← Eesti

3-06-2285/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-2285 Otsuse kuupäev

  1. mai 2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Vaike Soome ja Erich Lõhmuse kaebus Tartu Linnavalitsuse 16.05.2006 korralduse nr 742 peale. Asja läbivaatamise kuupäev
  2. mai 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitajad Vaike Soome ja Erich Lõhmus, kaebajate nõustaja Meelis Hiob, vastustaja-Tartu Linnavalitsuse esindaja Madli Ilves, kolmandate isikutena Helgi Lõhmus ja Alar Helstein ning Keskkonnaministeeriumi esindaja (Maa-ameti kaudu) Toomas Kutti. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik Rebase 14 kinnistu omanikud Erich Lõhmus, Helgi Lõhmus, Vaike Soome, Merike Möls, Alar Helstein ja korteriühistu Rebase 14 volitatud esindaja Erich Lõhmus esitasid Tartu Linnavalitsusele 31.
  3. 2006 avaldused neile kuuluva kinnistuga piirneva maa, millel asuvad ehitise teenindamiseks vajalikud puukuurid, erastamiseks maareformi seaduse §22 lg l2 alusel. Tartu Linnavalitsus vastas Rebase 14 kinnistu omanike poolt 31.05.2006 esitatud avaldusele 26.10.2006 kirjaga, millega teavitati avaldajaid Maa-ameti 03.02.2006.a. taotlusest nr. 6.3-5/55 Rebase 14A asuva maa riigi omandisse jätmiseks (vaba maa taotlus nr AT 0601160104) ja Tartu Linnavalitsuse 16.05.2006.a. korraldusest nr 742, millega nõustuti maa riigi omandisse jätmisega. Maa on jäetud riigi omandisse keskkonnaministri 02.11.2006.a. käskkirjaga nr
  4. Vaike Soome ja Erich Lõhmus esitasid 24.11.2006 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse
  5. mai 2006 korralduse nr 742 “Aadressi Rebase 14A ja maakasutuse sihtotstarbe määramine ning nõustumine maa riigi omandisse jätmisega” peale. 24.01.2007.a. toimunud kohtuistungil tegi kohus lähtudes kaebuse eesmärgist kaebajatele ettepaneku kaaluda keskkonnaministri 02.11.2006.a. käskkirja nr 1213 vaidlustamist. 28.02.2007 teatasid kaebuse esitajad, et nad ei pea vajalikuks vaidlustada keskkonnaministri käskkirja, millega maa jäeti riigi omandisse. Kohus kaasas kolmandate isikutena menetlusse teised Rebase tn 14 korteriomandite (kinnistu) omanikud ning riigi huvide esindamiseks Keskkonnaministeeriumi. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitajad Vaike Soome ja Erich Lõhmus on kaebuses esitanud taotluse tühistada Tartu Linnavalitsuse
  6. mai 2006 korraldus nr 742 “Aadressi Rebase 14A ja maakasutuse sihtotstarbe määramine ning nõustumine maa riigi omandisse jätmisega” ning teha ettekirjutus haldusakti tagasitäitmiseks. Kaebuse esitajad leidsid, et Tartu Linnavalitsuse 16.05.2006 korraldusega nr 742 on rikutud Rebase 14 asuvate korteriomandite omanike õigusi. Tartu Linnavalitsus ei ole teavitanud korralduse ettevalmistamisel asjaosalisi – puukuuride kasutajaid ehk Rebase tn. 14 korteriomandite omanikke sellest, et nende elamu teenindamiseks vajalike puukuuride alune maa jäetakse riigi reservmaaks, mis võib kaasa tuua ehitise teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri kadumise. Kaebuse esitajad leiavad, et olukord, kus neil puudub võimalus kasutada puukuure oma elamuaseme teenindamiseks, tekitab neile üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. HMS § 35 lg 1 p 2 alusel oli haldusorganil kohustus informeerida enda initsiatiivil algatatud haldusmenetlusest menetlusosalisi. Kaebuse esitajaid nimetatud menetlusest, mis viis kaevatava korralduse andmiseni, ei teavitatud. Kaebuse esitajad olid seisukohal, et Tartu Linnavalitsus on vaidlustatava
