KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2007, Tartu Haldusasja number 3-06-2505 Haldusasi OÜ X ja Transport kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse
- novembri 2006 maksuotsuse nr 125/423 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- veebruari 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- mai 2007 Menetlusosalised Apellant Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus, esindajad Kadi Mölder ja Reet Raudvere Vastustaja OÜ X ja Transport (registrikood XXXXXX), esindajad J.S. ja advokaat Kalju Kutsar RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- veebruari 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
- maist
- Lõuna maksu- ja tollikeskuse POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus kontrollis OÜ X ja Transport käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar 2004 kuni detsember 2005 tulenevalt tehingutest OÜ-tega C T ja P G.. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 29.11.2006 maksuotsusega nr 12-5/423 kohustati OÜ-t X ja Transport tasuma täiendavalt käibemaksu 331 482 krooni ja tulumaksu 680 075 krooni. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et kaebaja tehinguid OÜ-tega C T ja P G. tuleb käsitleda kui omavahel ilmselt seoses olevaid tehinguid ning rakendamisele kuulub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahPTS) § 6 lg 5, mille kohaselt nimetatud seaduse § 5 lg 1 nimetatud isik on kohustatud tuvastama RahPTS § 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni. Käibemaksukohustuslane jätnud OÜ-te C T ja P G. esindajate isikusamasuse tuvastamata, ei ole seega täitnud hoolsuskohustust ning tal puudub õigus käibemaksu mahaarvamiseks. Samas tundmatutele isikutele tehtud väljamaksed on maksuobjektiks TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi. OÜ X ja Transport palus halduskohtul eeltoodud maksuotsuse tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rikkunud käibemaksuseaduse ega tulumaksuseaduse sätteid, esitatud arved vastavad nõuetele ja raha tasumine toimus arvete alusel. Maksuhalduri järeldused ei põhine tõenditel ning maksuhaldur ei ole järginud uurimispõhimõtet. Kaebaja on soetanud 2004-
- a kaupu mitmetelt tarnijatelt ning tal ei olnud sõlmitud kirjalikke lepinguid OÜ-tega C T ja P G., mistõttu ei olnud tegemist püsivate majandussuhetega. Tehingud on toimunud ajalehekuulutuste peale. Kaebaja on kindlaks teinud OÜ C T esindaja E.K. isiku passi alusel ning kohtuistungil esitas koopia ka OÜ P G. seadusliku esindaja H.R. a isikut tõendavast dokumendist. Samas on kaebaja kontrollinud mõlema äriühingu kannet äriregistris ning kaebajal puudus alus arvata, et kauba ja arved toonud isikud pole need, kellena nad esinevad. Arved tasuti hilisemalt ja osade kaupa vastavalt võimalustele. Tulumaksuarvestuses kehtivad lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Maksuhaldur on käsitlenud kogu kauba eest tasutud summat ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Tehingud on reaalselt toimunud ning kaebaja ei ole rikkunud hoolsuskohustust.
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja tehinguid OÜ-tega C T ja P G. tuleb käsitleda kui omavahel ilmselt seoses olevaid tehinguid, kuna sarnaseid majandustehinguid on tehtud OÜ-ga C T 9 kuu jooksul ja OÜ-ga P G. 14 kuu jooksul. Kaebaja on jätnud OÜ-te C T ja P G. esindajate isikusamasuse vastavalt RahPTS §-le 6 lg 5 tuvastamata. Passikoopia ja koopia ID-kaardist on esitatud pärast kontrollakti vormistamist ning need ei ole usaldusväärsed tõendid. Kuna käibemaksukohustuslane on jätnud isiku tuvastamise nõude täitmata ega suuda tõendada tehingu teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. Tegemist on hoolsusnõude rikkumisega. Kaebaja ei ole maksuhaldurile esitanud nõuetekohaseid algdokumente, rikkudes TuMS §-de 51 lg 1 ja lg 2 p 3 sätteid. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus rahuldas 21.02.2007 otsusega kaebuse ning tühistas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 29.11.2006 maksuotsuse nr 12-5/
