KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-828 Hald

) § 502 lõigete 1 ja 6 alusel viivistasu summas 480 krooni. 3-05-828

1. S. S esitas 28.septembril 2005 Tallinna Halduskohtule kaebuse viivistasu otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 1) Viivistasu otsuse kohaselt on see tehtud tasulisel parkimiskohal parkimise eest parkimistasu maksmata. Haldusaktis toodud kirjeldusega ei saa nõustuda, sest kaebajal on Vanalinna elaniku parkimiskaart, mis annab õiguse parkida. Arvatavasti oli kaart sõiduki armatuurlaualt maha kukkunud või unustas kaebaja selle armatuurlauale asetada. Viivistasu otsusesse on asjaolude lühikirjeldusena võimalik märkida, et parkimist tõendav dokument ei ole seaduse kohaselt paigaldatud. Eeldatavasti oli dokument paigaldatud, sest vastasel juhul oleks ametnik teinud märke viivistasu otsuse punkti
2. Vigane ja ebatõene haldusakt kuulub tühistamisele. Parkimistasu maksmist tõendab kaebaja parkimiskaardiga. 2) Kaebaja ei pea õigeks, et viivistasu võib määrata ka siis, kui parkimise õigust tõendav dokument on paigutatud mittenähtavalt. Kohalike maksude seaduse § 4 lg 3 kohaselt ei tohi maksuobjekti maksustada rohkem kui ühe maksuga. Antud juhul on ühte objekti maksustatud kahe maksuga – maksustatud on nii parkimine kui ka parkimise õigust tõendava dokumendi paigaldamata jätmine.

§ 502

lg 1 p 4 ja Tallinna Linnavolikogu 30.jaanuari 2003 määruse nr 9 p 9.1.4 on vastuolus põhiseaduse § 13 lõikes 2 toodud õigusselguse põhimõttega.

§ 501

lg 41 on vastuolus nii põhiseaduse § 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse põhimõtte kui ka §ga

1. Õigust mõistab ainult kohus, kuid seadusandja on jätnud kohtumõistmise parkimist kontrolliva ametniku meelevalda. Ametnik ei ole sõltumatu, tema tulemustasu sõltub viivistasu otsuste hulgast. Samuti võib ametniku tajumisvõime oluliselt erineda sõidukijuhi võimest parkimist tõendavat dokumenti tajuda. Sätted, mis võimaldavad viivistasu otsuse koostamise dokumendi ametnikule vähemtajutaval viisil paigutamise puhul, on vastuolus põhiseaduse §-st 14 tuleneva hea halduse tavaga. Halduse adressaadile oleks vähem koormav, kui ametnik kontrolliks sõiduki parkimisluba mobiili vahendusel, nii nagu seda tehakse parkimise eest mobiilsel teel tasujate puhul. Selle asemel asetatakse kaebaja parkimist kontrolliva ametniku personaalse tajumisvõime meelevalda. 3) Viivistasu otsuse tühistamise alus tuleneb ka kohtupraktikast (Riigikohtu 18.novembri 2004 lahend nr 3-4-1-14-04, p 23). Viivistasu otsus kuulub tühistamisele, sest kaebajal oli parkimise õigus tekkinud.
2. Tallinna Halduskohtu 26.septembri 2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu põhjendused: 1) Kaebaja seisukoht, et arvatavasti auto ukse kinnitõmbamisel kukkus parkimiskaart sõiduki armatuurlaualt maha või unustas kaebaja selle armatuurlauale asetada, ei vabasta teda viivistasu maksmise kohustusest. Arvestades kaebaja mööndust, et ta ise pole veendunud, et ta tegi parkimiskontrolörile parkimistasu tasumist tõendava dokumendi kättesaadavaks, leiab kohus, et kaebaja jättis parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale asetamata nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik olnud tuvastada parkimise eest tasumist. Kui tasulisel parkimisalal parkimiskohta kasutav isik ei esita vastavalt

§ 501

lõikes 41 kehtestatud korrale parkimistasu maksmist tõendavaid dokumente, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus eeldada parkimistasu maksmata jätmist ning koostada viivistasu otsus. Kui järelevalve teostaja ei saaks sellest eeldusest lähtuda, ei saaks parkimismaksu menetlust efektiivselt läbi viia.

