2-07-13875/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise kuupäev ja koht 16.05.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-13875 Tsiviilasi K valla avaldus lapse vanematelt äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja K vald, avaldaja esindaja KL, asjast puudutatud isikud V O , I O, V O Resolutsioon Võtta ära V Olt laps V O vanema õiguste äravõtmiseta. Jätta K valla avaldus I Olt lapse äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud V O ja tema tütar V O asusid K valda elama 2006.a kevadel V O kasvatab tütart üksinda, V ema I O elab perest eraldi, on alkohoolik ja tütre vastu huvi ei tunne. Probleemid peres hakkasid välja paistma, kui V läks kooli. Esimestena valgustasid sotsiaaltöötajaid pere probleemidest noorsoopolitsei ja V Gümnaasiumi sotisaalpedagoog. V oli võimekas tüdruk, aga õppeedukus pidevalt langes, peagi selgus, et probleemid tulevad kodust. V O tarvitas pidevalt alkoholi, joobes olles kasutas ka vägivalda V suhtes. Algsel sekkumisel tunnistas V, et abi ta ei vaja, et ta on eluaeg sellist elu elanud ja saab hakkama. Samal ajal aga tegeles ja suhtles Vga kooli sotsiaalpedagoog. Võites V usalduse, selgus järjest rohkem, et V ja isa suhted on väga teravad ja kodus elamine muutub järjest võimatumaks. Peamisteks põhjusteks alkoholi tarbimine ja äkiline iseloom, mille tulemusena ei olnud V kodu tema jaoks enam turvaline. Tihti viibisid kodus ka võõrad, kes häirisid kodurahu ja lubasid endale bravuurset käitumist V suhtes. Sotsiaaltöötajate sekkumist tõlgendas V O aga pere siseasjadesse tungimisena ja V pööramist oma isa vastu. Käesolevaks ajaks on olukord peres muutunud järjest kriitilisemaks, V ise on seisukohal, et ta on sunnitud kodust lahkuma ja ei soovi enam oma isaga koos elada. Mitmel korral püüdsid sotsiaaltöötajad ka pereliikmeid omavahel lepitada, et mitte lõhkuda perekonda. Isa ja tütre arusaamad perekonnast ja omavahelistest suhetest on aga väga erinevad, mille tõttu kompromissile ei jõutud. Olles kursis perekonna probleemidega, leiab avaldaja, et V O alkoholi probleemid ja sellest tulenev agressiivne käitumine on muutunud isa ja tütre kooselu võimatuks. Samuti ei ole võimalikuks lahenduseks ka Vle elukoha määramine ema juurde põhjusel, et ema ei tunne huvi lapse vastu. On alkohoolik ja materiaalselt kindlustamata. Sotsiaaltöötajate ja noorsoopolitsei sekkumine ei ole andnud positiivseid tulemusi. Et tagada Vle turvaline elupaik ja õpingute jätkamine V Gümnaasiumis, näeb avaldaja lahendusena V paigutamist M lastekodusse. Avaldaja nõue ja põhjendused Avaldaja esindaja K.L palub Perekonnaseaduse § 53 lg 1 järgi V Olt ja I Olt ära võtta laps V O vanema õiguste äravõtmiseta. Asjast puudutatud isikud V O avaldusele vastu ei vaidle. Ta on nõus, et laps elab lastekodus. V.O on töövõimetuspensionär 80 % ulatuses, tal puudub töökoht. V.O ei ole võimeline materiaalselt last ülal pidama. I O vaidleb avaldusele vastu. Ta on nõus, et laps elab lastekodus. V on raske iseloomuga ja temaga on võimatu koos elada. Ta ise valis, et ta läheb isa juurde elama. 2006.a V ja V O läksid I O juurest ära. Nad elasidki koos ja I.O leiab, et ta ei ole selles süüdi. I.O ei eita, et ta vahest joob, kuid ta ei ole alkohoolik. I.O on andnud tütrele raha ja ostnud talle riideid. Ta kutsus V enda juurde elama, kuid V otsustas isa juurde minna. I.O saab pensioni ja käib ka tööl. Ta elab tütre juures. V O avaldusele vastu ei vaidle. Ta elab M Lastekodus. V.O on praeguse eluga rahul. Kodus tarvitas isa alkoholi, ta oli agressiivne, kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda. Kodus käisid isa tuttavad, kellega koos alkoholi tarvitasid ja seega oli kodurahu rikutud. V ei soovi enam isaga koos elada. Koolis võiks paremini minna, kuna V on võimeline väga hästi õppima. Ka ema juurde V elama minna ei taha. Nad lähevad kohe tülli. Ema ei ole alkohoolik, kuid on võimeline end pildituks jooma. Kohtumääruse põhjendus Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele V O suhtes. Väljavõttega Eesti Vabariigi passist nr xxx xxx loeb kohus tuvastatuks, et V O on sündinud xxx. Perekonnaseaduse § 53 lg 1 sätestab, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kohus leiab tõendeid kogumis hinnates, et on igati põhjendatud V O huvides ta isalt ära võtta. V O on töövõimetuspensionär 80%, tal puudub töökoht, tema rahaline sissetulek on minimaalne. V O kuritarvitab alkoholi, kutsub koju kaaslasi, kellega tarvitatakse alkoholi koos. V O on tarvitanud lapse suhtes füüsilist vägivalda, on lubanud maja põlema panna. Seega on muutnud V O kodu lapse jaoks ebaturvaliseks kohaks, kus laps end hästi ei tunne, tal on hirm, stress. Seetõttu ei ole ta suuteline koolis hästi õppima. Ohus on nii V tervis kui elu. V ise ei taha enam koos isaga elada. V on rahul eluga M Lastekodus ning soovib ka edaspidi seal elada. Seega Valter Orav ei ole võimeline käesoleval ajal lapse eest hoolitsema ega tagama talle normaalset arengut ega turvalist kodu. I O suhtes avaldus rahuldamisele ei kuulu. V O ise ei soovi elada koos emaga, nad on keerukate karakteritega ja lähevad tihti tülli. I O leiab, et kui V ei soovi koos temaga elada, siis las ta elab lastekodus. I O on andnud Vle raha ja ostnud riideid, kutsunud last enda juurde elama. I O ei ole alkohoolik. Ta käib tööl, on ka töövõimetuspensionär. Elab koos tütrega. Last ei ole ta käinud vaatamas seetõttu, et on ilma puhkepäevadeta kogu aeg tööl olnud. Ainuüksi sellel põhjusel, et V ei soovi koos emaga elada, ei kuulu I.Olt laps ära võtmisele. Muud eeldused lapse äravõtmiseks I.Olt ei leidnud kohtuistungil tõendamist. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta riigi kanda. Kohtunik: