2-07-14232/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2007.a, Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-07-14232 Menetlusosalised ja nende esindajad S.P hagi J.K vastu põlvnemise tuvastamise nõudes Hageja: S.P Hageja lepinguline esindaja: Aleksandr Kazikov Kostja: J.K Menetlustoiming Hagivalduse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON
2. Keelduda S.P hagi J.K vastu põlvnemise tuvastamise nõudes menetlusse võtmisest.
3. Tagastada hagiavaldus koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega selle esitajale. Edasikaebamise kord Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Hageja S.P lepinguline esindaja Aleksandr Kazikov esitas Viru Maakohtule 16.04.2007.a hagi J.K vastu põlvnemise tuvastamise nõudes, kus hageja palub tunnistada end isikuks, kes ei ole lapse isa, eesmärgil mitte maksta Viru Maakohtu 24.01.2007.a tehtud otsuse alusel lapsele V.P-le elatist 1200 krooni igakuiselt. Hagejal on tekkinud kahtlused, et ta ei ole lapse isa. Oma kahtluseid põhjendab hageja sellega, et ühised tuttavad räägivad korduvalt et lapse isa on teine noormees, mitte tema ning kuulujuttudega ja pilgetega tema aadressil. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui, hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 38 tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Vastavalt PKS § 39 lg 1 laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. Vastavalt PKS § 39 lg 2 lapse sünniakti kantakse emana isik, kes on lapse sünnitanud, ja isana isik, kes on lapse emaga abielus, ükskõik kumma avalduse alusel. Hagiavaldusest nähtub, et pooled olid abielus ja elasid koos alates 2004.a aprillist kuni 2006.a veebruarini ning V.P sündinud, seega poolte abielu kestel. V.P põlvnemine on kindlaks tehtud ja tõestatud vastavalt seaduses sätestatule. Hageja ei ole vanema kannet vaidlustanud, vaid on Tsiviilasi nr 2-07-14232 esitanud hagi isaduse tuvastamiseks. Lapse põlvnemine on aga seaduse kohaselt kindlaks tehtud ja avaldajal selle hagi esitamiseks vajadust ei olnud. Kuna hageja ei ole vaidlustanud enda kui lapse vanema kohta tehtud kannet lapse sünniaktis ja põlvnemine on tuvastatud vastavalt seaduses sätestatule, siis ei ole võimalik põlvnemise tuvastamise hagi menetlemine, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja hagiga ei ole võimalik saavutada eesmärki mida hageja taotleb. Samuti ei ole kohtul võimalik hagiavaldust käsitleda vanema kande vaidlustamise hagina, kuna hageja pole vastavat nõuet esitanud. KOHUS SELGITAB Vastavalt PKS § 44 lg 3 on kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Isik, kes on sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või PKS § 44 lg 5 järgi kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Seega sõltub kande vaidlustamise õigus isiku, kes on isana lapse sünniakti kantud, kande ebaõigsusest teada saamisest või teadma pidamisest ja selle õiguse kasutamine on seotud tähtajaga. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. Tamara Šabarova Kohtunik 2