- 2 Otsuse kohaselt on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebajal on OÜ-tega C T ja P G. püsivad majandussuhted. Maksuhaldur on teinud nimetatud järelduse asjaolust, et kaebajal on mitmed tehingud nimetatud äripartneritega. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta kaebaja juhatuse liikme kirjaliku seletuse selle kohta, et nimetatud firmade esindajad on läbi ajalehekuulutuse temaga ühendust võtnud, mille tulemusena on tehing toimunud. Samuti kinnitas kaebaja juhatuse liige kohtuistungil, et polnud mingeid pidevaid tehinguid. Samas ei ole vormistatud tehingute kohta kirjalikke lepinguid, mis kinnitaks püsivat majandussuhet ning puudub alus väita, et tehingud on omavahel seotud. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et kaebaja on jätnud isikud, kellega ta tehingud tegi, tuvastamata. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ C T esindaja E.K. isik kindlaks tehtud passi alusel, kaebaja on kontrollinud, et mõlemad äriühingud on kantud äriregistrisse ning kaebajal puudus alus kahelda, et kauba toojad ja arve esitajad pole need, kellena nad esinevad. Reaalselt oli tehing toimunud, kaup oli üle antud. Kohtuistungil esitas kaebaja ka koopia OÜ P G. juhatuse liikme H.R. a isikuttõendavast dokumendist, väites, et on maksuhaldurit teavitatud nimetatud dokumendi olemasolust, kuid ajutiselt olid osad dokumendid kolimise käigus kadunud. Seega on kaebaja juhatuse liige J.S. tundnud huvi oma tehingupartnerite vastu. Maksuhaldur on seadusele tuginemata väitnud, et mõlema äripartneri esindajate isikusamasuse tõendamise dokumendid on esitatud hiliselt, s.o alles pärast 12.10.2006 kontrollakti nr 12-3/455 ning seetõttu pole neid arvesse võetud kui usaldusväärseid dokumente. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete rikkumisi ei ole kaebaja tegevuses tuvastatud, kuna kohus on seisukohal, et kaebaja on lepingupartnerite esindajate isikusamasused tuvastanud. Esitatud arved vastavad KMS § 37 lg 7 nõuetele. Arved on kaebaja tasunud hilinemisega, kuid nimetatud asjaolu ei ole tõenduseks selle kohta, et kaebaja tegevuses puudub heausksus. Kohus nõustus kaebaja seisukohaga, et viivise sissenõudmine tuleneb tehingupartnerite kokkuleppest ja viivise mittetasumine ei oma asjas tähtsust. Mis puutub hoolsuskohustusse, siis kauba või teenuse ostja ei pea kontrollima, kas tema ees müüjana olev isik arvel märgitud käibemaksu ka deklareerib. Antud juhul ei ole tõendatud, et kaebaja oleks seotud maksupettusega ja oleks tegutsenud pahauskselt ning müüjapoolsed maksupettused, kui need on olemas, ei saa piirata ostja õigusi. Maksuhalduri kohustus on kahtluste põhjendamine, et ostja osaleb maksupettuses. Tulumaksu osas ei ole hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega oluline, sest müüja isik ei ole ostja tulumaksukohustuse kindlakstegemisel oluline. Seevastu käibemaksu puhul on müüja isiku tuvastamine oluline kõigepealt seepärast, et ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Maksuhaldur ei ole nimetatud erisusi arvestanud ning on käsitlenud kogu kauba eest tasutud summat ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Hoolsusnõuete rikkumine, millega kaasnevad vaid raskused teiste isikute maksukohustuse väljaselgitamisel, ei saa olla maksukohustuse suurenemise aluseks. Maksuhaldur ei ole piisavalt rakendanud uurimisprintsiipi ja pole andnud kaebajale võimalust kõikide dokumentide esitamiseks. Maksukohustuslase ärakuulamise põhimõte tähendab, et maksuhalduril tuleb anda maksumaksjale võimalus enne haldusakti andmist oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks ning samuti võimalus esitada täiendavaid dokumente. Maksuhaldur on väitnud, et kaebaja võis esitada dokumente kuni kontrollakti tegemiseni 12.10.
- B-kaarti ja koopiat tehingupartneri esindaja ID-kaartist maksuhaldur ei arvestanud, kuna need esitati pärast nimetatud kuupäeva (13.11.2006), haldusakt on antud 29.11.