  7. mai 2006 a korralduse nr 742 andmisel rikkunud HMS § 2 lg 1, § 5 lg 2, § 11 lg 1 p 3 ja § 35 lg 1 p 2 sätestatut. Vastavalt EES § 3 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse 01.07.98 määruse nr 198 p 19 kinnitatud eluruumide erastamise korra p 7 kohaselt elamu või korter erastatakse koos sellele vastava muu osaga ehitisest. Elamus korterile vastava muu osa koosseisu arvatakse ka selle keldris, pööningul ja mujal paiknevad abiruumid, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks kasutamiseks. Kõnealusel juhul on tegemist elanike ühiseks kasutamiseks (kütte hoidmiseks) ettenähtud majapidamise-abihoonetega. Samuti ei arvestatud korralduse ettevalmistamisel eelnimetatud määruse p 19 abiruumide osas (mille alla kuuluvad kindlasti ka puukuurid). Eelnimetatud p 19 on sõnastatud järgmiselt: Abiruumid, mis asuvad elamuga ühisel krundil, erastatakse eluruumi juurde kuuluva muu osana juhul, kui nad on vajalikud elamu teenindamiseks või ette nähtud elanike ühiseks kasutamiseks. Antud määrusest ei lähtu, millal peab neid kuure eluruumi juurde erastama - võib aga järeldada, et abiruumid erastatakse hiljem, s.t. peale eluruumi erastamist ning kui see on toimunud erastatakse juurde abiruumid. Endise krundi, mis asus aadressil Rebase 14/Nõukogude 108a (Nõukogude tänav muudetud Sassi tänavaks Tartu Linnavalitsuse 19.09.1001.a. määrusega nr 224), suuruseks oli 2214 m2, mida tõendab 16.10.1967.a. Tartu Tehnilise Inventariseerimise Büroo akt, millel kajastub ka puukuuride olemasolu. Tartu Linnavalitsuse 16.05.2006 korraldus nr 742 on toonud kaasa olukorra, kus ahiküttega majalt on ära võetud võimalus puukuuride erastamiseks ja kasutamiseks, kuna Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kirjaga 26.05.2006 nr.7-2.2/09830 „Menetluse algatamine ehitusjärelevalve ettekirjutuse tegemiseks" algatati menetlus puukuuride lammutamiseks. 2 Kuivõrd haldusakti andmisel on rikutud HMS sätteid ning vaidlustatud korraldusega rikutakse kaebajate õigusi oma eluruumi teenindamiseks vajalikke kuure erastada, asusid kaebajad seisukohale, et vaidlustatav Tartu Linnavalitsuse 16.05.2006 korraldus nr 742 „Aadressi Rebase 14A ja maakasutuse sihtotstarbe määramine ning nõustumine maa riigi omandisse jätmisega" ei ole õiguspärane. Tartu Linnavalitsuse vastuväited Tartu Linnavalitsus oli seisukohal, et kaebus on alusetu ning palus jätta selle rahuldamata. Vaidlustatud korralduse andmise asjaolude kohta selgitas vastustaja: Keskkonnaministri 03.11.
  8. a käskkirjaga nr 1050 volitatud Maa-ameti peadirektor esitas 03.02.
  9. a taotluse nr 6.3-5/55 Rebase 14A maa riigi omandisse jätmiseks. Linnavalitsus tegi selle taotluse kohta 16.05.2006.a. korralduse nr
  10. Korralduse tekstis selgitati, et teised isikud ei olnud selle maa omandamiseks taotlusi esitanud, maakasutusõigust polnud sellele maale vormistatud ning krundil asuvad ehitised on õigusliku aluseta püstitatud. Linnavalitsus teavitas Rebase 14 omanikke 16.05.
  11. a kirjaga nr 7-2.2/09830 ehitusjärelevalve ettekirjutuse tegemise menetluse algatamisest Rebase 14A puukuuride lammutamiseks ning palus neil esitada omapoolne kirjalik seletus. 31.05.
  12. a esitasid kaebajad linnavalitsusele avaldused Rebase 14A erastamise taotlusega. Linnavalitsus edastas avaldused 14.06.2006.a. kirjaga nr 5.3-1-1/11591 loa saamiseks maavanemale. Linnavalitsus vastas 26.10.
