TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-617 Otsuse kuupäev 31.05.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Toomas Oinuse kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 25. jaanuari 2007.a käskkirja nr 1-3.134/58 osaliseks tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 10.05.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Toomas Oinus, tema esindaja adv Kalju Kutsar, vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja informatsiooni Ameti esindaja Veiko Bergmann. Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus. 2. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 25.jaanuari 2007.a. käskkiri nr 1-3.13-4/58 osas, millega otsustati nõuda Toomas Oinuselt tagasi 2004. ja 2005.a saadud toetus eesti tõugu hobuste kasvatamise eest (käskkirja p 1 ja lisa p 8). 3. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Toomas Oinuse kasuks menetluskuludena välja 3620 (kolm tuhat kuussada kakskümmend ) krooni. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebuse taotlus ja põhjendused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 25.jaanuari 2007.a. käskkirja nr 1-3.13-4/58 punkti 1 ning käskkirja lisa punkti 8 kohaselt kohustati Toomas Oinust tagastama 2004. ja 2005.aastal eesti tõugu hobuste kasvatamise eest makstud toetused kokku 10 008 krooni 75 sendi ulatuses. Vastavalt käskkirjale peab kaebuse esitaja saadud toetused tagastama, kuna tal vähenes toetusperioodil loomade arv üle 30%. Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 25.jaanuari 2007.a. käskkiri nr 1-3.13-4/58 osas, millega nõutakse Toomas Oinuselt tagasi 2004. ja 2005.a saadud toetus eesti tõugu hobuste kasvatamise eest. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 25.jaanuari 2007.a käskkiri ei põhine Toomas Oinuselt toetuste tagasinõudmise osas seadusel ning käskkirja koostades on vastustaja eiranud haldusmenetluse seaduse nõudeid. Kaevatav haldusakt rikub kaebuse esitaja õigusi, kuna sellest tulenevalt tekib PRIA-1 nõudeõigus Toomas Oinuse vastu. Vaidlustatud käskkirja kohaselt tuleb kaebuse esitajal 2004.a. ja 2005.a. eest saadud toetus tagastada kuna loomade arv vähenes kohustusperioodi vältel üle 30%. Põllumajandusministri 20.aprilli 2004.a määrusega nr 51 kinnitatud "Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" § 81 lg 3 sätestab, et eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi selle maa või loomade arvu osas, mille osas taotlejal väheneb kohustuseperioodi jooksul üle 30% põllumajandusmaa pindala või ohustatud tõugu loomade puhul loomade arv, mille kohta ta kohustuse võtmise aastal võttis § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustuse, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja tõestab, et ta ei saa jätkata võetud kohustuse täitmist vääramatu jõu tõttu. Õige on vaidlustatud käskkirjas toodud väide, et Toomas Oinusel vähenes 2005.a lõpus eesti tõugu hobuste arv, kelle eest ta oli 2004. ja 2005.aastal toetust saanud. Samas on vastustaja jätnud tähelepanuta loomade arvu vähenemise põhjuse. Toomas Oinus pidas eesti tõugu hobuseid Valga maakonnas Vidrike külas Talli kinnistul asuvas hoones. Tall sai vett naaberkinnistul (Koorejaama kinnistu) paiknevast puurkaevust. 2005.a lõpetas Koorejaama kinnistu omanik ootamatult Toomas Oinuse talli veega varustamise ning ühendas Talli kinnistule kulgeva veetrassi lahti. Toomas Oinus pöördus oma õiguste kaitseks Valga Maakohtusse ning taotles hagi tagamiseks veevarustuse taastamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. 11.augustil 2005.a jättis Valga Maakohtu kohtunik Aare Kaldma Toomas Oinuse taotluse hagi tagamiseks rahuldamata, kuna taotluse rahuldamine välistavat õigusvaidluse säilimise. Maakohtu määrus ei kulunud edasikaebamisele ning seega kaotas T. Oinus võimaluse saada hobuste vajadusteks vett seni kasutuses olnud veetrassi kaudu. Kuna teist kaevu Talli kinnistu veega varustamiseks ei ole, siis tekkis olukord, kus loomade normaalne pidamine Talli kinnistul muutus võimatuks. Kuna tsiviilasjas ei ole kohtulahendit kuni käesoleva ajani (esimene eelistung oli määratud 2007.a veebruari), siis oli Toomas Oinus 2005.a detsembris sunnitud hobused ära müüma, sest teisi sobivaid hooneid nende pidamiseks tal leida ei õnnestunud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et loomade realiseerimine oli põhjustatud asjaoludest, mida võib hinnata vääramatu jõuna, s.o. hobuste edasine pidamine osutus võimatuks T.Oinusest sõltumatutel asjaoludel. Seega puudub alus temalt 2004 ja 2005.a makstud toetuste tagasinõudmiseks. Põllumajandusministri 20.aprilli 2004.a määrusega nr 51 kinnitatud "Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" § 81 lg 3 redaktsioon jõustus 24.aprillil 2006.a ning seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 17.novembrist 2005.a. Määruse varasem redaktsioon sätestas, et taotlus jäetakse rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui toetuse saaja vähendab põllumajandusmaa pindala, millele ta kohustuse võtmise aastal võttis § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustuse, üle 30%, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja tõestab, et ta ei saa jätkata võetud kohustuste täitmist vääramatu jõu tõttu. Seega ei võimalda põllumajandusministri määrus tagasi nõuda toetusi 2004. aasta eest põhjusel, et taotleja loomade arv vähenes. 2 Haldusmenetluse seaduse § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Vaidlustatud haldusakt on välja antud lähtudes T.Oinuse poolt 2006.a esitatud deklaratsioonist ning vastustaja pole püüdnudki välja selgitada loomade arvu vähenemise tegelikke põhjusi. Kaebuse esitaja on seisukohal, et taolise tegevusega on rikutud tema õigust olla haldusmenetluse käigus ära kuulatud. Riigikohtu 14.jaanuari 2004.a otsuse (haldusasi nr 3-3-1-82-03) kohaselt peab haldusorgan andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisel on HMS § 37 alusel õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. Käesoleval juhul on vastustaja ilma kaebuse esitajalt seletusi nõudmata ning loomade arvu vähenemise põhjusi välja selgitamata koostanud haldusakti ning esitanud selles T.Oinuse vastu rahalise nõude. Riigikohus on 19.detsembri 2006.a otsuses (haldusasi nr 3-3-1-80-06) märkinud, et ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluliseks menetlusveaks, seda eriti diskretsiooniotsuste puhul ning juhtudel, mil langetatav otsus on rangeim võimalikest. Seega on vaidlustatud haldusakt koostatud hea halduse põhimõtteid eirates ning see on vastuolus Põllumajandusministri 20.aprilli 2004.a määrusega nr 51 kinnitatud "Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" § 81 lg 3 sätestatud regulatsiooniga. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastuväited Vastustaja palus jätta Toomas Oinuse kaebuse rahuldamata. PRIA peadirektori 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/58 punktiga 8 jäeti rahuldamata Toomas Oinuse 2006. aasta taotlus põllumajanduslikku keskkonnatoetuse kohta ohustatud tõugu looma kasvatamise eest ning nõuti tagasi 2004. aastal ja 2005. aastal makstud vastav toetus. Taotluse rahuldamata jätmise aluseks oli määruse nr 51 § 81 lg 3, mis ütleb, et taotlus jäetakse rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi selle maa või loomade arvu osas, mille