Kohtu arvates ei ole eelpoolmainitud hagiavalduse menetlusse võtmist takistav puudus ilmselt kõrvaldatav, seega puuduvad alused avalduse käiguta jätmiseks
Järgnevalt käsitleb kohus hagiavalduses sisalduvaid muid puudusi. Kohtu arvates on esitatud nõuete puhul tegemist tuvastushagiga
Tuvastushagi hind määratakse vastavalt
hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Seega on antud hagi hinnaks aadressil . asuva korteriomandi hind. Hagiavalduses on toodud, et hagihind on 300000 krooni. Sellest hagihinnast peab hagiavalduse esitamisel olema tasutud riigilõiv vastavalt
Hagiavalduses esitatud nõue ei kuulu riigilõivuseaduse § 22 lg 2 toodud riigilõivu tasumisest vabastatud nõuete hulka. Seega pidi hageja avalduse esitamisel tasuma riigilõivu summas 15250 krooni ning tasumata jätmine on põhjustanud eelpooltoodud normi rikkumise ja on aluseks keeldumiseks hagiavalduse menetlusse võtmisest vastavalt
Riigilõivu hagiavalduse esitamisel tasutud ei olnud.
lg 1 kohaselt on hagejal olemas õigus esitada hagi ühiselt mitme kostja vastu kui menetluse esemeks on mitme isiku ühine õigus, mitu isikut on õigustatud või kohustatud samast alusest või menetluse esemeks on samalaadsed ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõuded või kohustused. Hagiavalduse esitaja ei ole muuhulgas toonud põhjusi, miks on hagiavaldus esitatud hagiavalduses loetletud kostjate vastu, missuguse kostjate ühise õigusega või kohustusega on vaidlus seotud, mis on õiguse või kohustuse tekkimise aluseks ning kas on tegemist samalaadsete ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõuete või kohustustega. Seega ei ole hagiavalduses toodud hagiavalduse esitamist selles loetletud kostjate vastu tingitud asjaolusid ning ei ole selge kas peavad kostjad vastutama solidaarselt, ühiselt või muul viisil. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esitatud hagiavalduses esitatud nõue ei ole piisavalt selgelt väljendatud ning on tegemist
Samuti on rikutud
lg 2 tulenev kohustust mille kohaselt on menetlusosaline kohustatud märkima kohtule esitatavas menetlusdokumendis füüsiliste isikute isikukoodid või nende puudumisel sünniajad. Esitatud hagiavalduses puuduvad kostjate isikukoodid või sünniajad. Vastavalt
lg 3, kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Seda aga hageja ei teinud. Arvestades seda, et mainitud isikute tuvastamist võimaldavad andmed esitatud avalduses puuduvad ning avalike registrite kasutamine ei võimalda kostjate isikute kindlaksmääramist, ei ole menetlusdokumentide edastamise ega muude menetlustoimingute tegemine kohtu poolt võimalik, kuna nende teostamiseks ei piisa üksnes isikute informatsioonist aadresside kohta. Eeltoodu alusel on hagiavalduses olemas
3 2-07-14893
lg 1 p 3 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates seejuures konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
lg 1 p 6 tuleneb, et kohtule esitatavas menetlusdokumendis peavad olema märgitud taotlust põhjendavad asjaolud. Kohtu arvates on tuleneb viidatud paragrahvidest hagiavalduse põhistamise kohustus.
kohaselt on põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega pidi hagiavalduse esitaja oma nõudeid pärimisõiguse ja omandiõiguse tunnistamise osas põhjendama antud asjas õigusliku tähendust omavate tõendite abil. Isikute kooselu ega Rahvastikuregistrijärgne registreerimiskoht ei saa olla registreerimiskoha omandiõiguse aluseks ning neid asjaolusid ei saa tuua mainitud nõuete põhjendamiseks. Vastavalt
lg 4 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Määrus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes pärimisseaduse § 9, § 10 lg 1, § 11 lg 1, § 19, § 20, § 95 lg 1, § 100, perekonnaseaduse § 1,
, § 139 lg 2 p 1, lg 3, § 207 lg 1, § 235, § 338 lg 1 p 6, lg 3, § 363 lg 1 p 1, 3, § 368, § 371 lg 1 p 10, p 11, lg 2 p 2, § 372 lg 2, § 463 - § 466, § 661, riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1. Natalja Losevtsova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.