ÄRAKIRI 2-05-181 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2006.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-181 ( end. 2-47/0

) ja Haldusmenetluseseaduse (HMS) sätetest lugeda juhtimisõigust peatatuks alates 13.10.2004.

§ 1

lg.2 kohaselt kohaldatakse

-s ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid. Juhtimisõiguse peatamise otsus on haldusakt HMS § 51 lg.1 tähenduses. HMS § 61 lg.1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile alates teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. HMS § 60 lg.1 kohaselt õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Seega sai juhtimisõiguse peatamise otsus omandada kostja suhtes õiguslikku toimet alates 18.10.2004, kuna sel kuupäeval sai kostja otsusest teada. Kostja leiab, et ka

§-i 41 lg.6, mis sätestab, et juhtimisõigus peatub otsuse tegemisest arvates, saab tõlgendada ainult kooskõlas ja koostoimes HMS § 61 lg.1-ga. Seda, et seadusandja on

§ 41

lõike 6 sõnastamisel eeldanud adressaadile otsuse teatavakstegemist, kinnitab ka § 41 lõikes 5 sätestatu, mille kohaselt otsus tehakse kahes eksemplaris, millest esimene antakse kohe pärast otsuse allakirjutamist isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril. Isik märgib otsuse teisele eksemplarile otsuse saamise kuupäeva. Kostjale saadetud otsust nr. 10100 ei ole otsuse tegija poolt allkirjastatud, mistõttu otsus ei vasta

41 lg.5 sätestatud nõuetele. Seega

§ 41

lg.6 kohaselt peatub juhtimisõigus otsuse tegemisest arvates ainult sel juhul, kui on järgitud § 41 lg. 5 sätestatut, s.t. juhul, kui kohe pärast otsuse allakirjutamist on see isikule allkirja vastu üle antud. Kui otsust ei ole kohe allkirja vastu üle antud, saab otsust lugeda kehtivaks alates selle teatavaks tegemisest isikule, nagu sätestab HMS § 61 lg.1. Juhiloa äravõtmisel ja ajutise juhiloa andmisel ega selle kehtivusel ei ole seost juhtimisõiguse peatamisega, nagu hageja on ekslikult leidnud, juhiluba on ainult juhtimisõigust tõendav dokument

§ 24lg.1 kohaselt.

Juhiloa äravõtmine või ajutise juhiloa kehtivuse lõppemine ei tähenda automaatselt, et juhtimisõigus oleks peatatud või et juhtimisõigust isikul ei ole. Juhtimisõigus antakse isikule tähtajatult, kehtivus on üksnes juhiloal, mitte juhtimisõigusel. Juhtimisõiguse peatamine saab

kohaselt sõnaselgelt toimuda ainult vastava juhtimisõiguse peatamise otsusega. 2 Kui juhiluba, sealhulgas ka ajutise juhiloa kehtivus on lõppenud, ei tähenda see, et isikul ei ole juhtimisõigust.

-st ei tulene, et ajutisele juhiloale märgitud kuupäeva saabumisel juhtimisõigus peatub, sõltumata sellest, kas selleks ajaks on juhtimisõiguse peatamise otsus isikule teatavaks tehtud. Kostja leiab, et hageja on ekslikult ühetaoliselt tõlgendanud mõisteid juhtimisõigus ja juhiluba ning seeõttu jõudnud ebaõigele järeldusele kostjal juhtimisõiguse puudumise osas 15.oktoobri 2004 seisuga. Lisaks peab kostja oluliseks märkida ka seda, et liiklusõnnetuse toimumise järgselt ilmus sündmuskohale politseiametnik, kes kontrollis telefoni teel kostja juhtimisõiguse olemasolu. Politseiametnik, tuvastanud kohapeal telefoni teel, et selles osas on kõik korras ja pooltel ei ole vaidlust kahju põhjustaja suhtes, ei pidanud vajalikuks politsei sekkumist, vaid soovitas pooltel vormistada liiklusõnnetuse teate, mille koostamisel osutas pooltele ka abi. Eeltoodust lähtudes leiab kostja, et hageja väide kostjal juhtimisõiguse puudumise kohta liiklusõnnetuse toimumise ajal ei vasta tegelikkusele. Kostjale ei olnud selleks ajaks teatavaks tehtud juhtimisõiguse peatamise otsust. Seega puudub alus kostja vastu regressi nõude esitamiseks LKS § 48 lg.2 p.4 alusel. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud, tõendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg.2 p.4 kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada regressinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõidukijuhtimise õigust. Haldusmenetluse seadustiku § 60 lg.1 kohaselt õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Haldusmenetluse seadustiku § 61 lg.1 kohaselt haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Liiklusseaduse (oktoobris 2004 kehtinud redaktsiooni) § 41 lg.4 p.6 kohaselt juhtimisõiguse peatamise otsuses märgitakse otsuse koostaja allkiri. Sama sätte lg. 5 kohaselt otsus tehakse kahes eksemplaris.

