2-06-16198/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-16198 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi D J hagi A P`i vastu elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
2. jaanuar 2007 Menetlusosalised Hageja: D J (IK xxx, elukoht: xxx) Hageja nõustaja: A V (volikirja alusel) Kostja: A P (IK xxx, elukoht: xxx) Resolutsioon D J hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista elatis A P`ilt D J kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates
3. juunist 2006 kuni
4. detsembrini 2006 summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni ning alates 01.jaanuarist 2007 summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni tütre E-M P (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud. Otsus elatise viivitamatult. väljamõistmise osas kuulub täitmisele Kohtuotsuse täitmisel arvestada A P`i poolt makstud 6 000 (kuus tuhat) krooni. elatisena Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 22.jaanuaril
5. a kell 16.
6. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses ASJAOLUD D J ja A P`i abielust on sündinud xxx tütar E-M P. Poolte abielu on lahutatud 08.02.2006.a IdaViru Maavalitsuses. D J (P) esitas Viru Maakohtule hagi A P`i vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapsele igakuise elatusrahana 2 500 krooni. Hagiavalduse kohaselt elab poolte tütar hagejaga. Kostja toetab last materiaalselt, kuid lapse vajadused on suuremad, kui need rahalised vahendid, mida kostja annab. Lapsel on tuvastatud keskmine puue. Lapse vajadused ühes kuus moodustavad: toit – 1800 krooni, lasteaed – 600 krooni, kommunaalkulud 700 krooni, riided 500 krooni, jalatsid 300 krooni, massaaž – 150 krooni, sõidukulud lasteaeda – 300 krooni, hügieenitarbed – 200 krooni, ravimid – 600 krooni, kokku 5150 krooni. KOSTJA VASTUS Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt tasub kostja hagejale lapse ülalpidamiseks iga kuu 1 000 krooni ning kannab lapse isiklikule arvele 500 krooni. Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud igakuulistele lapsele tehtavate kulutuste suurusele. Ta ei ole nõus, et hageja kulutab lapse toidu peale kuus 1800 krooni. Laps on praktiliselt kõik puhkepäevad kas kostja või viimase vanematega. Hageja on koos lastega registreeritud korterisse, mille eest tasub kostja. Lapsele vajalikud ravimid ostab kostja ise. Kui võtta aluseks statistilised arvestused 6-aastase lapse vajaduste kohta, arvestades individuaalseid eripärasusi, siis moodustab lapse ülalpidamiseks vajalik summa 1964 krooni. Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamatult suur ning palub jätta hagi rahuldamata, kuna kostja kannab piisavalt lapse ülalpidamiskohustustest. KOHTUISTUNGID Kohtuistungil, mis toimus
7. novembril 2006, palus hageja hagi rahuldada, selgitades, et kostja maksab elatisena 1000 krooni. Kostja kannab 500 krooni arveldusarvele, millele hagejal juurdepääsu ei ole. Lapsele makstakse kuni 2007.a veebruarini- märtsini puudega lapse toetust 1000 krooni. Kostja seletuste kohaselt moodustab tema kuu keskmine sissetulek 8 000 krooni, millest ta 1 000 krooni kannab hageja arvele ning 500 krooni lapse arvele. Peale seda teeb ta veel lapsele vajalikke kulutusi. Kohtuistungil
8. jaanuaril 2007.a palus hageja hagi rahuldada ning elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Hageja seletuste kohaselt on kostja tasunud elatisena kokku 6 000 kroon, mida kohus võib kohtuotsuse tegemisel arvestada. Kostja jäi oma vastuväidete juurde ning palus jätta hagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2 Kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielust on sündinud xxx tütar E.-M P. Laps on hageja ülalpidamisel. Hageja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Hageja on uuest abiellunud, uuest abielust rohkem lapsi ei ole. Kostja uuesti abiellunud ei ole ning teisi lapsi tal ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise igakuise elatusrahana 2 500 krooni. Perekonnaseaduse (PKS) § 49 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Käesoleval aastal moodustab elatise miinimummäär 1 800 krooni (kuupalga alammäär 3 600 krooni). Maksuameti andmetel (tl 61) oli hageja kuni 2006 aasta mai kuuni registreeritud töötuna, alates juulist 2006 on isikule väljamakseid teostanud OÜ Glämm ning tema üheksa kuu sissetulek moodustas 5 300 krooni. Virumaa Pensioniameti tõendi kohaselt on hagejale määratud puudega lapse hooldajatoetus summas 300 krooni kuus (tl 62). Hageja seletuste kohaselt makstakse talle puudega lapse toetust 1000 krooni kuus. Põlevkivi Kaevandamise AS tõendi (tl 53) 11857,70 krooni. kohaselt moodustab kostja keskmine kuusissetulek Kostja ei ole nõus elatist hageja poolt nõutud summas maksma, kuna leiab, et hageja poolt nõutud elatise summa on tõendamata. Kostja on nõus maksma elatist edasi samas summas, mida on käesoleva hetkeni tasunud, seega 1 500 krooni. Käesoleval aastal moodustab elatise miinimumsumma 1 800 krooni. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni 6 aastasele linnalapsele kulub 1 875 krooni kuus. Sama vanuses erivajadusega lapsele kulub sellele lisaks 79 krooni (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Kostja väitel ei ole hageja tõendanud lapsele tehtavate kulutuste summat. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Elatise miinimummäär moodustab käesoleval aastal 1 800 krooni, siis selles ulatuses ei ole hagejal kohustust lapsele tehtavaid kulutusi tõendada. Seega lasub hagejal kohustus tõendada 700 krooni ulatuses lapsele tehtavaid kulutusi. Hageja poolt esitatud maksekorralduste kohaselt (tl. 5-7,59) on viimane tasunud soojuse eest jaanuaris 2006 aastal 910,34 krooni, Jõhvi Vallavalitsusele 15.06.2006 lapse toiduraha 357 krooni ning koha eest 200 krooni. Arstliku ekspertiisi akti (tl 10) kohaselt on E-M P`le määratud keskmine puue, mis põhjustab lisakulutusi. OÜ Consent Keskus tõendi (tl 41) kohaselt on igakuine tasu E-M P tantsukursustel osalemise eest 160 krooni. Hageja poolt on esitatud apteegi arved (tl 42-45), millede kohaselt on hageja lapsele ostnud ravimeid ja vitamiine ajavahemikul august kuni 3 oktoober 2006.a summas 876,60 krooni. Kohtule on esitatud arveid (tl 46), millede kohaselt on hageja ostnud lapsele riideid ja tarbeesemeid juunis ja septembris, kokku summas 1469 krooni. Hageja on tasunud Jõhvi Vallavalitsusele
9. novembril 2006 lapse toiduraha 323 krooni ning koha eest 200 krooni (tl 55,56). Eesti Energiale on oktoobris tasutud 199 krooni (tl 57). Viru Vesi arve 2005 aasta novembris moodustab 190,90 krooni ning oktoobris on KÜ Maleva 9 tasutud 564 krooni (tl 58,60). Seoses majandusliku olukorra muutmisega möönab kohus, et käesolevaks ajaks on ülalpidamiskulud 6 aastase lapse puhul suurenenud, kui eelpool näidatud uuringust selgub, kuid mitte sellises määras nagu hageja märgib. Samuti pöörab kohus tähelepanu asjaolule, et hageja keskmine sissetulek on väiksem kui väidetavalt lapsele tehtavad kulutused. Kostja poolt on esitatud korduvad retseptid (tl 19) jätab kohus tähelepanuta, kuna nendel puudub summaarne tasu, mida kostja on kandnud. Kostja oli nõus ka edaspidi maksma elatist hageja arvele 1 000 krooni ning lapse arvele 500 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg 6 kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva seaduse paragrahvi lg 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatis nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid elatise väljamõistmist alla PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäära. Perearsti tõend (tl 20), mille kohaselt on kostja viibinud ajavahemikul 06.07.2006 kuni 14.07.2006 lapsega haiguslehel, ei anna iseenesest alust elatise väljamõistmata jätmiseks. Samuti ei anna selleks alust ka asjaolu, et laps viibib nädalavahetustel kostja või tema vanemate juures. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on hagejale andnud elatisena igakuiselt 1000 krooni. Kostja väitel kannab ta igakuiselt lapse arveldusarvele 500 krooni. Kostja kohtule sellekohaseid kirjalikke tõendeid esitanud ei ole. Samuti ei ole asja arutamisel tõendamist leidnud, et hagejal oleks võimalus nimetatud arvet kasutada ning nimetatud arvele kantud summasid lapse ülalpidamiseks kasutada. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kostja ülalpidamisvõime on tunduvalt suurem kui hagejal, kuna tema ülalpidamisel ei ole teisi alaealisi lapsi, vastupidiselt hagejale, kelle ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et lapsele on määratud keskmine puue, mis põhjustab lisakulutusi. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõista kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab poolte varalisest seisundist ja lapse vajadustest lähtudes põhjendatud olevat välja mõista kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatise igakuise elatusrahana alates
10. juunist 2006 kuni
11. detsembrini 2006 summas 1 500 krooni ning alates 01.01.2007 summas 1 800 krooni kuni tütre E-M P (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o.xxx või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvesse võtta kostja poolt hagejale elatisena makstud 6000 krooni. 4 Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Helgi Vinni Kohtunik: 5