kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt jäi põhivõlgniku kasutusse krediidisumma 44 288.36 krooni.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Põhivõlgnik krediidisaajana rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule.
lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Vastav säte sisaldub ka üldtingimuste p 5.1.1, mille kohaselt on krediidiandjal õigus lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel nõuda kogu võla kohest tasumist. Hageja hoiatas 17.07.2006 kostjaid kirjalikult lepingu ülesütlemise teatistes, pakkudes
lg 2 tulenevalt kostjatele võimalust veel läbirääkimiste alustamiseks.
lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Hageja nõuab kostjatelt üldtingimuste p.-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3, 8.7 ja 9.3, kokkuleppe nr 1 ja käenduslepingu p 1 ja 2 ning
§§-ide 100, 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6, 108 lg 1, 113 lg1, 115 lg 1, 127 lg 1, 128 lg 1, 2, 4 ja 158 lg 1 alusel solidaarselt lepinguliste kohustuste täitmist, s.o. tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulude, lepingu muutmise tasu ning kahjuhüvitist. Tagastamata on krediidisummast endiselt 41 089.95 krooni. Kokkuleppe nr 2 alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 28,38 % krediidisummast ühe aasta kohta, s.o. kokku 37 396.16 krooni. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli sissenõutavaks muutunud kuid tasumata intress 5 291.89 krooni.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 3 seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kokkuleppe nr 2 järgseks viivismääraks on 28.38 % aastas. Lepingu ülesütlemisel oli sissenõutavaks viiviseks 78.58 krooni, millele lisandub viivis perioodil 28.08.2006 kuni 07.11.2006. Kokku moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 2 378.90 krooni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 p kohaselt on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast, s.o. antud juhul on leppetrahvi suuruseks 8 217.99 krooni. Veel on esitanud hageja nõude kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulud, kokku summas 1250 krooni. Kostjatepoolsest lepingutingimuste rikkumisest on hagejale tekkinud varaline nõue.
ja 128 tulenevalt on antud juhul varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud. Intressi ehk planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel.
lg 3 tulenevalt nõudis hageja lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi.
lg 2 kohaselt võib lepingu rikkumisega tekitatud kahju nõuda osas, mida leppetrahv ei katnud. Lepingus kokkulepitu täitmisel oleks hageja olnud õigustatud saama intressi 37 396.16 krooni. Saamata jäänud tulu moodustub juba tasutud intressi (7 362.49 krooni), lepingu ülesütlemise ajaks tasumata intressi (5 291.89 krooni) ja sissenõutavaks muutunud leppetrahvi (8 217.99 krooni) mahaarvamisel lepingujärgsest intressisummast (37 396.16 kroonist). Seega on tekitatud kahjusummaks 16 523.79 krooni. Kahjuhüvitise nõuet põhjendab hageja ka asjaoluga, et kokkuleppe nr 2 kehtivuse ajal kostjad tasusid ainult viis makset ning on pärast seda hoidunud lepingujärgsete kohustuste täitmisest kõrvale. Hagiavalduse kohaselt on hageja valmis kahjuhüvitist vähendama, kui kostjad asuvad koheselt võlgnevust tasuma. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja K P sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi.
kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kuna hageja nõuded ei ületa käendajaga kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära (101 652 krooni), siis palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kogu esitatud nõue summas 74 752.50 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 41 089.95 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5 291.89 krooni, viivis 2 378.90 krooni, leppetrahv 8 217.99 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 250 krooni ning kahjuhüvitis 16 523.79 krooni. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, laenuteenuste hinnakirjad, käendusleping, täiendavad kokkulepped, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemine ja hoiatus. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. 4 Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, kuna TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 14.11.2006 kostjatele allkirja vastu kätteandmiseks hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressidel ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Ühtlasi kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Materjalid on kostja K P `a poolt isiklikult vastu võetud 17.11.2006, mille kohta on ta andnud allkirja. Kostjale A L `ale saadetud materjalid on tema elukohas vastu võetud 15.11.2006 edasiandmiseks kostjale. Kohtu poolt nõutud kirjalikku vastust hagile kostjad esitanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma.
kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega täielikult rahuldamisele. Hagis nõutud summa kuulub vastavalt TsMS § 145 sätestatule kostjatelt väljamõistmisele solidaarselt. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele solidaarselt kostjate poolt. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 2 500 krooni. Hageja on riigilõivu tasunud vastavalt põhinõude suurusele, milleks on 41 089.95 krooni. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 5 TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 22. jaanuaril 2007.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.