lg 1 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule.
lg 3 näeb ette perekonnaasjas antud volitustele esitatavat nõuet, nimelt peab volitus olema antud sõnaselgelt selle perekonnaasja ajamiseks. See tähendab, et perekonnaasjas antavas volituses peab lisaks korralistele volitusele esitatavatele sisu- ja vorminõuetele olema märgitud mis 1 2-06-37772
lg 1 loetletud menetlustoimingutest on esindaja õigustatud esindatava nimel tegema selles perekonnaasjas. Esitatud avaldusele lisatud volikiri on aga antud isiku esindamiseks kõigis maakohtutes ja ringkonnakohtutes, kõigi õiguste ja kohustustega, mis seadus on ette näinud hagejale, kostjale, määruskaebuse esitajale, kolmandale isikule, apellandile, vastustajale ja täitma kõik, mis on seoses käesoleva ülesandega; ajama isiku tsiviil-, ja muid asju kõigis maakohtutes ja ringkonnakohtutes, kõigi õiguste ja kohustustega, mis seadus on ette näinud hagejale, kostjale, määruskaebuse esitajale, kolmandale isikule, apellandile, vastustajale ja täitma kõik, mis on seoses käesoleva ülesandega. Seega on V. K. volitanud esindajaid teostama kõiki peamisi menetlustoiminguid esimese ja teise astme kohtutes. Arvestades antud volituse sisuga, ei vasta see
lg 3 sätestatud erinormile ehk ei ole tegemist sõnaselgelt selle perekonnaasja ajamiseks antud volitusega.
lg 1 p 2 p võib lepinguliseks esindajaks olla isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus.
lg 1 kohaselt, kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Arvestades
lg 1 p 2 sisuga, on esindusõigust tõendavaks dokumendiks seadusega ettenähtud hariduse olemasolu tõendav dokument. Hageja nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole aga tõendanud vastava hariduse olemasolu. Eeltoodu alusel on tegemist
lg 1 p 12 sätestatud esindusõiguse olemasolu tõendamata jätmisega ning samas p 9 sätestatud olulise hagiavalduse vorminõue rikkumisega. Mainitud nõuete rikkumine ei võimalda asja menetlemist kohtu poolt ning tingis hagiavalduse käiguta jätmist. Hageja nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudust kõrvaldanud ehk ei ole esitanud
Seega on olemas põhjus keeldumiseks hagiavalduse menetlusse võtmisest
Vastavalt
lg 4 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Määrus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes
lg 1 p 2, § 222 lg 1, 3, § 339 lg 1, § 371 lg 1 p 9, 12, § 372, § 463 - § 466, § 661. Natalja Losevtsova Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.