  13. a kirjaga nr 5.3-1.1/11360 erastamistaotlustele ning edastas maavalitsuse seisukoha. Kaebusele esitas vastustaja järgnevad vastuväited:
  14. Kaebuse esitajad väidavad, et linnavalitsus oleks pidanud haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 alusel informeerima menetlusosalisi algatatud riigi omandisse jätmise menetlusest. Linnavalitsusel polnud põhjust arvata, et Rebase 14 omanikud on antud menetluses huvitatud isikud haldusmenetluse seaduse § 11 järgi. Rebase 14 korteriomanikud erastasid Rebase 14 kinnistu juba
  15. aastal Tartu Linnavalitsuse 04.03.
  16. a korralduse nr 689 "Rebase 14 ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa suuruse määramine korteriomandi seadmiseks" alusel, kuid ei avaldanud seejuures soovi erastada ka Rebase 14A asuvat maa-ala. Nii jäi Rebase 14A reformimata riigimaaks ja linnavalitsus kandis selle riigile pakutavate maade nimekirja.
  17. Kaebajad tuginevad eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse 01.07.
  18. a määrusega nr 198 kinnitatud eluruumide erastamise korra punktidele 7 ja 19, mis justkui võimaldavad erastada ka mujal paiknevaid abiruume ja teha seda pärast eluruumide erastamist. Mõlemas eluruumide erastamise korra punktis on peetud silmas elamu teenindamiseks ette nähtud abiruume, mis paiknevad elamuga ühisel krundil või on rajatud ehitusprojekti kohaselt. Antud juhul aga paiknevad puukuurid teisel krundil, sest
  19. aasta plaanil olev varasem Nõukogude 108A jagati Tartu Linna RSN Täitevkomitee 09.12.
  20. a otsuse nr 434 alusel kaheks, nii et praeguse Rebase 14 kinnistu pindalaks jäi 1251 m .
  21. aastal tehtud plaani (Lisa 1) järgi toimus
  22. aastal Rebase 14 korteriomandite erastamine ning selle plaani järgi tehti maa erastamisel uus asendiplaan . Linnavalitsuse andmetel ei ole kuuride rajamiseks ehitusprojekti koostatud, puudub ka ehitusluba ja kasutusluba. Seega asuvad riigi omandisse taotletaval maal õigusliku aluseta püstitatud ehitised, mille kohta on kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalvet teostavatel ametnikel õigus teha 3 ettekirjutusi ehitusseaduse §-de 59-61 alusel. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond saatis Rebase 14 omanikele teate ettekirjutuse tegemise menetluse algatamisest, sest eeldas, et inventariseerimise kaardile kantud kuurid on Rebase 14 elanike kasutuses, kuna teisi elamuid naaberkinnistutel ei asu. Järelevalveteenistus võib ettekirjutuse teha ehitiste aluse maa või ehitiste omanikele. Hetkel pole järelevalveteenistus ehitiste kõrvaldamise ettekirjutust teinud, sest alles pärast kohtuotsuse jõustumist selgub, kuidas erastamise ja omandiküsimused lahenevad ning kellele tuleb ettekirjutus teha.
  23. Linnavalitsus lähtub maareformi seaduse § 20 lg 1, mille järgi kuulub erastamisele maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Maareformi seaduse § 22 lg 12 alusel erastamine, mida taotlevad Rebase 14 omanikud, ei ole ostueesõigusega erastamine. Seega ei kohaldu § 20 lg 1 teises lauses toodud erand, et § 221 ulatuses ostueesõigusega erastada sooviv füüsiline isik on riigi ja kohaliku omavalitsuse ees eelistatud. Rebase 14A maa-alal ei olnud vormistatud maakasutusõigust, selle maa omandamiseks ei olnud esitatud muid taotlusi. Vastavalt maareformi seaduse § 20 lg 1 on riigil maa enda omandisse jätmisel eesõigus ning linnavalitsus ei näinud põhjust mitte nõustuda maa riigi omandisse jätmisega.
