3-06-1228 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1228 Haldusasi P.V.’i

) § 502 lg 1 p-d 1-4 sätestavad ammendavad alused viivistasu määramiseks. Käesoleval juhul on otsuse koostanud isik teinud risti otsuse kasti nr 2 ehk väidetavalt on tasutud parkimisaega ületatud. Viidatud asjaolude lühikirjeldus ei ole õige, sest tasutud parkimisaega ei ületatud, vaid ekslikult pargiti vale tariifiga. Viivistasu määramise hetkel (kell 12.37) ei olnud parkimise eest veel midagi tasutud ehk kaebaja ei saanud kuidagi ka tasutud parkimisaega ületada. Samuti tekiks selle aluse (

§ 502

lg p 2) kasutamisel absurdne võimalus väita, et juhul kui viivistasu määraja kontrollinuks parkimistasu maksmist kohe pärast parkimistasu maksmise kohustuse tekkimist 11.55, nt kell 12.00, siis sellel ajal ei oleks saanud viivistasu otsust koostada, sest selleks ajaks ei olnud veel tasutud parkimisaega ületatud (vaidlust ei ole selles, et parkimise eest tasuti 24,40.krooni). Kaebuse esitaja aga tasus parkimise eest mobiilsideoperaatori kaudu (küll ekslikult vale tariifiga) ja seega on meelevaldne ja alusetu määrata viivistasu

§ 502

lg 1 p 2 alusel.

§ 502

lg 6 kohaselt ei tohi viivistasu määr ületada 480 krooni ööpäevas ja viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. Otsuse tegemise hetkel selliseid diferentseeritud määrasid kehtestatud ei olnud, küll on selliste määrade vajadust märgatud. Vastustaja AS Falck Eesti leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud, paludes jätta kaebus rahuldamata. Kaebajale kuuluv mootorsõiduk oli 01.04.2006 kell 12:37 – viivistasu otsuse koostamise hetkel – pargitud vanalinna valveta tasulises parkimise tsoonis (Valli parkla). Mootorsõiduki eest ei olnud tasutud parkimistasu vastavalt Tallinna Linnavolikogu

1. jaanuari 2003 määruses nr 9 ”Parkimistasu kehtestamine” sätestatud parkimistasu määradele, mille kohaselt on maksumäär kesklinna tasulisel parkimisalal - 3 krooni iga kuni 15 minutit (määruse p.6.1.1); kõrgendatud maksumäär kesklinna tasulisel parkimisalal - 6 krooni iga kuni 15 minutit (määruse p.6.2.1); maksumäär vanalinna valveta parkimise tsoonis 12 krooni iga kuni 15 minutit (määruse p.6.3.1). Kaebaja alustas nimetatud tsoonis parkimise eest tasumist kell 11:40 ning pidi olema tasunud viivistasu otsuse koostamise hetkeks (kell 12:37) 57 minuti parkimise eest vanalinna tasulises valveta parkimistsoonis parkimistasu 45.6 krooni. Kaebaja poolt oli aga viivistasu otsuse koostamise hetkeks parkimise eest tasutud parkimistasu 22.8 krooni, mis võimaldas vanalinna tasulises parkimise tsoonis parkida 28.5 minutit. Seega ületati kaebaja poolt tasutud parkimisaega, sest pargiti üle 28.5 minuti. Sisult samasugustel asjaoludel esitatud kaebuse lahendamisel on Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-05-121 leidnud, et vale tariifi alusel parkimistasu maksmine on käsitletav tasutud parkimisaja ületamisena. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus on seisukohal, et P.V.i kaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta täielikult rahuldamata. Kohus nõustub sealjuures põhimõtteliselt vastustaja argumentatsiooniga. AS Falck Eesti 01.04.2006 viivistasuotsus nr VTO 124508 on õiguspärane haldusakt, mille tühistamiseks puudub alus. Õiguspärane haldusakt ei riku ega saagi rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kohus motiveerib oma eelmärgitud seisukohta alljärgnevaga, alustades kõigepealt viidetest asjassepuutuvatele õigusnormidele. 2.