- 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta vaidlustatud maksuotsus jõusse. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) halduskohus on rikkunud menetlusõiguse norme, jättes andmata hinnangu maksuhalduri esitatud tõenditele või hinnanud neid ebaõigesti. OÜ-tega C T ja P G. toimunud tehingutele maksuõigusliku hinnangu andmisel tuleb juhinduda ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest, mille § 6 lg 5 järgi on RahaPTS § 5 lg 1 nimetatud isik kohustatud tuvastama RahaPTS §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni. Maksuhaldur asus seisukohale, et OÜ X ja Transport tehinguid OÜ-tega C T ja P G. tuleb käsitleda kui omavahel ilmselt seoses olevaid tehinguid. Tehingute seotus järeldub nii tehingute tegemise sagedusest (9 kuu jooksul sarnased majandustehingud OÜ-ga C T, 10 arvet; 14 kuu jooksul sarnased majandustehingud OÜ-ga P G., 18 arvet) kui ka OÜ-te C T ja P G. rekvisiitidega arvete esitamise sagedusest ja esitamise ajast ning ka arvetel märgitud kauba nimetustest (sarnased kaubad). Kirjalike lepingute puudumine eeltoodut järeldust ümber ei lükka. Maksuhaldurile esitatud dokumentide põhjal olid OÜ-d C T ja P G. kontrollitaval perioodil põhilised isikud, kellelt kaebaja kaupu on väidetavalt ostnud. Eeltoodust lähtuvalt ei saa nõustuda kohtu väitega, et puudub alus väita, et tehingud on omavahel seotud. Hinnangu andmisel tehingute seotuse kohta on kohus lähtunud vaid asjaolust, et ei ole sõlmitud kirjalikke lepinguid. Samas muudele tõenditele, millele maksuhaldur nii kohtuistungil kui ka kirjalikus vastuses halduskohtule on viidanud, kohus hinnangut andnud ei ole. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et OÜ C T esindaja E.K. ja OÜ P G. esindaja H.R. a isikusamasus on OÜ X ja Transport juhatuse liikme J.S. poolt kindlaks tehtud. E.K. passikoopia esitas J.S. maksuhaldurile alles 13.11.2006, s.o pärast kontrollakti tegemist. H.R. a isikuttõendava dokumendi koopia esitas J.S. kohtuistungil, põhjendades seesugust käitumist sellega, et dokumendid olid kolimise käigus kadunud. J.S. on andnud maksuhaldurile 25.08.2006 seletuse, et ei ole kunagi tehingupartneritelt passi küsinud. J.S. leidis, et selleks puudus tal ka õigus. Eelnimetatud asjaoludele tuginedes ei ole maksuhaldur pidanud J.S. esitatud isikuttõendavate dokumentide koopiaid usaldusväärseteks tõenditeks. Kui OÜ-l X ja Transport olid tehingupartnerite isikuttõendavatest dokumentidest koopiad olemas tehingute tegemisest alates, siis oleks J.S. esitanud need juba kontrolli käigus ega oleks väitnud, et ei ole kunagi tehingupartneritelt passi küsinud. Kohus on jätnud 25.08.2006 seletusele kui väga olulisele tõendile hinnangu andmata. Majandusoperatsioonide korrespondentsuse põhimõttest tulenevalt peab igal majandusoperatsioonil olema kaks poolt, see tähendab, et tehingu ühe poole sissetulekule peab vastama teise poole väljaminek ja vastupidi. Maksuhaldur on OÜ P G. juhatuse liikmelt H. R. lt ja OÜ C T juhatuse liikmelt E.K. lt võtnud seletused, kus nimetatud isikud eitavad tehingute tegemist OÜ-ga X ja Transport ning kinnitavad, et ei ole kedagi volitanud esindama äriühinguid tehingutes OÜ-ga X ja Transport. Nimetatud seletustele ei ole kohus samuti hinnangut andnud. Samas on need olulised tõendid hindamaks asjaolu, kas tehingud tehti arvetel märgitud isikutega või mitte. Ebaõige on kohtu seisukoht, et maksuhaldur ei ole piisavalt rakendanud uurimisprintsiipi. Maksuhaldur on andnud maksukohustuslasele võimaluse kõikide dokumentide esitamiseks. Iseasi on, kas esitatud dokumente saab käsitleda usaldusväärsetena. Maksuhaldur on leidnud, 4 et täiendavalt esitatud dokumendid (isikuttõendavate dokumentide koopiad) ei ole usaldusväärsed. Seega on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ X ja Transport on teinud 2 173 047.90 krooni ulatuses sularaha väljamakseid, jättes samas isikud, kes talle kauba tõid ning kellele ta sularahas väljamakseid tegi, tuvastamata. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-48-04 leidnud, et kui tasutakse suures summas sularahas ja ei tuvastata raha saanud isikut, kusjuures väidetav müüja eitab oma osalemist tehingus, siis on tegemist ostja sellise hoolsusnõude rikkumisega, mis võib kaasa tuua käibemaksu mahaarvamise õiguse keelamise; 2) nõustuda ei saa kohtu väitega, et arved vastavad KMS § 37 lg 7 sätestatud nõuetele. OÜ X ja Transport raamatupidamises olid OÜ C T rekvisiitidega 25.06.2005 arve nr 0240, 28.07.2005 arve nr 0259 ja 28.08.2005 arve nr 0270, mis on väljastatud käibemaksuga, kuigi OÜ C T on alates 05.08.2004 käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Järelikult OÜ X ja Transport ei kontrollinud tehingupartneri käibemaksukohustuslasena registreeritust. Lisaks ei ole kohus muudele raamatupidamisdokumentidele, mis maksuhalduri poolt kohtule on esitatud, hinnangut andnud. Nimetatud tõendid on olulised hindamaks asjaolu, kas OÜ X ja Transport raamatupidamisdokumendid on fiktiivsed või mitte. Maksuhaldur on maksuotsuses asunud seisukohale, et esitatud raamatupidamisdokumendid on fiktiivsed. OÜ C T rekvisiitidega arvete kohaselt on maksetähtaeg kas 7 päeva või 14 päeva. OÜ X ja Transport kassa väljamineku orderitelt ja raamatupidamisregistritest nähtub, et kõikide arvete tasumine toimus arvetel toodud maksetähtaegadest mitu kuud hiljem. OÜ P G. rekvisiitidega arvetele maksetähtaegu ei ole märgitud, kuid OÜ X ja Transport kassa väljamineku orderitelt ja raamatupidamisregistritest nähtub samuti, et kõikide arvete tasumine toimus arvete väljaandmise kuupäevadest mitu kuud hiljem (mõnel juhul isegi hiljem kui 6 kuud). Samas viiviste tasumist ei ole toimunud, kuigi võiks eeldada, et kui üks tehingu pool hilineb tasumisega sedavõrd pikka aega, siis kaasneb ka tehingu teiselt poolelt viivise nõue. J.S. 25.08.2006 seletuse kohaselt on OÜ-te C T ja P G. rekvisiitidega vormistatud arvete eest tasumine toimunud arvete saamisel või vähemalt arvete saamise kuudel. Seega on J.S. seletus vastuolus tegelike OÜ X ja Transport raamatupidamises kajastatud andmetega; 3) nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et maksuhaldur ei ole järginud käibemaksu ja tulumaksu määramise erisusi. Samas ei ole kohtuotsuses põhjendatud, mis on need asjaolud, millele tuginedes kohus sellise järelduseni on jõudnud. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-34-06 märkinud, et /.../Kui maksukohustuslane teadis või pidi teadma, et OÜ pole tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus tulumaksukohustuse osas õige. Kui AS põhjendatult eeldas, et OÜ on tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus alusetu /…/. Tingimus “põhjendatult eeldas” tähendab, et maksukohustuslane ei teadnud ega pidanudki teadma, et tehingu teine pool ei ole tegelik müüja. OÜ X ja Transport ei ole tõendanud, et mis olid need asjaolud, mis tekitasid tal põhjendatud eelduse, et OÜ-d C T ja P G. olid tegelikud müüjad. Heausksus ei saa väljenduda selles, et kui kaebajale esitati arve, siis sellega tekkis tal ka põhjendatud eeldus, et arve esitanud isik on ka tegelik müüja. Seega on maksuhaldur tuvastanud, et kaebaja käitus tehingutes OÜ-tega C T P G. pahauskselt, st pidi teadma, et dokumendid, mille alusel tehingud tehti, ei kajasta tõeseid andmeid, millest nähtuks ka tegelikud müüjad. OÜ X ja Transport raamatupidamises on kasutusel olnud sularaha väljamaksmiseks kassa väljamineku orderid, millel on veerg summa vastuvõtnud isiku allkirja ja isikuandmete kohta, kuid need veerud on jäetud täitmata. Selliselt käitudes võtab ostja ära võimaluse tuvastada, kes oli raha saajaks ning kellena või kelle nimel selline isik tegutses. Järelikult ostja pidi teadma, et ei maksnud tegelikule müüjale kui nii käitus. RPS § 6 lg 4 järgi on iga raamatupidamiskirjendi aluseks majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. RPS § 7 lg 1 järgi on 5 raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millele on ettenähtud kindlad rekvisiidid. OÜ X ja Transport ei ole nõuetekohaseid algdokumente, millest nähtuks tegelikud kauba müüjad, maksuhaldurile esitanud. Kuna juriidiliste isikute kasumit ei maksustata, siis on tundmatutele isikutele tehtud väljamaksed maksuobjektiks TuMS § 51 järgi. Seega on tulumaksu määramise õiguslikuks aluseks TuMS § 51 lg 2 p 3, sest tegelik algdokument puudub (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-48-04). Vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane, lähtub kehtivast maksuõigusest ning on tehtud kooskõlas maksumenetluses kehtivate printsiipidega.