§ 502lg 1 ja lg 6 alusel koostatud viivistasu otsuse tühistamiseks puudub alus.

2) Parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul ei ole seadusest tulenevat täiendavat kohustust kontrollida mobiiltelefoni teel, kas sõidukile on parkimisluba väljastatud või mitte. Kaebaja 2

§ 501lg 3.

Viidatud sätte kohaselt korraldab kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal parkimist valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad

-s ametiisiku kohta käivad sätted. 5) Kaebaja ei ole põhjendanud, milles seisneb normi õigusselgusetus. Kaebaja viide Riigikohtu 18.novembri 2004 lahendi nr 3-4-1-14-04 punktile 23 ei ole asjakohane, sest kehtiva

kohaselt on seadusandja teinud kohustuslikuks parkimise õigust tõendava dokumendi paigaldamise sõiduki esiklaasile või armatuurlauale selliselt, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust, ning seaduses on selge alus nimetatud kohustuse rikkumise korral viivistasu otsuse koostamiseks. Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob. Kehtiv regulatsioon võimaldab isikul ette näha oma tegevuse tagajärgi ja seega oma käitumist reguleerida. Parkimise õigust tõendava dokumendi täies ulatuses nähtavana ja loetavana paigaldamise nõue on seadusega kehtestatud ja kui nõue jääb täitmata, tuleb ametnikul viivistasu määrata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. S. S apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaebajale jäid kohtu motiivid täiesti arusaamatuks. 2) Kohus jättis tähelepanuta kaebuse väite, et eeldatavasti oli dokument siiski paigaldatud. Asjas ei ole tõendatud, et kaebaja on rikkunud õigusnorme. 3) Kohus kohaldas seadust valesti. Kohalike maksude seaduse § 4 lg 3 kohaselt ei tohi maksuobjekti maksustada rohkem kui ühe maksuga. 4)

§ 502

lg 1 p 4, Tallinna Linnavolikogu 30.jaanuari 2003 määruse nr 9 p 9.1.4 ja

§ 501lg 41 on vastuolus põhiseadusega.

5) Viivistasu otsuse tühistamise alus tuleneb ka kohtupraktikast. Kaebajal oli parkimise õigus tekkinud. 5. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kaebuse esitajalt välja menetluskulu 1770 krooni. Vastuväited: 3

kohaselt koostatakse viivistasu otsus nii parkimistasu maksmata jätmise kui ka parkimise õigust tõendava dokumendi sätestatud korras paigutamata jätmise korral. Haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada vea tõttu, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist. 4) Kaebaja väide, nagu tuleks viivistasu otsus tühistada lähtudes Riigikohtu 18.novembri 2004 otsusest nr 3-4-1-14-04, on eksitav. Kehtiva õiguse ja käesoleva vaidluse kontekstis ei oma nimetatud lahend enam tähendust, sest liiklusseaduses on parkimise viivistasu määramise aluseid laiendatud ning ühe alusena määratletud ka parkimistasu tasumist tõendava dokumendi nõuetekohaselt paigaldamata jätmine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole ebaõigesti hinnanud tõendeid, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Viivistasu otsus on õiguspärane ja sellega ei ole kaebaja õigusi rikutud.
2. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja omas dokumenti, mis andis talle õiguse parkida avalikul tasulisel parkimisalal. Kohtule on esitatud Tallinna tasulise parkimisala elaniku sõiduki registreerimismärgiga xxx XXX parkimiskaart kehtivusajaga 10.märtsist 2005 kuni 10.septembrini 2005, parkimiskoha aadressiks on Pärnu mnt. Vaidlus toimub selle üle, kas kaart oli kontrollimise hetkel kehtestatud korras sõidukile paigaldatud ning kas viivistasu maksmise kohustus on isikul ka siis, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument on tal olemas, kuid see on sõidukile paigaldamata.
3. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et tema poolt õigusnormide rikkumine on tõendamata. Ehkki kaebuses on selle esindaja möönnud, et arvatavasti ta unustas parkimiskaardi sõiduki armatuurlauale asetada või oli see ukse kinnitõmbamisel maha kukkunud, on ta seisukohal, et dokumendi olemasolu tuleb eeldada, sest viivistasu otsuse koostamisel ei teinud parkimist korraldav ametnik otsuses asjaolude lühikirjeldusena märget lahtrisse „Tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt Liiklusseaduse § 501 lõikes 41 sätestatule“. Ringkonnakohus kaebaja seisukohta ei jaga. Vaidlustatud viivistasu otsuses sisalduvast lühikirjeldusest „Parkimine tasulisel parkimisalal 4