  24. Keskkonnaministri 02.11.
  25. a käskkirjaga nr 1213 jäeti Rebase 14A maaüksus riigi omandisse Linnavalitsuse nägemuses võivad Rebase 14 omanikud leppida riigiga kokku Rebase 14A maale hoonestusõiguse seadmises ning seadustada tagantjärele puukuurid ja neid edasi kasutada. Keskkonnaministeeriumi seisukoht Keskkonnaministri volitusel esindas ministeeriumi antud asjas Maa-amet. Maa-amet oli seisukohal, et Tartu LV
  26. mai 2006 korraldus nr 742 “Aadressi Rebase 14A ja maakasutuse sihtotstarbe määramine ning nõustumine maa riigi omandisse jätmisega” ei riku ega saagi rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi ega piirata nende vabadusi. Seega puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ning Tartu LV-le haldusakti tagasitäitmiseks ettekirjutuse tegemiseks.
  27. Rebase 14 asuva elamu teenindamiseks määratud maatüki suurus ja piirid on kindlaks määratud ja seega ka kinnistu formeeritud juba aastaid tagasi. Haldusasja materjalidest ei nähtu ja Maa-ametile Tartu LVlt edastatud informatsioonist ei tulene, et Rebase 14 eluruume vallasasjana omanud isikud oleksid korteriomandite seadmise menetluses soovinud kinnistada ehitisealusest maast suuremat maatükki ega vaidlustanud ehitise teenindamiseks määratud maatüki suurust või piire ega esitanud Tartu LVle asjakohast vaiet seaduses sätestatud tähtajaks. Eeltoodust tuleneb, omandireform on Rebase 14 kinnistu osas lõppenud
  28. mail 2002 korteriomandite kinnistamisega. Kuivõrd kaebajatele Vaike Soome’le ja Erich Lõhmus’ele kuulub vastavalt 664/2134 ja 608/2134 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osadest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosadena korterid vastavalt nr 1, 2, 4 ja 5 ning nr 9, üldpinnaga vastavalt 66,4 m² ja 60,8 m² ning nad ei ole Rebase 14A maa tagastamise õigustatud subjektideks ega ka õiguspärasteks kasutajateks, mis annaks võimaluse käsitleda neid maa ostueesõigusega erastamise õigustatud isikutena, kelle õigusi ja huve maa riigi omandisse 4 jätmine võiks riivata, siis puudub kaebajatel puutumus Rebase 14A maa riigi omandisse jätmisega.
  29. Riigi omandisse jäetud Rebase 14A katastriüksuse plaanilt nähtub, et tegemist on tervikliku, 1016 m² suuruse maatükiga, mis piirneb lõunast 39,84 m pikkuses Rebase tänavaga, mis tähendab, et nimetatud maatüki puhul on tegemist piisavalt suure ja kompaktse ning avalikult kasutatava tänavaga piirneva, ilmselgelt iseseisva kasutusvõimalusega maatükiga. Tulenevalt MRSi § 20 lõikest 1, mille kohaselt maareformi läbiviimisel eelistatakse avalikku huvi (maa jätmist riigi omandisse) erahuvile (erastamisele) ja MRSi § 22 lõikest 1², mille kohaselt vaid juhul, kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga, puudub kaebajatel õigus maa omandamiseks,
  30. Maa riigi omandisse jätmise menetluses on üldjuhul vaid kohalikul omavalitsusel õigus maa sihtotstarvet määrata ja ka vaidlustada maale sihtotstarbe määramisega seonduvat, sest maale sihtotstarbe määramine on seadusest tulenevalt kohaliku omavalitsuse õiguseks ja kohustuseks ning Tartu LV maa riigi omandisse jätmise menetlusosalisena on maa riigi omandisse jätmise menetluses määranud maale sihtotstarbe vastavalt maakatastriseaduses sätestatule ja Tartu linna üldplaneeringust tulenevale maakasutuse juhtfunktsioonile, siis ei ole Tartu LV poolt sihtotstarbe määramine puutumuses kaebajate õigustega. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab Vaike Soome ja Erich Lõhmuse kaebuse rahuldamata. Maa riigi omandisse jätmise otsustavad Vabariigi Valitsuse 03.09.1996.a määrusega nr 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra” (Kord) punktis 5 nimetatud asutused või ametnikud. Korra punkti 5 alapunkti 3 kohaselt on maa riigi omandisse jätmise otsustajaks keskkonnaminister, kui maa jäetakse riigi omandisse MRS-i § 31 lõike 1 punktis 8 nimetatud otstarbel. MRS-i § 31 lõike 1 punkti 8 alusel jäetakse riigi omandisse riigi maareserv. Korra punkti 9 alapunkti 2 järgi annab kohalik omavalitsus üksnes arvamuse maa riigi omandisse