- OÜ X ja Transport taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväited: 1) maksuhaldur kordab apellatsioonkaebuses samu väiteid, mis on esitatud maksuotsuses ning kohtule esitatud seletuses. Kohus on käsitlenud nimetatud seisukohti piisava põhjalikkusega. Kohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid põhjalikult ning objektiivselt ning teinud põhjendatud lahendi, mis vastab taolistes asjades kujunenud kohtupraktikale; 2) MKS § 11 lg 1 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur hinnanud tõendeid ühekülgselt ning ka apellatsioonkaebuses käsitleb vaid neid tõendeid, mis annavad võimaluse ettevõtte maksukohustust suurendada. Nii tugineb maksuhalduri väide, et OÜ X ja Transport juhatuse liige ei tuvastanud majandustehingute teist poolt, J.S. seletusest võetud üksikutele lausetele. Täiendava maksustamise aluseks ei saa olla ühe või teise dokumendi esitamine hilinemisega või maksuhalduri põhjendamatud kahtlused. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kontrollimise käigus esitas J.S. koopiad OÜte P G. ja C T registrikaartidest, millel on fikseeritud nende väljatrükkimise aeg (enne tehingute tegemist). Seega on põhjendamatu seada kahtluse alla J.S. seletusi selles osas, et koopiaid E.K. ja H.R. a isikuid tõendavatest dokumentidest ei õnnestunud kontrollimise ajal koheselt leida ning need esitati esimesel võimalusel. Eeltoodust järeldub, et J.S. tegi tehingute teise poole isiku kindlaks piisava põhjalikkusega ning ei ole rikkunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid. Maksuotsus põhineb OÜ P G. juhatuse liikme H.R. a ja OÜ C T juhatuse liikme E.K. seletustel, et nad ei ole OÜ-ga X ja Transport tehinguid teinud. Maksuhaldur on käsitlenud nimetatud isikute seletusi tõestena, arvestamata, et E.K. ja H.R. on andnud vastuolulisi ütlusi ja nende käitumises võib esineda erinevate süütegude koosseise. Samas on jäetud tähelepanuta, et OÜ X ja Transport on reaalselt tegutsev ettevõte ning tooraine ostmise ja toodangu edasimüümise fakte ei ole keegi vaidlustanud; 3) põhjendamatu on väide, et esitatud arved ei vasta KMS § 37 lg 7 nõuetele. Konkreetsed etteheited on tehtud vaid kolme arve kohta. J.S. on esitanud maksuhaldurile tõendid, et ta kontrollis varem, kas OÜ C T on käibemaksukohustuslane ning puudus alus arvata, et tehingupartner on vastavast registrist vahepeal kustutatud. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milliste dokumentidega tulnuks arveid võrrelda ning milliseid väiteid soovib maksuhaldur sellisel viisil tõendada. Seadus ei kohusta rakendama lepingus sätestatud sanktsioone ning viiviste, leppetrahvide jms kohaldamine sõltub õigustatud poole tahtest. Kuna OÜ-d C T ja P G. tehingutelt käibemaksu riigile ei tasunud, siis on mõistetav, et nad ei soovinud oma tegevusele tähelepanu tõmmata; 4) OÜ X ja Transport juhatuse liikmel ei olnud alust arvata, et kauba müüjad ei tasu riigile käibemaksu ning esitavad oma käibe kohta valeandmeid. Kauba ostjal ei olnud põhjust ega võimalust müüjate tegevust täiendavalt kontrollida. Maksuhalduri väited OÜ X ja Transport juhatuse liikme pahausksuse kohta on oletuslikud, ei põhine tõenditel ning on kantud soovist 6 OÜ X ja Transport maksukohustust suurendada. Maksuhaldur ei ole suutnud üheselt ja arusaadavalt näidata, milles seisnes OÜ X ja Transport juhatuse liikme väidatav hoolsuskohustuse rikkumine ning milliseid õigusnorme ta rikkus. J.S. tegi kindlaks, et OÜ-d P G. ja C T on kantud äriregistrisse ning käibemaksukohustuslaste registrisse, tuvastas mõlema osaühingu juhatuse liikmed