 58 kohaselt alust käskkirja tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
30. Tallinna Vangla direktori
31. septembri
32. a käskkiri nr 324-k on õigusvastane. Kinnipeetavale õigusvastaste piirangute kehtestamine rikub tema subjektiivseid õigusi, mistõttu kuulub käskkiri tühistamisele. R.V.u kaebus kuulub rahuldamisele.
33. Tallinna Vangla direktori
34. septembri
35. a käskkiri nr 325-k on vastuoluline, ebaselge ja kontrollimatu. Käskkirja andmise alusena näidatud faktilised asjaolud on seostamata vangistusseaduse §-st 69 tulenevate teokoosseisudega. Kohtule jääb arusaamatuks, kas käskkirja vastuvõtmise aluseks olnud faktilised asjaolud on käskkirja sissejuhatavas osas ammendavalt loetletud või tulenevad mujalt, käskkirjas näitamata allikatest. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja 2 aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsuse kui ulatusliku kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-54-03). Kohus ei saa olla veendunud, et kaalumine toimus ratsionaalselt, kui pole üheselt selge, milliseid asjaolusid kaaluti ja millised kaalutlused olid aluseks järelduste tegemisel. Isikuõigusi intensiivselt piiravate abinõude kehtestamiseks ei piisa abstraktsest viitest R.V.u seaduserikkumistele ja halvale mõjule teiste kinnipeetavate suhtes, toomata välja konkreetseid tõendatud fakte. Käskkirjas viidatakse „Tallinna Vangla administratsioonile kättesaadavatele materjalidele”. Kohus leiab, et selline umbmäärane viide ei ole haldusakti põhjendamisel õiguspärane. Kohtu käsutuses ei ole tõendeid selle kohta, milliseid „materjale” siin silmas peeti. Vangla lepinguline esindaja (kelle seletused ei ole tõendiks) viitas küll oma väiteid konkretiseerimata Tallinna Vangla direktori käsutuses olnud kriminaalasja materjalidele, samuti kinnipeetava isiklikule toimikule, kuid sellist tagantjärele haldusakti sisustamist ei saa pidada aktsepteeritavaks. Nii näiteks on käskkirja sissejuhatavas osas „Asjaolud” viidatud vaid kriminaalasjadele, mitte kinnipeetava isiklikus toimikus sisaldavatele andmetele (nt individuaalne täitmiskava, distsiplinaarasjade materjalid vms R.V.u isikut iseloomustavad dokumendid).
36. Kohus märgib, et käskkirjas toodud väide, mille kohaselt nähtub R.V.u kahtlustatavaks tunnistamisest, et “isik on karistuse kandmise ajal jätkanud kuritegude toimepanemist”, on vastuolus põhiseaduse § 22 lõikest 1 tuleneva süütuse presumptsiooniga. See rikkumine pole siiski eraldivõetult aluseks käskkirja tühistamisele. Kinnipeetava kahtlustatavaks tunnistamine vanglas toimepandud raskes isikuvastases kuriteos võib iseenesest olla põhjendatud aluseks kohaldada isiku suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Sellisel juhul tuleb seostada kahtlustatava kuriteo asjaolud ohuga vangla julgeolekule, analüüsides, millised abinõud ja milline abinõude määr on proportsionaalne ohu tõrjumiseks. Käesoleval juhul ei saa kohus olla veendunud, et vangla direktor on kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt, sest käskkirjas viidatakse lisaks kahtlustatava kuriteo toimepanemisele arusaamatuks jääval viisil veel R.V.u seaduserikkumistele, tõekspidamistele, negatiivsele mõjule teiste suhtes jne. Juhul kui on tuvastatud teiste kinnipeetavate mõjutamine, sisekorra süstemaatiline rikkumine vms, siis tuleb konkreetsed asjaolud välja tuua ja näidata, miks on vältimatult vajalik täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine sellises mahus. Seda ei ole käesoleval juhul tehtud. Kohus märgib, et toimikus ei ole mistahes tõendeid selle kohta, et R.V. oleks seotud KarS § 289 järgi uuritava ametialase kuriteoga.
37. Kohtuotsuse punktis 5 ja 6 märgitud asjaolud toovad kaasa kaevatava käskkirja formaalse õigusvastasuse ega võimalda kontrollida haldusakti sisulist õiguspärasust, s.h proportsionaalsust. Kohus märgib, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati R.V.u suhtes maksimaalses seaduses ettenähtud mahus. Näiteks ohjeldusmeetmete (kinnisidumine, käerauad, rahustussärk) rakendamisele pole käskkirjas seatud ajalisi või muid piiranguid või tingimusi. Samuti on käskkirja järgi R.V.ule keelatud kõik isiklikud esemed. Meetmete ilmsele ebaproportsionaalsusele viitab vaidlustamata asjaolu, et praktikas nimetatud abinõusid maksimaalses mahus ei rakendata, näiteks tagastati R.V.ule osa asju ning käeraudu kasutatakse vaid kambrist väljaspool liikudes.
38. HKMS § 92 lg 1 kohaselt tuleb Tallinna Vanglalt välja mõista kantud kohtukulud – riigilõiv kaebuse esitamisel 80 krooni. Villem Lapimaa 3