jätmise kohta, märkides riigi omandisse jäetava maa sihtotstarbe ning maa riigi omandisse jätmist takistavad asjaolud. Sama korra punkt 10 sätestab, et kui kohalik omavalitsus ei tee Korra punktis 9 loetletud toiminguid kehtestatud tähtaja jooksul, siis võidakse maa jätta riigi omandisse taotleja poolt esitatud piirides ja suuruses ning taotleja esitatud sihtotstarbega. Korra p 11 sätestab, et juhul, kui kohaliku omavalitsuse arvamus ei ole esitatud kehtestatud tähtaja jooksul, ei takista see maa riigi omandisse jätmise otsustamist. Eelosundatud sätetest tuleneb, et maa riigi omandisse jätmine võidakse otsustada ka ilma kohaliku omavalitsuse poolse arvamuseta (nõusolekuta). Nõusoleku andmine või mitteandmine ei ole maa riigi omandisse jätmise otsustaja jaoks õiguslikult siduv. Küll on kohalikul omavalitsusel õigus ja ka kohustus määrata riigi omandisse jäetava maa sihtotstarve. Riik saab riigi omandisse jäetavale maale määrata sihtotstarbe vaid siis, kui vastav vald või linn jätab selles küsimuses arvamuse andmata. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta on soovitusliku iseloomuga ning ei anna ühelegi isikule mingeid õigusi ega ka kohusta kedagi millekski ning selline haldusakt ei riku kellegi õigusi. Linna- või vallavalitsuse korraldus, milles nõustutakse maa riigi omandisse jätmisega ei ole käsitletav eelhaldusaktina. Nii märgib Tartu Ringkonnakohus
  31. mai 2004.a. otsuses haldusasjas nr 2-3-104/2004, et HMS § 52 lg 1 p 2 järgi on eelhaldusakt selline haldusakt, millega tehakse õiguslikult siduvalt 5 kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. […]. Arvestades ka Korra p-des 10 ja 11 märgitud võimalust otsustada maa riigi omandisse jätmine isegi ilma kohaliku omavalitsuse arvamuse olemasoluta, siis ei saa vaidlustatud korraldust nr 56 pidada eelhaldusaktiks HMS mõttes. Eelhaldusakt saab siiski olla vaid selline akt, mille andmine on kohustuslik ja ilma milleta ei ole seadusest tulenevalt võimalik teha järgnevat otsustust. See, et maa riigi omandisse jätmise taotleja küsis Korra p-de 8 ja 9 järgi kohaliku omavalitsuse arvamust maa riigi omandisse jätmise kohta ja palus esitada ka Korra p-s 7.4 nimetatud õiendid teiste isikute taotluste olemasolu või puudumise kohta sama maa omandamiseks, ei tähenda seda, et kohaliku omavalitsuse arvamust tuleb üksnes seetõttu lugeda eelhaldusaktiks, millega tehakse nii õiguslikult kui ka otsustaja jaoks siduvalt kindlaks mingi asjas tähtsust omav asjaolu. Kohus on seisukohal, et Tartu Linnavalitsuse
  32. mai 2006.a. korraldus nr 742 “Aadressi Rebase 14A ja maakasutuse sihtotstarbe määramine ning nõustumine maa riigi omandisse jätmisega” ei riku ega saagi rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi. Sellel põhjusel jääb kaebus rahuldamata. Kaebajate õigusi võib rikkuda keskkonnaministri
  33. novembri 2006.a. käskkirja nr 1213 p 1.3, millega jäeti riigi omandisse Rebase 14A maaüksus pindalaga 1016 m2, kuna sellel maaüksusel asuvad kaebuse esitajate kasutuses olevad puukuurid. Keskkonnaministri eelnimetatud käskkiri saaks rikkuda kaebajate õigusi juhul, kui maa õigusvastane riigi omandisse jätmine takistab kaebajatel maareformiseaduse § 22 lõikes 1² sätestatud õiguse realiseerimist. Vaatamata kohtu ettepanekule kaaluda keskkonnaministri
  34. novembri 2006.a. käskkirja vaidlustamist, kaebajad seda teha ei soovinud (tl 50; 102 ). Kaebuses esitatud kaebajate õiguste rikkumist puudutavate väidete kohta märgib kohus: Kaebuse esitajate arvates on Tartu Linnavalitsus
  35. mai 2006 a korralduse nr 742 andmisel rikkunud haldusmenetluse seaduse sätteid. Kaebuse esitajad olid seisukohal, et linnavalitsus oleks pidanud haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 alusel informeerima kaebuse esitajaid algatatud menetlusest maa riigi omandisse jätmiseks. Rebase 14 asuva elamu teenindamiseks määratud maatüki suurus ja piirid on kindlaks määratud ja seega ka kinnistu formeeritud juba
  36. aastal. Rebase 14 korteriomanikud erastasid Rebase 14 kinnistu Tartu Linnavalitsuse 04.03.
  37. a. korralduse nr 689 "Rebase 14 ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa suuruse määramine korteriomandi seadmiseks" alusel. Rebase 14 teenindamiseks vajalikuks maaks määrati 1251 m
  38. Kaebuse esitajad nõustusid ehitise Rebase 14 teenindamiseks määratud maa suuruse ja piiridega. Kõrvaloleval maa-alal asuvate kuuride aluse maa erastamist kaebajad ei taotlenud. Omandireform Rebase 14 kinnistu osas on lõppenud
  39. mail 2002 korteriomandite kinnistamisega. Naaberkrunt Rebase 14A jäi reformimata riigimaaks ja linnavalitsus kandis selle riigile pakutavate maade nimekirja. Kohus nõustub vastustajaga selles, et Rebase 14 omanikke ei olnud alust käsitada maa riigi omandisse jätmise menetluses huvitatud isikutena haldusmenetluse seaduse § 11 järgi. Rebase 14A maa-alal ei olnud vormistatud maakasutusõigust, selle maa omandamiseks ei olnud esitatud muid taotlusi. Linnavalitsuse andmetel on puukuurid, mis asuvad Rebase 14A maaüksusel, õigusliku aluseta püstitatud ehitised. Tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist ei ole kohtule esitatud. Kaebuse esitajate viited eluruumide erastamise korra rikkumisele ei ole antud juhul asjakohased. Nagu eelnevalt märgitud, viidi eluruumide erastamise menetlus Rebase 14 osas lõpule juba
  40. mail 2002 korteriomandite kinnistamisega. Rebase 14 korterite erastamise menetluses tehtud võimalike eksimuste parandamine ei ole praegu enam võimalik. Igal juhul ei ole see võimalik Tartu Linnavalitsuse
  41. mai 2006.a korralduse nr 742 kohtus vaidlustamise kaudu. 6 Mis puudutab kaebajate poolt 31.05.2006 linnavalitsusele esitatud avaldust neile kuuluva kinnistuga piirneva maa, millel asuvad ehitise teenindamiseks vajalikud puukuurid, erastamiseks maareformi seaduse § 22 lg l2 alusel, siis antud haldusasja lahendamise seisukohalt ei ole see asjassepuutuv. MRSi § 22 lõike 1² kohaselt, kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse
  42. veebruari 2007 määrusega nr 50 “Maareformi seaduse” § 22 lõikes 1² sätestatud maa erastamise kord”, mis jõustus
  43. märtsil 2007, § 1 lõige 1 sätestab, et määrus reguleerib MRSi § 22 lõikes 1² sätestatud eraomandis oleva kinnisasjaga piirneva maa, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, erastamist liitmiseks piirneva(te) kinnisasja(de)ga, tingimusel, et maa ei kuulu tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele muul MRSis sätestatud alusel ning et see maa ei kuulu riigi omandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele. MRSi § 22 lõikes 1² sätestatud nn juurdeerastamise eelduseks on maavanema vastav luba. Antud juhul pole maavanem sellist luba andnud. Kaebajad on samuti leidnud, et põhjendatud ei ole vaidlusaluse maaüksuse sihtotstarbe muutmine (määramine) maa riigi omandisse jätmise menetluse käigus. Riigi omandisse jäetavale maale sihtotstarbe määramine on kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus ning maale sihtotstarbe määramine kaebajate õigusi ja huve ei puuduta. Mai Saunanen kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.