§ 41-3 lg.

10 kohaselt juhtimisõiguse peatamine vormistatakse loa väljaandnud asutuse otsusega kolme päeva jooksul, arvates karistusotsuse saamisest. Otsus peab sisaldama

§ 41

lg.4 p.1-3, 5 ja 6 nimetatud andmeid ning otsuse koopia saadetakse isikule posti teel Riigikohtu 03.03.2005 määruse nr. 3-3-1-1-05 p. 18 kohaselt juhtimisõiguse peatamine toimub kirjaliku otsusega, mis on haldusaktiks haldusmenetluse seaduse § 51 lg.1 mõttes ning õiguslik tagajärg (sõiduki juhtimise keelamine) saabub selle akti tagajärjel. Sama lahendi p. 24 kohaselt juhtimisõiguse peatamisel

§ 41

-3 alusel ei saa haldusorgan kaalutleda selle karistuse mittekohaldamise või juhtimisõiguse peatamise kestvuse üle. 3 Sama lahendi p.26 kohaselt on

§ 41-3 lg.1 vastavus põhiseadusele antud kontrollimiseks riigikohtu üldkogule.

Riigkohtu 27.06.2005 otsusega nr. 3-4-1-2-05 ei ole nimetatud sätet tunnistatud põhiseaduse vastaseks. Riigikohtu 22.04.2005 otsuse nr. 3-1-1-23-05 p. 7 kohaselt juhtimisõiguse peatamise alused ja korra sätestab

§ 41

, kuid juhtimisõiguse peatamist liiklusrikkumise eest reguleerib erinormina

§ 41

-3.

§ 41lg.5 näeb ette, et juhtimisõiguse peatamise otsus tehakse kahes eksemplaris.

Juhtimisõiguse peatamine vormistatakse kolme päeva jooksul, arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest ja otsuse koopia saadetakse isikule posti teel. Sama lahendi. p.8 kohaselt tekib küsimus, kas

§ 41-3 lg.

10 korras tehtud otsused jõustuvad otsuse tegemisest, nagu sätestab

§ 41lg.6.

Riigikohus on leidnud, et haldusakt ei saa hakata kehtima enne kui selle adressaatidele on tehtud võimalikuks sellega tutvuda ja see põhimõte kajastub haldusmenetluse seaduse §-s 66 lg.1, mille kohaselt haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Üksnes juhul, kui isik viibib juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise juures ja otsus antakse talle kätte allkirja vastu, saab adressaat otsusest teada koheselt ja seega üksnes sel juhul võib otsus jõustuda selle tegemisest arvates. Järelduvalt, kui isik ei viibi otsuse tegemise juures ja otsus saadetakse talle postiga, ei ole ta otsusest teadlik selle tegemise hetkest alates, vaid alles siis, kui ta on otsuse kätte saanud. Kui juhtimisõigus peatuks ka sellisel juhul otsuse tegemisest, tähendaks see, et iga

§ 41-3 lg.

10 järgi tehtud otsuse puhul tekiks vältimatult ajavahemik, mille vältel otsus kehtib, kuid selle adressaadil ei ole võimalik täita talle otsusega pandud keeldu mootorsõidukit mitte juhtida. Sellest tulenevalt on riigikohus asunud seisukohale, et

§ 41

-3 alusel juhtimisõiguse peatamine jõustub

§-st 1 lg.2 tulenevalt haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, see tähendab hetkest, kui isikule loodi võimalus otsusega tutvuda. Kuna

§ 41

-3 lg.10 kohaselt saadetakse juhtimisõiguse peatamise otsus isikule postiga, jõustub otsus hetkest, kui isik on selle kätte saanud. Riigikohtu 22.02.2006 otsuse nr. 3-3-1-71-05 p.9 kohaselt kirjalikus vormis antav haldusakt peab vastama HMS § 55 lg. 4 ja vastavas eriseaduses sätestatud nõuetele. HMS § 55 lg.4 näeb muuhulgas ette, et kirjalik haldusakt peab olema allkirjastatud selle andnud ametniku poolt. Sama nõue sisaldus