§ 502

lg 1 p 4 on iseseisvaks viivistasu määramise aluseks ning viivistasu otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas isikul on tasulise parkimise õigust tõendav dokument tegelikult olemas või mitte. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et muutunud õiguslikus olukorras ei ole kaebaja viide Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.novembri 2004 otsusele nr 3-4-1-14-04 asjakohane. Nimetatud lahend tehti õiguslikes oludes, kus viivistasu otsuse koostamine

§ 502

lg 1 punktis 4 märgitud alusel oli ilma nõuetekohase volitusnormita sätestatud Tallinna Linnavolikogu määrusega. Alates 24.aprillist 2004, mil liiklusseaduses on viivistasu määramise iseseisva alusena ette nähtud tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi nõuetekohane paigaldamata jätmine, ei ole viivistasu otsuse tühistamise aluseks asjaolu, et kaebajal on parkimise õigust tõendav dokument tegelikult olemas. Materiaalselt õiguspärase viivistasu otsuse tühistamist ei tingi asjaolu, et viivistasu otsusel märgiti selle tegemise alusena

§ 502

lg 1 punkti 4 asemel sama paragrahvi lg 1 p 1, so parkimine tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Parkimiskontrolöril ei ole viivistasu otsuse koostamisel võimalik üldjuhul kindlaks teha, kas sõiduki suhtes on välja antud mingi parkimise õigust andev dokument, mis on sõiduki juhi poolt jäetud nõuetekohaselt paigutamata. 9. Halduskohtule esitatud ja apellatsioonkaebuses korratud väited

regulatsiooni ja Tallinna Linnavolikogu 30.jaanuari 2003 määruse nr 9 p 9.1.4 vastuolust põhiseaduse ning kohalike maksude seaduse § 4 lõikega 3 ei pea veenvaks ka ringkonnakohus. Halduskohus on oma seisukohti piisava põhjalikkusega selgitanud. Halduskohtu põhjendustega nõustudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata.

§ 501

lõikes 41 sätestatud kohustus paigutada parkimise õigust tõendav dokument esiklaasile või armatuurlauale, ning selle kohustuse täitmata jätmisele järgnevat karistusliku iseloomuga haldussunnivahendi kohaldamist pole alust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks meetmeks ega ka topeltmaksustamiseks. Parkimise õiguse kontrollimise võimaldamiseks dokumendi paigaldamise kohustus ei ole isikule ülemäära koormav ning viivistasu maksmise kohustuse tekkimine parkimise õiguse tõendamise kohustuse täitmata jätmise korral on sobiv, vajalik ja taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne abinõu. Parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õigusrikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning vastav kord on mõistlik ja proportsionaalne. Lihtsustatud menetluses on parkijal kohustus olla parkimiskorda järgides hoolas ning veenduda, et ta paigutab parkimist lubava dokumendi nõuetekohaselt sõidukile. Parkimise mugavuse nimel ei saa parkimise korraldajalt nõuda ebamõistlike jõupingutuste ja kulutuste tegemist ja seetõttu ei saa pidada põhjendatuks kaebaja seisukohta, et parkimisjärelevalvet teostav isik peaks enne viivistasu otsuse koostamist tegema kindlaks, kas tasulisel parkimisalal asuva sõiduki kohta on ehk välja antud mõni parkimist lubav dokument. Kaebaja võrdlust mobiilsideoperaatori kaudu 5