lg 1 järgi loetakse leping sõlmituks, kui poolte vahel on saavutatud kokkulepe kõigus olulistes punktides. Olulised on need lepingu punktid, mis on sellisteks tunnistatud seadusega või on vajalikud antud liiki lepingutes, samuti ka kõik need punktid, millede suhtes ühe poole avalduse põhjal peab olema saavutatud kokkulepe. Hageja on seisukohal, et aktsiate ostu-müügileping tuleb lugeda sõlmituks alates 22. märtsist 2002.a.(kostja poolt hageja ostupakkumise parimaks tunnistamise päevast), sest poolte vahel oli saavutatud kokkulepe kõikides aktsiate ostu-müügilepingu olulistes ja vajalikes tingimustes. Kuna pärast hageja enampakkumise võitjaks tunnistamist avaldas kostja soovi vormistada aktsiate ostu-müügileping notariaalselt tõstatud vormis, siis ka hageja ei vaielnud lepingu sellisel viisil vormistamisele vastu. Lepingu tõestamine notari juures lükati korduvalt edasi kostja süül ja lõpuks keeldus kostja üldse lepingu notariaalsest tõestamisest. Aktsiate müügiks enampakkumise läbiviimise ja hageja poolt ostupakkumise esitamise ning kostja poolt selle parimaks tunnistamise ajal kehtinud õigusaktid ei sätestanud aktsiaseltsi aktsiate ostu-müügilepingule kohustuslikku vormi, ka pooled ei ole kokku leppinud aktsiate ostu-müügilepingu vormis, seega võisid pooled sõlmida aktsiate ostu-müügilepingu mistahes vormis. Anud juhul on aktsiate ostu-müügileping sõlmitud lihtkirjalikus vormis. Asjaolu, et kostja esitas ühepoolse nõude sõlmida ostu-müügileping notariaalselt tõestatud vormis, ei tähenda, et poolte vahel saavutati kokkulepe lepingu vormi kohta, kuna hageja ei ole kostja ettepanekut kunagi aktsepteerinud.
lg 1 järgi kohustub müüja ostu-müügilepingu alusel üle andma vara ostja omandusse. Kuna kostja lepingut täitnud ei ole, palub hageja kohustada kostjat AS Hxxxxxxx Kxxxxxx 600030 aktsia ostu-müügilepingu täitmiseks üle andma hageja omandisse AS Hxxxxxxx Kxxxxxx 600030 aktsiat. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et poolte vahel ei ole sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingut. Nimetatud asjaolu on tuvastatud haldusasjas nr.23/249/2004 tehtud kohtuotsusega, millega kohus jättis rahuldamata hageja kaebuse Hxxxxxxx Linnavolikogu 31.05.2002.a. otsuse nr. 176 tühistamiseks. Kohtuotsuse kohaselt ei sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingut hageja süü tõttu, sest hageja jättis maksmata osa ostuhinnast ja notaritasu ning sõlmimata ostu-müügilepingu ühe kuu jooksul arvates 01.04.2002.a. Hagiavalduses esitatud väide, et hageja on teinud pingutusi pidamaks kostjaga läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks ei vasta tõele ja ei leidnud tõendamist halduskohtumenetluse korras. Hageja on avalduses vääralt tõlgendanud materiaalõigusnorme ja esitanud meelevaldseid väiteid aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimise kohta. Olenemata sellest, et aktsiate enampakkumise ajal ei olnud erisätetega reguleeritud müügilepingu sõlmimist enampakkumisel, ei saa asuda seisukohale, et sellisel juhul sõltus lepingu sõlmimine ainult oferdi tegemisest ja selle aktsepteerimisest. Hxxxxxxx Linnavalitsuse korraldusega
lg 2, kuna pooled seadsid tingimuseks sõlmida leping notariaalselt mitte lihtkirjalikult. Oluline on siinjuures vahet teha ettepanekul, mille eesmärgiks on sõlmida leping ja ettepaneku vahel, mille eesmärgiks on astuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks. Ettepanek lepingu sõlmimiseks tehakse konkreetsele isikule, antud juhul on tegemist enampakkumisega, nimetamata konkreetset isikut. Kostjale on arusaamatu hageja viide
lg 1, hageja nõuab kostjalt aktsiate üleandmist, samas on hagejal täitmata samaväärne kohustus maksta kindlaksmääratud rahasumma . Kostja ei nõustu hagiavalduses toodud hageja väidetega ja õiguslike põhjendustega, hageja on esitanud kohtule põhjendamatu hagi, mille eesmärgiks on teha kostjale takistusi oma vara käsutamisel. Kolmanda isiku vastus hagile OÜ Bxxxxxxxxx hagi ei tunnista, leiab, et hagi on alusetu ja põhjendamatu ning palub jätta hagi rahuldamata. OÜ Bxxxxxxxxx ei ole enam vaidlusaluste AS Hxxxxxxx Kxxxxxx aktsiate omanik, vaid on 23.06.2005.a. aktsiad üle andnud AS-le Hxxxxxxx Kxxxxxxx Ixxxxxxxxxxxxx ning sellekohane kanne on tehtud Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse. Ebaõige on hageja väide, mille kohaselt poolte vahel olevat sõlmitud aktsiate müügileping. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11.11.2004.a kohtuotsusega haldusasjas nr. 23/249(/ 2004 on tuvastatud, et hageja ja kostja vahel jäi aktsiate müügileping sõlmimata põhjusel, et hageja ei olnud võimeline täitma müügitingimusi ei volikogu otsuses nr. 160 määratud tähtajaks ega ka järgneval kahel päeval. HKMS § 97 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele. Hageja on materiaalõigusnorme ebaõigesti tõlgendades asunud seisukohale, et poolte vahel olevat aktsiate müügileping sõlmitud kostjapoolse oferdi ja hagejapoolse nõustumise teel. Kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad üheselt, et hageja ja kostja ei jõudnud kehtiva aktsiate kokkuleppe sõlmimiseni. Kostja poolt 01.03.2002.a. avaldatud aktsiate avaliku suulise enampakkumise teates on üheselt fikseeritud, et enampakkumise tulemuste selgumise järgselt sõlmitakse enampakkumise võitjaks tunnistatud isikuga eraldi sellekohane notariaalses vormis müügileping. Seega pidas kostja siduvate kohustuste võtmiseks aktsiate müügi osas vajalikuks parima pakkuja teinud isikuga sellekohase notariaalses vormis ostumüügilepingu sõlmimist.
lg 1 kohaselt juhul, kui pooled leppisid kokku sõlmida leping teatud vormis, loetakse leping sõlmituks talle kokkulepitud vormi andmise momendist, kuigi seaduse järgi antud liiki lepingute jaoks seda vormi ei nõutud. Asja materjalidest nähtub, et aktsiate avaliku enampakkumise väljakuulutamise teates lubas kostja tunnistada enampakkumise võitjaks üksnes isiku, kes pakub kõrgeima ostuhinna ja nõustub aktsiate ostuhinna tasumisega notari deposiitarvele hiljemalt ostu-müügilepingu sõlmimise päeval ja tasub notari tasu. Hageja on enampakkumisel osalemiseks 19.03.2002.a. esitatud avalduses nõustunud kõigi enampakkumisele kehtestatud tingimustega. Seega on hageja enne enampakkumisel osalemist ning pakkumise esitamist nõustunud kostja poolt esitatud nõudega saavutada aktsiate müügilepingu sõlmituks lugemiseks notariaalne vorm, kusjuures notariaalse lepingu sõlmimise eelduseks on parima pakkuja poolt aktsiate ostuhinna kandmine müügilepingut tõestava notari deposiitarvele. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11.11.2004.a. kohtuotsusega on tuvastatud asjaolu, et aktsiate ostu-müügileping jäi sõlmimata põhjusel, et hageja ei olnud võimeline täitma kostja poolt kehtestatud enampakkumise tingimusi ei Hxxxxxxx Linnavolikogu otsuses nr.160 määratud tähtajaks ega ka järgneval kahel päeval. Kohus tuvastas ühtlasi, et hageja ei olnud valmis avaliku enampakkumise tähtaja jooksul täitma kostja poolt müügilepingu sõlmimiseks kehtestatud olulisi tingimusi. Pooled ei saavutanud kokkulepet kõigis kostja poolt esitatud tingimustes ja pooltel jäi aktsiate müügileping kostja poolt nõutud vormis sõlmimata. Ühestki käesoleva tsiviilasja materjalist ei ilmne kostja tahet lugeda poolte vahel aktsiate müügi kokkulepe sõlmituks ning lugeda end hageja poolt viidatud väidetava müügilepinguga seotuks. Ühtlasi tuleb märkida, et isegi juhul, kui kostja ei oleks enampakkumise läbiviimisele ning aktsiate müügilepingu sõlmimisele seadnud eraldi tingimusi, mida hageja oma 19.03.2005.a. avalduses on aktsepteerinud, oleks igal juhul ebaõige ning vastuolus lepingu sõlmimise põhimõtetega hageja seisukoht, mille kohaselt enampakkumise väljakuulutamine ja sellekohase teate avaldamine olevat vaadeldav oferdina ning pakkumise esitamine aktseptina. Lepinguõiguse teooria kohaselt on konkursi väljakuulutamine käsitletav üksnes ettepanekuna teha oferte. Lepingute sõlmimine või sõlmituks lugemine sõltub konkursi tingimustes avaldatust. Menetluse käik Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, esitas 12.12.2006.a. avalduse, milles palus asja arutamine edasi lükata. Kohus jättis TsMS § 422 lg 2 alusel hageja taotluse asja arutamise edasilükkamiseks rahuldamata, sest hageja ei ole esitanud tõendit põhistamaks kohtuistungile mitteilmumise põhjust. Protsessiosaliste taotlust arvestades pidas kohus vajalikuks TsMS § 409 lg 1 p 3 tulenevalt lahendada asi sisuliselt. Kohtuotsuse põhjendus VÕS, TsÜS, REÕS RakS § 2 järgi kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01. juulit 2002 asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. AS Hxxxxxxx Kxxxxxx Hxxxxxxx linnale kuuluvate aktsiate enampakkumine toimus enne 01.07.2002.a., seega tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada Tsiviilkoodeksi ja kuni 01.07.2002.a. kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. Kohus on seisukohal, et hageja on materiaalõigusnorme ebaõigesti tõlgendades asunud seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud aktsiate müügileping kostjapoolse oferdi ja hagejapoolse nõustumise teel. Lepinguõiguses on enampakkumise väljakuulutamine käsitletav üksnes ettepanekuna teha oferte, ofertide tegijateks on enampakkumisel osalejad. Enampakkumise eesmärgiks on parima pakkumuse väljaselgitamine, et sõlmida leping enampakkumisel parima pakkumuse teinud isikuga. Enampakkumise läbiviija nõusolekut parima pakkumusega loetakse aktseptiks. Reeglina toimub lepingu vormistamine pärast enampakkumise läbi viimist. Nii on see ka antud asjas. Kostja poolt avaldatud aktsiate avaliku suulise enampakkumise teates on märgitud, et enampakkumise võitjal tuleb ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates sõlmida aktsiate ostu-müügileping (tl.33).
