← Eesti

2-07-6667/1

Obsah (5)§ 407§ 468§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 313 kohaselt kostjale edasiandmiseks allkirja vastu kostja ema kätte toimetatud ja kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 16.04.2007. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul

§ 407lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Poolte vahel on sõlmitud üürileping, mille alusel hageja andis kostjale üürile sõiduki. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma ning tagastama sõiduki sellises seisukorras nagu see oli lepingu sõlmimisel temale üle antud, lepingus määratud tähtpäeval. Kostja tagastas rikutud, avariitunnustega sõiduki hilinemisega. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus makse tasumata jätmisel arvestada kostjale viivist 1% päevas. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja kohustuse täitmise asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud 2

(3)2-07-6667 kahju hüvitamist. Kuna lepingujärgse kohustuse täitmine on muutunud võimatuks, kohustuse rikkumisega tekitatud kahju heastamisega kostja ei nõustunud ja kostja ei ole kostja kohtuväliselt võlgnevust kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 14 710 krooni, millest 5 596 krooni on kahju hüvitamise nõue sõiduki taastusremondi kulude katteks, 800 krooni on kahju hüvitamise nõue sõiduki kahe seisupäeva eest, 8 314 krooni viivis tasumata kahju hüvitamise nõuetelt Kohus on hagiavalduse kostjale edasiandmiseks kostja emale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb

§ 407

lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.