§ 501

„Parkimistasu“ sätestab muu hulgas järgmist: kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu (lg 1); kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega tasulise parkimise ala, parkimistasu määra või diferentseeritud määrad (lg 2); parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning käesoleva seaduse §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted (lg 3); mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega (lg 4); parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Mobiilsideoperaatori kaudu parkimistasu maksmisel peab sõiduki esiklaasile olema paigaldatud vastava mobiilsideoperaatori logoga märgis (lg 41). 3.

§ 502reguleerib viivistasuga seonduvat.

Selle paragrahvi lg 1 kohaselt parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui 1) parkimistasu on maksmata; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik. Lõigetes 3, 4, 7 ja 8 on sätestatud nõuded viivistasu otsusele (ja selle lisadele) ning lg 6 kohaselt viivistasu määr ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas, viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu.

1. Eelviidatud sätete alusel on Tallinna Linnavolikogu (edaspidi – TLVK) võtnud 30.01.2003 vastu määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (jõustunud 02.02.2003, antud juhul kuulub kohaldamisele redaktsioon 01.07.2005 jõustunud muudatustega), mille lisa p 2.1 järgi parkimistasu objektiks on linna avalikule tasulisele parkimisalale pargitud mootorsõidukid ja (järel)haagised. Lisa p 3.1 kohaselt parkimistasu maksjaks on mootorsõiduki juht, kes pargib sõiduki või haagise linna avaliku tasulise parkimisala piires. Lisa p-st 4.1 tuleneb, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Vastavalt lisa p-le 4.3 parkimistasu tasumise kinnituseks on kas nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside operaatori kinnitus antud sõiduki parkimise kohta antud tasulisel parkimisalal. Lisa p-s 5 on sätestatud tasuline parkimisala, sh p-des 5.1 ja 5.2 kesklinna avalik tasuline parkimisala (sh vanalinna valveta tasulise parkimise tsoon), ning p-s 3 6 vastavad maksumäärad (sh kesklinna sõidukite valveta tasulisel parkimisalal 3 kr, kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulises parkimise tsoonis 6 kr ja vanalinna tasulises valveta parkimise tsoonis 12 kr iga kuni 15 minutit parkimist). Muu hulgas on nimetatud määruse lisas reguleeritud ka viivistasu määr (480 krooni ööpäevas; p 9.6). Lisa pst 10.1 tuleneb, et linna tasulisel parkimisalal korraldab parkimist linnavalitsus oma ametite kaudu. Parkimisjärelevalvet, parkimistasu maksmise kontrollimist, viivistasu määramist ja viivistasu sissenõudmist ning parkimistasu haldamise toiminguid teostavad kommunaalamet ja Tallinna Linnakantselei vastavalt oma põhimäärusele. Linnavalitsus võib linnavolikogu nõusolekul majandusliku otstarbekuse korral halduslepingu alusel nimetatud ülesannete teostamise üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Tallinna Linnavalitsus ongi andnud Tallinnas parkimistasu tasumise kontrolli, sh viivistasu määramise lepingu alusel üle vastava riigihanke edukale pakkujale AS-le Falck Eesti.
2. Kohus leiab, et viivistasu otsuse nr VTO 124508 on koostanud selleks pädev ametiisik ja otsus sisaldab kõiki neid andmeid, mida see peab sisaldama vastavalt eelviidatud

§-le 502 (lg 4) ja TLVK määruse lisale (p 9.4), kuna otsus on vormistatud vastavale blanketile ja nõutavad täidetavad lahtrid on täidetud. Täiendava selgitava asjaoluna on otsuses toodud: „Pargib vanalinnas südalinna tariifiga“. Seega on tegemist formaalselt õiguspärase haldusaktiga. Käesoleval juhul ei olegi P.V. vaidlustanud viivistasu otsust motiivil, et ta ei ole otsuses näidatud ajal ja kohas vanalinna valveta tasulise parkimise tsoonis sõidukit parkinud, ega põhjusel, et otsuse on teinud selleks mittepädev isik. Vaieldav ei ole AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja õigus Tallinna linna nimel viivistasu määrata ega asjaolu, et kaebaja tasus nõutava vanalinna tariifi asemel tavalise südalinna (kesklinna) tariifiga /tl 4648/. Antud juhul on vaidlus selles, kas AS Falck Eesti linnatranspordi teenindajal oli konkreetsel juhul alust viivistasu otsuse koostamiseks, kuna kaebaja väiteil puudub

§ 502

lg-s 1 niisugusel juhtumil (vale tariifi järgi maksmine) alus viivistasu määramise otsuse tegemiseks. Kaebaja arvates ei ole õiguspärane määrata viivistasu tasutud parkimisaja ületamise eest, kuna kaebaja seda ei ületanud. 6. Kohus on seisukohal, et kaebaja tõlgendus

§ 502lg-st 1 on liialt formaalne ja seega ekslik.