lg 1 järgi loetakse leping sõlmituks, kui poolte vahel on -vastavatel juhtudel ka nõutavas vormis- on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides. Olulised on need lepingu punktid, mis on sellisteks tunnistatud seadusega või on vajalikud antud liiki lepingutes, samuti kõik need lepingu punktid, millede suhtes ühe poole avalduse põhjal peab olema saavutatud kokkulepe. Toimikus olevad tõendid kinnitavad üheselt, et hageja ja kostja ei jõudnud kehtiva aktsiate kokkuleppe sõlmimiseni. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega 11.11.2006 haldusasjas nr. 2-3/249/2004 (tl. 37-44) on tuvastatud, et poolte vahel jäi aktsiate ostu-müügileping sõlmimata põhjusel, et hageja ei olnud võimeline täitma müügitingimusi ei volikogu otsuses nr.160 määratud tähtajaks ega ka järgneval kahel päeval, mistõttu puudub alus tühistada Hxxxxxxx Linnavolikogu 31.05.2002.a. otsus nr.176, millega tühistati Hxxxxxxx Linnavolikogu 28.03.2002.a. otsus nr. 160 „AS Hxxxxxxx Kxxxxxx aktsiate avaliku suulise enampakkumise korras võõrandamise tulemuste kinnitamine“, millega tunnistati Hxxxxxxx linnale kuuluvate AS Hxxxxxxx Kxxxxxx 600 030 aktsia avaliku suulise enampakkumise võitjaks hageja. Hxxxxxxx Linnavalitsuse korralduses nr. 86 26.02.2002.a. AS Hxxxxxx Kxxxxxx aktsiate võõrandamise tingimuste kinnitamine (tl.58-59), Hxxxxxxx Linna Volikogu 28.03.2002.a. otsuses nr.160 AS Hxxxxxxx Kxxxxxx aktsiate enampakkumise korras võõrandamise tulemuste kinnitamine (tl.35), kostja poolt 01.03.2002.a. avaldatud aktsiate avaliku suulise enampakkumise teates (tl.33) on üheselt fikseeritud, et aktsiate ostuhind eesti kroonides tuleb tasuda hiljemalt ostu-müügilepingu sõlmimise päeval notari deposiitarvele, et notaritasu tasub ostja ja et enampakkumise võitjaks tunnistatakse isik, kes pakub 22.märtsi 2002 avalikul suulisel enampakkumisel kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, ja et enampakkumise võitjal tuleb 1 kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates sõlmida ostu-müügileping, vastasel korral on enampakkumise tulemuste kinnitajal õigus enampakkumise tulemused tühistada. OÜ Txxxxxx Ixxxxx avalduses 19.03.2002 Hxxxxxxx Linnavalitsusele (t. 60) on hageja kinnitanud, et on nõus enampakkumisele kehtestatud tingimustega. Hageja esindaja A. Nxxxxx on andnud allkirja selles, et ta on teadlik enampakkumise läbiviimise korrast ja tingimustest (tl.61) Eeltoodud kirjalikest tõenditest ilmneb, et hageja on enne enampakkumisel osalemist ning pakkumise esitamist nõustunud kostja poolt esitatud nõudega saavutada aktsiate müügilepingu sõlmituks lugemiseks notariaalne vorm, kusjuures notariaalse lepingu sõlmimise eelduseks on parima pakkuja poolt aktsiate ostuhinna kandmine müügilepingut tõestava notari deposiitarvele ja notaritasu tasumine. Neil asjaoludel on meelevaldsed hageja väited selles, et aktsiate ostu-müügileping oli sõlmitud lihtkirjalikus vormis.
lg 1 kohaselt juhul, kui pooled leppisid kokku sõlmida leping teatud vormis, loetakse leping sõlmituks talle kokkulepitud vormi andmise momendist, kuigi seaduse järgi antud liiki lepingute jaoks seda. Peale selle peab kohus vajalikuks märkida, et hageja on enne käesoleva hagi esitamist kohtule olnud samuti seisukohal, et aktsiate ostumüügilepingut ei ole poolte vahel sõlmitud. See asjaolu kajastub Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2004.a. kohtuotsuse osas OÜ Txxxxxxx Ixxxxxxx apellatsioonikaebus (tl.40). Kuivõrd poolte vahel ei ole sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingut, puudub hagejal alus nõuda kostjalt lepingu täitmist. Neil asjaoludel tuleb jätta rahuldamata OÜ Txxxxx Ixxxxx hagi Hxxxxxxx linna vastu AS Hxxxxxxx Kxxxxxx aktsiate ostu-müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisele sundimise nõudes. TsMS RakS § 3 järgi tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldada kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS vastavaid sätteid. TsMS § 60 lg 3 järgi ei ole poolel õigust kulude hüvitamist nõuda, kui ta ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja. Kostja ja kolmas isik ei ole kohtule kohtukulude nimekirja esitanud. /allkiri/ Aita Rajavere Kohtunik Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.