ning tegi seega kõik võimaliku tehingupartneri tuvastamiseks. Riigikohus on haldusasjas nr 3-4-1-1-02 asunud seisukohale, et ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata, siis tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Käesoleval juhul on maksuhaldur jätnud andmata sisulise hinnangu E.K. , H. R. ja nendega seotud isikute tegevusele ning püüdnud nende seletusi kasutades suurendada OÜ X ja Transport maksukohustust; 5) kuna kohus on põhjendatult asunud seisukohale, et J.S. täitis hoolsuskohustust ning kauba kohta koostatud arved vastavad KMS 37 nõuetele, siis ei vasta maksuhalduri seisukoht täiendava tulumaksu määramise põhjendatuse osas kogutud tõenditele ning on asjakohatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- veebruari 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega, et halduskohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kuna on jätnud hinnangu andmata maksuhalduri tõenditele või hinnanud neid ebaõigesti. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maksuhalduri tõenditele viimasest erineva hinnangu andmine ei saa olla menetlusõiguse rikkumine. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et OÜ X ja Transport tehingud OÜ-tega C T ja P G. tuleb käsitelda kui omavahel seoses olevaid tehinguid. Tehingute seotust ei saa järeldada asjaolust, et neid on toimunud sagedasti. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja juhatuse liige on kinnitanud, et nimetatud firmade esindajad on ajalehekuulutuse kaudu temaga ühendust võtnud ja selle alusel on toimunud ka tehingud. Pidevaid tehinguid ei olnud. Neid väiteid ei ole maksuhaldur ümber lükanud. Asjaolu, et nimetatud firmad olid firmad, kellelt kaebaja on kaupu põhiliselt ostnud, ei anna alust väiteks, et tehingud on omavahel seotud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et kaebuse esitaja ei tuvastanud OÜ C T esindaja E.K. ja OÜ P G. esindaja H. R. isikusamasust. Väite esitamisel on tuginetud ainult J.S.
- augusti 2006 maksuhaldurile antud seletusele. Kontrollimise käigus esitas kaebuse esitaja OÜ-te P G. ja C T registrikaartide koopiad, millest on näha, et need on olnud tema käsutuses juba enne tehingute tegemist nende firmadega. Asjaolu, et E.K. ja H. R. isikliku dokumendi koopiad on esitatud alles pärast kontrollakti tegemist ei anna veel alust väita, et neid enne tehingute teostamist ei olnud kaebuse esitaja käsutuses. J.S. on selgitanud, et seoses kolimisega ei olnud neid võimalik koheselt kätte saada ja ta esitas need esimesel võimalusel. Maksuhaldur ei ole esitanud tõendeid, mis taolised väited ümber lükkaksid. Ringkonnakohus leiab, et on ebaõige anda hinnang ainult ühtedele J.S. ütlustele ja jätta andmata hinnang tema ütlustele kohtuistungil. Kõiki tõendeid tuleb hinnata nende kogumis ja 7 halduskohus on õigesti tuvastanud, et asja otsustamisel tõendite kogumis on usaldusväärsemad J.S. kohtus antud ütlused, mis on kooskõlas teiste tõenditega, eelkõige koopiatega registrikaartidest ja isiklikest dokumentidest. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et oluline tähtsus on E.K. ja H. R. ütlustel, mille kohaselt nendega seotud firmad ei ole teostanud tehinguid OÜ-ga X ja Transport. Samas on kaebus esitaja esindaja kogu aeg kinnitanud, et tehingud toimusid. OÜ X ja Transpordi puhul on tegemist reaalselt tegutseva ettevõttega. Keegi ei ole kunagi vaidlustanud asjaolu, et ta on ostnud toorainet ja seda edasi müünud. H. Kulla on kinnitanud, et ta ei tea OÜ C T tegevusest midagi, tema kirjutas ainult arveid. Seega ei saa tema ütlused kinnitada, et