Et

§-st 501 tulenevalt kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada nii tasulise parkimise ala kui ka parkimistasu määr või diferentseeritud määrad ning nimetatud tasulise parkimise ala piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu, siis on selge, et seaduse mõtte ja sätte kohaselt on õigusaktide nõuded täidetud ja parkimistasu makstud vaid siis, kui seda on makstud kogu parkimisaja eest ja õigel määral.

ega selle alusel kehtestatud TLVK määrus ei tee vahet asjaolul, kas mootorsõiduki parkija on tahtlikult jätnud (nõutaval määral) parkimistasu maksmata või on ta seda teinud eksituse, hajameelsuse vms tõttu. Kui kontrollimise hetkel selgub, nagu antud juhul, et kõrgendatud parkimistasu määraga alal on tasutud parkimise eest vähem kui õigusaktid seda ette näevad, siis tuleb asuda seisukohale, et parkimistasu on nõutaval määral maksmata. Analoogiline on olukord näiteks siis, kui isik sõidab ekspressbussis tavasõidukites kehtiva sõidupiletiga. Ka sel juhul, kuigi sõidutasu on osaliselt tasutud, järgneb sanktsioon. Järelikult teoreetiliselt ei oleks olnud välistatud vaidlustatud juhtumil viivistasuotsuse koostamine ka sel alusel, et parkimistasu on (nõutaval määral) maksmata. Käesoleval juhul on aga kaebaja poolt madalama tariifi alusel tasutud parkimistasu põhjendatult teisendatud kõrgema tariifi järgi ajaliselt. Kui arvestada madalama südalinna tariifi järgi P.V.i poolt tasutud summa puhul seda, kui kaua saaks nimetatud summa eest ajaliselt parkida tegelikult tasumisele kuulunud kõrgendatud vanalinna tariifi järgi, siis ilmneb, kontrollimise hetkeks oli kaebaja poolt tasutud parkimisaeg ületatud. AS Falck Eesti sellekohane arvutus /tl 43/ näitab selgelt, et alus (

§ 502lg 1 p 2) 4 viivistasu määramiseks oli olemas.

Viivistasu määramine

§ 502

lg-s 1 sätestatud asjaolude tuvastamisel on järelevalvet teostava ametiisiku kohustus. Osundatud säte ei näe ette ametiisiku kaalutlusõigust, mis lubaks viivistasu määramisest loobuda või seda vähendada. Viivistasu diferentseeritud määrasid ei ole TLVK siiani kehtestanud, seega asjaolu, et selle vajaduse ümber käesoleval ajal diskuteeritakse /tl 20/, ei ole konkreetse juhtumi puhul asjassepuutuv. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et AS Falck Eesti linnatranspordi teenindajal oli vaidlustatud juhtumil õigus, kohustus ja seaduslik alus P.V.ile viivistasu otsus koostada. Kõnealune otsus on kooskõlas ka kohtupraktikaga. Nii on Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium, käsitledes analoogilist juhtumit (mobiiltelefoniga väiksema tariifi alusel tasumine), oma 30. märtsi 2006 otsuses haldusasjas nr 3-05-121 tõdenud: „Õige on halduskohtu seisukoht, et tasutud parkimisaega oli viivistasu koostamise ajaks ületatud ning seetõttu oleks tulnud viivistasu otsuses märgistada teine lahter ja viivistasu otsuse aluseks on

§ 502

lg 1 p 2.“ Neil asjaoludel on kaevatud viivistasu otsus nr VTO 124508 ka sisuliselt õige ja selle tühistamiseks puudub alus. 7. Lõpuks kohtukuludest. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Käesoleval juhul jääb P.V.i kaebus rahuldamata, seega jäävad tema kohtukulud ka kaebaja enda kanda. AS Falck Eesti ei ole kohtukulunõuet esitanud. Hurma Kiviloo kohtunik 5