lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. V.Jegorovi karistuse aeg lõpeb ja ta vabaneb vanglast 04.07.2007.a seoses karistuse ära kandmisega. Seda asjaolu arvesse võttes tegi distsiplinaarmenetluse läbiviija inspektor-kontaktisik Sirje Pärn ettepaneku karistada kaebajat ühe pikaajalise kokkusaamise keelamisega, kuna see on kaebaja suhtes kõige mõjukam vahend suunamaks tema õiguskuulekale käitumisele. Arvestades, et V.Jegorov on varem distsipliinaarkorras karistamata, alles hiljuti on olnud pikaajaline kokkusaamine elukaaslasega ja vanglast vabanemine on 04.07.07.a, pidas Tartu Vangla direktor kohaseks
lg 1 p 2 alusel kohaldada tema mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena ühe pikaajalise kokkusaamise keelamist. Valitud karistusliik ei võta kaebajalt ära võimalust pikaajaliseks kokkusaamiseks lähedastega, vaid lükkab selle võimaluse edasi. Kaebaja õiguskuuleka käitumise korral on direktoril õigus lugeda karistus varem kantuks ning lubada pikaajalist kokkusaamist ka varem, seega sõltub pikaajalise kokkusaamise võimalus üksnes kaebajast endast. Kaebajal on võimalik suhelda lähedastega nii kirja kui telefoni teel, mistõttu ei ole määratud karistus ka ebamõistlikult koormav. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 3
lg 1 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eelmaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Vaidlustatud käskkirjaga on Vahur Jegorovit karistatud ühe pikaajalise kokkusaamise keelamisega Tartu Vangla kodukorra (TVK) p.-de 7.1.1., 7.1.6. ja 7.2.4. ning Vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete rikkumise eest.
p 1 kohustab kinnipeetavat järgima vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVK p 7.1.1 kohustab kinnipeetavat täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnike- ja teenistujate seaduslikele korraldustele. TVK p 7.1.6 kohustab kinnipeetavat olema vangla teenistujatega ning teiste kinni peetavate isikutega viisakas. TVK p 7.2.4 keelab kinni peetaval isikul kasutada suhtlemisel vangla teenistujatega ja vanglat külastatavate isikutega ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Kohus leiab, et Vahur Jegorovi distsipliinirikkumine on tõendatud tema enda seletuse, tunnistajate Kristel Jürgensi ja Lemmo Jonuksi ütlustega. V.Jegorov on nii oma seletuskirjas (tlk.23) kui ka kohtuistungil antud seletuses kinnitanud, et kõik, mis käskkirjas on märgitud, on tema poolt ka öeldud. Kaebaja aga leiab, et sellega pole ta kedagi solvanud, laimanud ega ähvardanud, vaid sellega avaldas ta oma arvamust vangla meditsiiniosakonna ja selle juhataja Piret Paabi tegevuse kohta. Kaebuse esitaja on suhtlemisel vangla teenistujatega, antud juhul meditsiiniosakonna töötajatega kasutanud ähvardavaid ja laimavaid väljendeid - süüdistanud meditsiiniosakonda hoolimatuses ja ühe kinnipeetava surma põhjustamises, ähvardanud meditsiiniosakonna juhatajat vangi panekuga ja Harku vanglasse madratseid kokku õmblema saatmisega. Tunnistajate ütluste kohaselt, olid nemad kui meditsiiniosakonna töötajad V.Jegorovi käitumisest ja tema väljenditest puudutatud ja solvunud. Sellega rikkus Vahur Jegorov TVK p-de 7.1.6 ja 7.2.4 nõudeid. Kohus on seisukohal, et kuigi P.Paap’i ei olnud intsidendi ajal kohal, saab lugeda, et ka tema suhtes rikkus Vahur Jegorov TVK p 7.2.4 nõudeid, kasutades tema suhtes ähvardavaid ja laimavaid väljendeid. Isikut saab laimata ka ilma tema vahetult kohalolekuta, seda juhul, kui isikut ennast või tema tööalast tegevust laimatakse teiste isikute juuresolekul. Antud juhul kuulsid P.Paabi laimamist ja ähvardamist pealt nii meditsiiniosakonna töötajad kui vastavalt vastustaja selgitustele ka teised koridoris sel ajal viibivad isikud, kuna kabineti uks peab ohutusnõuetest tulenevalt olema lahti. Seega on kaebuse esitaja teadvalt soovinud teiste isikute silmis kahjustada kõikide vangla meditsiiniosakonna töötajate mainet. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud V.Jegorovi poolt 06.02.2007 toime pandud süüline distsiplinaarüleastumine. V.Jegorov märgib kaebuses, et isegi kui ta oleks toime pannud süüteo, on mõistetud karistus ühe pikaajalise kokkusaamise keelamise näol ebaõige, kuna teda pole varem distsiplinaarkorras karistatud ning tal on ära võetud kuni vangistuse lõpuni võimalus vanglaväliseks suhtlemiseks. 4
lg 1 sätestab, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Vangla sisekorraeeskirja § 45 kohaselt võimaldab vangla juhtkond kinnipeetavale vähemalt ühe pikaajalise kokkusaamise üks kord poole aasta jooksul. Pikaajalise kokkusaamise aluseks on kinnipeetava vastav avaldus. Kohus on seisukohal, et vastustaja on käskkirjas esitanud veenvad põhjendused, miks kaebuse esitajale karistuse valikul määrati karistuseks ühe pikaajalise kokkusaamise keelamine. Samas ei ole millegagi põhjendatud kaebaja väide, et juba esmakordsel distsiplinaarkorras karistamisel ei võiks karistuseks määrata pikaajalise kokkusaamise keelamist või et esmakordse rikkumise puhul saab määrata ainult noomitust.
lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. V.Jegorov viibib Tartu Vanglas alates 20.09.2006. Selle aja jooksul on talle eelnevalt võimaldatud kahel korral pikaajalist kokkusaamist.
lg 2 sätestatud vanglavälise suhtlemise eesmärk ei välista distsipliinirikkumise korral kinnipeetava karistamist pikaajalise kokkusaamise keelamisega. Vaidlustatud käskkirjas ei ole märgitud, mis ajani pikaajalist kokkusaamist ei võimaldata, ja seda ei näe ka vangla sisekorraeeskiri ette. Nagu märgitud, toimub kokkusaamiste võimaldamine kinnipeetava igakordse avalduse alusel. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning selle tühistamiseks puudub alus. Enne karistuste määramist on läbiviidud distsiplinaarmenetlus, milles on tõendamist leidnud Vahur Jegorovi süüline käitumine. Tartu Vangla direktori asetäitja on kaalutlusõigust kasutanud õigustatult ja eesmärgipäraselt, mistõttu kohus jätab kaebuse rahuldamata. Eda Muts Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.