nimetatud firma ei tegelenud kaebuse esitaja firmale materjali müügiga. Seega ei ole nimetatud isikute ütlused küllaldaseks tõendiks, mis annaks alust väita, et kaebuse esitaja ei ole nende firmadega tehinguid teostanud. Mingeid muid tõendeid, mis kinnitaksid nimetatud isikute ütlusi, maksuhalduri poolt esitatud ei ole. Seega ei saa maksuotsust rajada ainult nende ütlustele. Pealegi on kaebuse esitaja õigesti leidnud, et nende isikute ütlused võivad olla ka antud soovist vabaneda vastustusest omapoolsete maksuseaduste rikkumise eest. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et arved ei vasta KMS § 37 lg 7 nõuetele. Viidatud on seejuures kolmele arvele, mis on väljastatud käibemaksuga, kuigi OÜ C T oli sel ajal juba käibemaksukohustuslase registrist kustutatud. Vastustaja esindaja on kinnitanud, et enne tehingute teostamise algust kontrollis ta, kas müüja on käibemaksukohustuslane. Seda tõendavad koopiad registrikaartidest. J.S. rikkunud ei ole hoolsuskohustust. Seega on ta ostjana käitunud heauskselt ja puudub alus piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata, siis tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Sellisele seisukohale on Riigikohus asunud lahendites 3-3-1-40-03, 3-3-1-21-04, 3-3-1-50-04 ja 3-3-1-34-
- Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kogutud tõendite alusel on võimalik väita, et OÜ X ja Transport raamatupidamisdokumendid on fiktiivsed. Sellisel juhul on tema kohustuseks tõendada, et sellist majandustegevust, mis on dokumentide alusel näha, tegelikult toimunud ei ole. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et OÜ X majanduslikku tegevust ei ole toimunud. Seega ei ole alust ka väita, et tegemist on fiktiivsete raamatupidamisdokumentidega. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et tehingute mittetoimumist kinnitab viiviste mittenõudmine. Arvete alusel tasumine on toimunud maksetähtaegadest mitu kuud hiljem. Ringkonnakohus leiab, et viiviste nõudmine või sellest loobumine on tehingu poolte õigus ja mitte kohustus. Asjaolu, et üks pool ei ole teiselt nõudnud viivist, et anna alust väita, et tehinguid ei toimunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et maksuhaldur ei ole järginud käibemaksu ja tulumaksu määramise erisusi. Hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega pole tulumaksu osas oluline, sest müüja isik ei ole ostja tulumaksukohustuse kindlakstegemisel oluline. Käibemaks puhul on müüja isiku tuvastamine oluline, sest ainult käibemaksukohustuslasel müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Ostja tasub koos kauba hinnaga käibemaksu müüjale. Kuna käibemaksu ja tulumaksu tasumine toimub põhimõtteliselt erinevatel alustel ja viisil, siis on võimalik, et tulumaksuarvestuses ja käibemaksuarvestuses käsitletakse ettevõtluses toimunud majandustehinguid erinevalt. Ringkonnakohus leiab, et antud asjas on oluline tuvastada, kas OÜ X ja Transport teadis või pidi teadma, et OÜ-d C T ja P G. pole tegelikud müüjad. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole kogutud tõendeid, mis annaksid aluse tõsikindlalt väita, et OÜ X teadis või pidi teadma, et arvetel märgitud isikud ei ole tegelikult kauba müüjad. Ka maksuhaldur ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis annaksid võimaluse väita vastupidist. Asjaolu, et kassa väljamineku orderitel on täitmata veerg summa vastuvõtnud isiku allkirja ja isikuandmete kohta, ei anna veel alust väita, et ta ei maksnud tegelikule müüjale. 8 Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Viivi Tomson 9 Agu Timmi