KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-33745 Otsuse tegemise aeg ja koht 30.mai 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi N A, M F ja J B hagi KÜ P vastu 11. augu

) sätestatud universaalseid tahteavalduste tõlgendamise printsiipe.

§ 29

lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 2 sätestab, et lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet.

§ 29

lg 8 sätestab, et lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejate väitel ei vasta koosolekul vastuvõetud otsus päevakorrale, sest päevakorras on kasutatud sõna „tõendama“ aga otsuses „heaks kiitma“. Kohtu arvates kujutab see väide endast juriidilist „tähenärimist“, kuivõrd üldkoosoleku otsusest nähtub üldkoosoleku soov väga selgelt. Üldkoosoleku soovi aluseks on MTÜS § 24 lg 2, mis sätestab, et otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Kuivõrd ühistu üldkoosolekul

1. novembril 2003 vastu võetud otsus maksta juhatuse liikmele V autokompensatsiooni 1000 krooni oli vaidlustatud kohtus, siis soovis ühistu kohtuvaidluse esemeks oleva otsuse uue otsusega kinnitamisega vaidlust lahendada. Tõlgendamise põhimõtteid kasutades on
2. augusti 2006 otsuse sõnastus piisavalt selgelt ja tuvastatav on ka, et selle küsimuse lahendamine vastab väljakuulutatud päevakorrale. Teiseks on hagejad väitnud, et üldkoosoleku otsus on tühine põhjusel, et otsust, mida üldkoosolek soovis kinnitada, ei olnud võetud vastu nõuetekohaselt. Selline väide kujutab endast juriidilist demagoogiat, mis ajab segi põhjuse ja tagajärje, sest kui mittenõuetekohane otsustamine välistaks hilisema otsuse uue otsusega kinnitamise, siis oleks seega täiesti välistatud MTÜS § 24 lg 2 sätestatud võimalus protseduurireeglite vastu eksides vastu võetud otsust kinnitada. Oluline on see, et kõikidel ühistu liikmetel oleks võimalus arvamust avaldada, kas nad pooldavad juhatuse liikmele V autokompensatsiooni maksmist ja kui
3. novembril 2003 võis see ka mõnel liikmel protseduurireeglite vastu eksimise tõttu raskendatud olla, siis
4. augustil 2006 tagati kõigile liikmetele veelkord võimalus samas küsimuses arvamust avaldada. Kui hagejad ei pooldanud kompensatsiooni maksmist juhatuse liikmetele, siis oli neil võimalus vastu hääletada ja kui nad oleks leidnud, et ühistu liikmete enamuse poolt vastuvõetud otsus rikkus millegagi seadust, siis oleks vastavad väited tulnud kohtule esitada. Samas on hageja A esindaja kohtuistungil leidnud, et tal ei ole sisuliselt vastuväiteid autokompensatsiooni maksmisele, kuid ta soovib, et ühistu selline otsus oleks korrektselt vormistatud. Antud juhul on ühistu liikmed oma tahet avaldanud kõigi reeglite kohaselt ja nende tahe on selgelt tuvastatav üldkoosoleku protokolli alusel. Tõendina ei oma asjas tähtsust väljavõte (tl 10, vene k tl 11), millest nähtub, et hagejad A ja B on 11.08.06 koosoleku kohta koostanud alternatiivse protokolli ja nimekiri (tl 10, vene k tl 11), millest nähtub, et hagejad A ja B on 11.08.06 koosoleku kohta koostanud alternatiivse protokolli. Samuti ei ole asjakohane teistkordse koosoleku protokoll (eesti k tl 13, vene k tl 14), millest nähtub, et
5. augustil 2006 pidasid 7 korteriomanikku koosolekut ja otsustasid mitte tõendada 23.11.2003 üldkoosoleku otsuse tegemist transpordikulu suuruse (1000.-) kohta. Asjakohane ei ole hagejate taotlus
6. novembri 2003 üldkoosoleku originaalprotokolli asja juurde võtmiseks, sest üldkoosoleku protokolli sõnastuse üle vaidlust ei ole ning
7. augusti 2003 otsuse sõnastus on arusaadav ka ilma
8. novembri 2003 protokollita. Lisaks sellele oli hagejate vastav taotlus esitatud hilinemisega ning hagejad ei ole protokolli asja juurde võtmata jätmise määruse suhtes esitanud ka õigeaegset vastuväidet vastavalt TsMS §
9. Kohus leiab, et tunnistaja F ütlused ei tõenda seda, et koosolekut ei toimunud või ei toimunud otsuse vastuvõtmist, küll aga kinnitavad tunnistaja ütlused seda, et koosolek toimus väga ägedas emotsionaalses õhkkonnas ja ühistu liikmed rääkisid läbisegi ja korratult, mistõttu võis ka tunnistajal hõlpsasti teha ekslikke järeldusi toimuvast ja asuda seisukohale, et koosolekut tegelikult ei toimunudki või ei toimunud tema arvates piisavalt korrektset hääletust. Tõendatud ei ole hagejate väited, et üldkoosoleku protokoll ei kajasta tegelikult aset leidnut. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kõik menetluskulud hagejate kanda. Peeter Pällin Kohtunik