§-s 41 lg.4 p.s

1. Riigikohtu kolleegium leiab sama lahendi p.s 10, et allkiri tõendab, et haldusakt on antud ning selle on andnud akti allkirjastanud isik. Juhtimisõiguse peatamise otsus on oma materiaalselt sisult karistusotsus ning selle läbi toimuval sunnivahendi kohaldamisel ei või haldusorgan oma tahet väljendada teisiti kui kirjaliku allkirjastatud haldusaktiga. Eeltoodu kohaselt, hinnates hagis esitatud asjaolusid ja hinnates kostja esitatud vastuväiteid ning tõendeid (poole vande all antud seletus, tunnistaja K. Järvala ütlused, kirjalikud tõendid), kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Põhjendatud on kostja väiteid, et vaidlustatud otsusel puudus allkiri ja põhjendatud on hageja väide, et haldusakti tühisust- tulenevalt sellel allkirja puudumisest- ei saa tuvastada tsiviilmenetluses. Läbi haldusmenetluse kostja kinnitusel otsust tühistatud ei ole. 4 Põhjendatud on aga kostja väide, et avarii toimumise hetkel ei olnud kostjal teada tema suhtes tehtud juhtimisõiguse peatamise otsus. Kostja on tõendanud tunnistaja ja poole enda vande all antud ütlustega, et juhtimisõiguse peatamise otsus saabus talle posti teel 18.10.
2. Hageja ei ole seda väidet ümber lükanud, vaid on lähtunud üksnes eeldusest, et kostja sai otsusest teada selle tegemise päeval või vähemalt, et ta sai selle kätte selle väidetavale väljastamisele järgneval päeval, ja et kostjal seega avarii toimumise ajal 15.oktoobril 2004 oli teada, et ta ei tohi autot juhtida. Kohus leiab, et esitatud ARK õienditest ei saa teha ühest järeldust, et isikul 15.10.2004 seisuga pidi olema juhtimisõiguse peatamise otsus teada. Toimiku lk. 85 asuv värviline väljavõte liiklusregistrist juhtimisõiguse peatamise kohta fikseerib kohtu hinnangul otsuse numbri ja kuupäeva /14.10.2004/, kuid sellest väljavõttest ei ole võimalik üheselt välja lugeda, kas adressaadile postitati otsus samal päeval või järgmisel tööpäeval nagu ARK poolt /toimiku lk. 84 asuvas/ saadetud kaaskirjas on postitamise võimalustena märgitud. Ka toimiku lk. 110 asuv väljavõte ARK saabuva posti registrist, ei anna alust teha järeldust, et kostja suhtes tehtud otsus on talle väljastatud hiljemalt järgmisel päeval pärast otsuse tegemist. Toimiku lk. 26, 27 asuvate liiklusõnnetuse osaliste seletuskirjade kohaselt toimus õnnetus kell 12.
3. Isegi kui eeldada, et ARK postitas juhtimisõiguse peatamise otsuse selle tegemise päeval ehk 14.10.2004, leiab kohus, et 15.10.2004 hommikul, kostja eeldatava tavapärase töölemineku ajaks, ei olnud ajalehtede-.kirjade kojukannet veel toimunud, seega ei võinud kostja saada teada väidetavast ARK otsusest mitte enne 15.10.2004 õhtut, ehk peale avarii toimumist. Seega ei olnud kostjal 15.10.2004 autoga sõitma minnes põhjust arvata, et ta ei tohiks auto juhtida. Kui aga lähtuda ARK tõendites toodust, et otsus võidi postitada ka otsuse tegemisele järgneval päeval ehk 15.10.2004, siis oli täiesti välistatud kostja poolt otsuse sisust teadasaamine avarii toimumise ajaks 15.oktoobril 2004 kell 12.
4. Kohus peab mõistlikuks, et ARK poolt otsuse tegemisele järgneval päeval ehk 15.10.2004, reedesel päeval, Tallinnast positatud kiri jõuab Rakveres asuva adressaadini 3 tööpäeva jooksul ehk esmaspäevaks 18.oktoobriks
5. Sellest tulenevalt ei ole kohtul kahtlust ka tunnistaja Krista Järvala ütlustes ning kostja enda vande all antud ütlustes selle kohta, millal saabus ARK-st kiri ja millal seda avati. Kuivõrd hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et haldusaktina kehtiv juhtimisõiguse peatamise otsus oli adressaadile kättetoimetatud enne avarii toimumist, siis ei saa hageja väita, et kostja, juhtides 15.10.2004 autot, ei omanud selleks juhtimisõigust. Liiklusõnnetuse toimumist ja tekkinud kahju suurust vaidlustatud ei ole. TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kostja ei ole kohtukulude nõuet esitanud. Hageja esitatud taotlus kohtukulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Hagi menetlemisel on uuritud ja hinnatud tõenditena kostja vande all antud ütlusi, tunnistaja Krista Järvala ütlusi, kirjalikke tõendeid: pretensioonid, väljamaksu otsus, arve, kalkulatsioon, fotod, ülevaatuse aktid, sõidudokumendid, teade liiklusõnnetusest, ARK 26.11.2004 õiend, juhtimisõiguse 5 peatamise otsus nr. 10100 14.10.2004, ARKi kirjad 14.03.2005, 14.10.2005, 27.01.2006 kostjale väljastatud otsuse kohta, väljavõte liiklusregistrist, väljatrükk ARKi sissetulevate kirjade registreerimisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ M. Leimann I.Golubev Kohtuotsus jõustus
6. juulil 2007.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Viru Ringkonnakohus 28.05.2007.a otsustas: Jätta Ergo Kindlustuse AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 11.04.2006 otsus muutmata. Nooremreferent I.Golubev 6