osas taotlejal väheneb kohustuseperioodi jooksul üle 30% põllumajandusmaa pindala või ohustatud tõugu loomade puhul loomade arv, mille kohta ta kohustuse võtmise aastal võttis § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustuse, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja tõestab, et ta ei saa jätkata võetud kohustuse täitmist vääramatu jõu tõttu. Kui kohustus on võetud kahe või kolme ohustatud tõugu looma kohta, võib kohustust vähendada ühe looma võrra. Kuna taotleja võttis 2004. aastal kohustuse kolmele loomale ning see oli 2006. aastaks vähenenud kahe looma võrra, lähtuti haldusakti väljaandmisel eelpool nimetatud määruse nr 51 sättest. Kaebaja väidab, et tema kohustuse vähendamine toimus vääramatu jõu tõttu. Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 66 lg 3 järgi lähtutakse vääramatu jõu mõiste määratlusel Euroopa Komisjoni määruse 817/2004 EÜ sätetest. Euroopa Komisjoni määruse 817/2004 EÜ artikkel 39 loeb vääramatuks jõuks järgmised juhud:
- a)põllumajandustootja surm;
- b)põllumajandustootja pikaajaline töövõimetus;
- c)põllumajandusettevõtte olulise osa sundvõõrandamine, kui kohustuse võtmise päeval ei olnud sellist sundvõõrandamist ette näha; 3
- d)raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajandusettevõtte põllumajandusmaad;
- e)põllumajandusettevõtte loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel;
- f)kogu või osa põllumajandustootja karja kahjustav loomataud. Vastustaja leidis, et kaebaja poolt esitatud põhjus (vaidlus veega varustamise üle) kohustusest loobumiseks ei kuulu vääramatu jõu mõiste alla ning seega on PRIA õigustatud toetust tagasi küsima. Kaebaja väide, et seoses määruse nr 51 muudetud redaktsiooni jõustumisega 24.04.2006 ning selle rakendamisega tagasiulatuvalt 17.11.2005, ei saaks seda rakendada 2004. aasta toetuse tagasinõudmiseks, on alusetu. Kui määruse nr 51 redaktsiooni rakendatakse alates 17.11.2005, tähendab see just nimelt seda, et enne 2005. aasta taotluste rahuldamist või mitterahuldamist toimub võrdlus 2004. aastal võetud kohustustega ning vastavalt võrdluse tulemustele tehakse otsused. Määruse nr 51 uut redaktsiooni ei olnud võimalik ega otstarbekas rakendada tagasiulatuvalt 2004. aastast, sest see oli esimene aasta kui nimetatud toetust üldse menetleti ja seega oli see esimene aasta kui kohustused võeti. PRIA leidis, et kaebaja väide tema ärakuulamata jätmise kohta on põhjendamatu. Vastavalt määruse nr 51 § 76 lg 1 kohaselt on taotlejal kohustus PRIA-t teavitada nõuete täitmist takistavatest asjaoludest (sealhulgas kohustuse täitmise jätkamist takistavatest asjaoludest) kirjalikult 10 päeva jooksul takistava asjaolu tekkimisest. Seega oli kaebajal kohustus PRIA-t teavitada, et ta ei saa kohustust jätkata. Kuna pindalatoetusi (mille hulgas on ka põllumajanduslik keskkonnatoetus ohustatud tõugu looma kasvatamise eest) esitatakse igal aastal umbes 19 000 ning rahuldamata jäetakse või osaliselt rahuldatakse suurusjärgus umbes 2500 taotlust, ei ole reaalne, et PRIA jõuaks iga sellise taotleja sutes rakendada ärakuulamist ning seega on loodud õiguslik alus, et taotlejad teavitavad oma tekkinud probleemidest ise PRIA-t. PRIA juhib kaebaja tähelepanu haldusmenetluse seaduse §-le 58, mis ütleb, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesolevaks hetkeks on kaebaja enda esitatud selgitustest välja tulnud, et kaebaja kohustuste vähendamine ei ole toimunud vääramatu jõu tõttu ning PRIA-1 puudub seega alus haldusakti tühistamiseks. Lisaks eeltoodule annab määruse nr 51 § 77 võimaluse ka kohustuste üleandmiseks, mida aga kaebaja mingil põhjusel ei ole teinud. Seega võib öelda, et kaebaja ei ole teinud endast kõike võimalikku, et võetud kohustust järgida. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab Toomas Oinuse kaebuse. PRIA peadirektori 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/58 punkt 1 ja käskkirja lisa p 8 kohaselt jäeti rahuldamata Toomas Oinuse 2006. aasta põllumajanduslikku keskkonnatoetuse taotlus ohustatud tõugu looma kasvatamise eest ning nõuti tagasi 2004. aastal ja 2005. aastal makstud vastav toetus. Toomas Oinus on vaidlustanud PRIA peadirektori eelosundatud käskkirja toetuse tagasinõudmise osas. Toetuse tagasinõudmise aluseks on põllumajandusministri 20. aprilli 2004.a. määruse nr 51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ § 81 lg 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt taotlus jäetakse rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi selle maa või loomade arvu osas, mille osas taotlejal väheneb kohustuseperioodi jooksul üle 30% põllumajandusmaa pindala või ohustatud tõugu loomade puhul loomade arv, mille kohta ta 4 kohustuse võtmise aastal võttis § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustuse, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja tõestab, et ta ei saa jätkata võetud kohustuse täitmist vääramatu jõu tõttu. PRIA selgituse kohaselt esitas kaebaja 19. mail 2006.a. PRIA-le pindalatoetuste taotluse nr 11006820924. Lisaks pindalatoetustele taotles kaebaja põllumajanduslikku keskkonnatoetust ohustatud tõugu looma kasvatamise eest (1 hobune). Kaebaja küsis põllumajanduslikku keskkonnatoetust ohustatud tõugu looma kasvatamise eest esmakordselt 2004. aastal ning nimetatud aastast võttis kaebaja vastavalt põllumajandusministri 20.aprilli 2004 määruse nr 51 "Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" § 3 lg 1 p 3 viieaastase kohustuse vastavat toetust taotleda ja selleks ettenähtud nõudeid täita. Kui kohustus on võetud kahe või kolme ohustatud tõugu looma kohta, võib kohustust vähendada ühe looma võrra. Kuna taotleja võttis 2004. aastal kohustuse kolmele loomale ning see oli 2006. aastaks vähenenud kahe looma võrra, lähtus PRIA haldusakti väljaandmisel põllumajandusministri määruse nr 51 § 81 lg-s 3 sätestatust ning jättis 2006.aastal toetuse määramata ning tegi otsuse nõuda 2004. ja 2005.aastal makstud toetus tagasi. PRIA-l puudus informatsioon loomade arvu vähenemise asjaolude kohta. Kaebaja ei olnud PRIAT sellest teavitanud. PRIA leidis, et kaebaja poolt kaebuses esitatud põhjus kohustusest loobumiseks ((loomade arvu vähendamise põhjus) ei kuulu vääramatu jõu mõiste alla. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et loomade realiseerimine oli põhjustatud asjaoludest, mida võib hinnata vääramatu jõuna, s.o. hobuste edasine pidamine osutus võimatuks kaebajast sõltumatutel asjaoludel. Seega puudub alus temalt 2004 ja 2005.a makstud toetuste tagasinõudmiseks. Asja materjalidest nähtub, et 2005.a. lõpus vähenes kaebaja eesti tõugu hobuste arv, kelle eest ta oli 2004. ja 2005.aastal toetust saanud, kahe hobuse võrra (tl 10-11). Toomas Oinus pidas eesti tõugu hobuseid Valga maakonnas Vidrike külas Talli kinnistul asuvas hoones. Tall sai vett naaberkinnistul (Koorejaama kinnistu) paiknevast puurkaevust. 2005.a. lõpetas Koorejaama kinnistu omanik ootamatult Toomas Oinuse talli veega varustamise ning ühendas Talli kinnistule kulgeva veetrassi lahti. Kuna teist kaevu Talli kinnistu veega varustamiseks ei ole, siis tekkis olukord, kus loomade normaalne pidamine Talli kinnistul muutus võimatuks. Toomas Oinus pöördus oma õiguste kaitseks esmalt Otepää Vallavalitsuse poole (tl 40) ning seejärel Valga Maakohtusse ning taotles hagi tagamiseks veevarustuse taastamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. Toomas Oinuse taotlus hagi tagamiseks jäeti rahuldamata (tl 6-9). Kuna tsiviilasjas määrati esimene eelistung 2007.a veebruari, siis oli Toomas Oinus 2005.a. detsembris sunnitud hobused ära müüma, sest teisi sobivaid hooneid nende pidamiseks tal leida ei õnnestunud. Antud haldusasjas ei ole vaidlust faktiliste asjaolude üle. Vaidlusküsimuseks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 66 lg 3 ning põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 "Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" § 81 lg 3 tõlgendamine ja kohaldamine. Kaebuse on esitaja kohtumenetluses tõendanud, et tal tekkisid temast mitteolenevatel põhjustel probleemid hobusetalli veega varustamisel 2005.a. juulikuust, mis viis selleni, et kaebaja oli sunnitud kaks eesti tõugu hobust detsembris 2005 ära müüma. Kaebaja tegi kõik endast oleneva selleks, et tekkinud olukorda lahendada: pöördus abi saamiseks Otepää Vallavalitsuse poole, seejärel hagiavaldusega Valga Maakohtusse. Kaebaja taotlus veevarustuse taastamiseks hagi tagamise korras jäeti rahuldamata. Kohtumäärus, millega jäetakse hagi tagamise taotlus rahuldamata, ei kuulu edasikaebamisele. T.Oinus kaotas võimaluse saada hobuste vajadusteks vett seni kasutuses olnud veetrassi kaudu. Hagiavaldus seadusest tuleneva talumiskohustuse täitmiseks kohustamiseks ning servituudi seadmiseks on Valga Maakohtu menetluses ning kaebajal puudub informatsioon, millal võiks asi jõuda kohtulahendini. 5 Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (kuni 25.03.2007 kehtinud redaktsioonis) § 66 lg-le 3 maaelu arengu toetuste puhul käsitatakse vääramatu jõuna, mille puhul võib jätta toetuse tagasi nõudmata, Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EL Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks (ELT L 153, 30.04.2004, lk 30–83), artiklis 39 nimetatud juhte. Euroopa Komisjoni määruse 817/2004 EÜ artikli 39 p 1 kohaselt ilma, et see piiraks üksikjuhtudel arvessevõetavaid tingimusi, võivad liikmesriigid vääramatu jõuna käsitada eriti järgmisi juhtusid (kohtu allakriipsutused):
- a)põllumajandustootja surm;
- b)põllumajandustootja pikaajaline töövõimetus;
- c)põllumajandusettevõtte olulise osa sundvõõrandamine, kui kohustuse võtmise päeval ei olnud sellist sundvõõrandamist ette näha;
- d)raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajandusettevõtte põllumajandusmaad;
- e)põllumajandusettevõtte loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel;
- f)kogu või osa põllumajandustootja karja kahjustav loomataud. Lähtudes eelnimetatud määruse 817/2004 EÜ artikkel 39 p-s 1 sätestatust (vt kohtu allakriipsutused) võib asuda seisukohale, et vääramatu jõuna on liikmesriigi haldusorganitel võimalik käsitleda ka muid asjaolusid, kui need on toodud artiklis 39 sisalduvas loetelus. Kohus on seisukohal, et lähtudes konkreetsetest erandlikest asjaoludest ei saanud kaebaja jätkata 2004.a. võetud kohustuse täitmist (kolme eesti tõugu hobuse pidamist) vääramatu jõu tõttu. Seega on temalt toetuse tagasinõudmine põllumajandusministri 20. aprilli 2004.a. määruse nr 51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ § 81 lg 3 alusel õigusvastane. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et vastustaja on vaidlustatud käskkirja koostades eiranud haldusmenetluse seaduse nõudeid. Haldusmenetluse seaduse § 6 kohaselt on haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Vaidlustatud haldusakt on välja antud lähtudes T.Oinuse poolt 2006.a esitatud deklaratsioonist ning vastustaja pole püüdnudki välja selgitada loomade arvu vähenemise tegelikke põhjusi. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et taolise tegevusega on rikutud tema õigust olla haldusmenetluse käigus ära kuulatud. Riigikohtu 14.jaanuari 2004.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-82-03 asunud seisukohale, et haldusorgan peab andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. PRIA leidis, et kaebaja väide tema ärakuulamata jätmise kohta on põhjendamatu. Vastavalt põllumajandusministri määruse nr 51 § 76 lg-le 1 on taotlejal kohustus teavitada PRIA-t nõuete täitmist takistavatest asjaoludest (sealhulgas kohustuse täitmise jätkamist takistavatest asjaoludest) kirjalikult 10 päeva jooksul takistava asjaolu tekkimisest. Seega oli kaebajal kohustus PRIA-t teavitada, et ta ei saa kohustust jätkata. Kuna pindalatoetusi (mille hulgas on ka põllumajanduslik keskkonnatoetus ohustatud tõugu looma kasvatamise eest) esitatakse igal aastal 6 umbes 19 000 ning rahuldamata jäetakse või osaliselt rahuldatakse suurusjärgus umbes 2500 taotlust, ei ole reaalne, et PRIA jõuaks iga sellise taotleja sutes rakendada ärakuulamist ning seega on loodud õiguslik alus, et taotlejad teavitavad oma tekkinud probleemidest ise PRIA-t. Lisaks eeltoodule annab määruse nr 51 § 77 võimaluse ka kohustuste üleandmiseks. Kohus nõustub põhimõtteliselt PRIA seisukohaga, et menetletavate toetustaotluste suure arvu tõttu on ärakuulamisõiguse rakendamine raskendatud. PRIA seisukohta toetab HMS § 40 lg 3 p 6, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosaliste arvamust ja seisukohti ära kuulamata, kui menetlusosaliste arv on suurem kui 50. Antud juhtumil jäeti keskkonnatoetuse taotlus 2006.a. rahuldamata ja otsustati nõuda kohustuse ennetähtaegse lõpetamise eest väljamakstud toetussummad tagasi väga spetsiifilises valdkonnas - ohustatud tõugu looma kasvatamine. Kokku jäeti toetuse taotlus rahuldamata ja otsustati makstud summad tagasi nõuda 9 taotlejalt. Seega oleks antud juhul kohustuse ennetähtaegse lõpetamise kohta taotlejatele järelepärimise tegemine olnud võimalik. Mis puudutab põllumajandusministri määruse nr 51 § 76 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmist kaebaja poolt, siis kasutas kaebaja võimalust kohustuse üleandmiseks vastavalt põllumajandusministri määruse nr 51 §-le 77. 07.detsembril 2005.a. müüs ta oma kaks eesti tõugu hobust isikule, kes samuti tegeleb eesti tõugu hobuste kasvatamisega mahetootmise nõuete kohaselt (tl 10-11). Põllumajandusministri määruse nr 51 § 77 lg-tes 3 ja 4 sätestatust lähtudes on PRIA teavitamine kohustust vastuvõtval poolel. Kaebuse esitaja andmetel on OÜ Tihuse Turismitalu kohustuse üleandmisest-vastuvõtmisest PRIA-t teavitanud. Vastupidist tõendavaid andmeid kohtule esitatud ei ole. Lähtudes eeltoodud põhjendustest rahuldab kohus Toomas Oinuse kaebuse ning tühistab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 25.jaanuari 2007.a. käskkirja nr 1-3.13-4/58 osas, millega otsustati nõuda Toomas Oinuselt tagasi 2004. ja 2005.a saadud toetus eesti tõugu hobuste kasvatamise eest. Menetluskulud Toomas Oinus esitas kohtule taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Haldusasjas nr 3-07-617 on Toomas Oinus tasunud kohtukuluna riigilõivu 80 krooni ja kohtuvälise kuluna tasu õigusabi eest Advokaadibüroole Valge & Uiga summas 3540 krooni. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Toomas Oinuse menetluskulud on olnud vajalikud ja mõistlikud. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Toomas Oinuse kasuks välja kantud menetluskulud summas 3620 krooni, sellest riigilõiv summas 80 krooni ja tasu õigusabi eest 3540 krooni. Mai Saunanen kohtunik 7