kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus vanema nõudel asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.
kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last.
kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt põlvnemise tuvastamise hagides mõistetakse elatis välja alates isaduse tuvastamisest. Antud juhul on isadus tuvastatud 14.05.2007 Lääne- Viru Maavalitsuse poolt välja antud lapse sünnitunnistusega. Menetluse käigus on pooled vabatahtlikus korras kohtuväliselt vormistanud põlvnemist tõendava dokumendi, seega poolte vahel puudub vaidlus põlvnemise osas. Hageja soovis kohtuliku vaidluse käigus lugeda tuvastatuks xxxx sündinud M I põlvnemine kostjast M K ja lugeda hagi rahuldatuks kostja omaksvõtuga. Kohus leiab, et haginõue, tuvastada xxxx sündinud M I põlvnemine M K , kuulub rahuldamisele kostja poolt hagi õigeksvõtu kaudu. Kostja tunnistas suuliselt kohtuistungil, et ta on nõus vabatahtlikult tunnistama isadust lapse suhtes. Vastava vabatahtliku nõude tunnistamise realiseerisid pooled kohtumenetluse kestel lapse sünnitunnistuse ümbervormistamisega. Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavs ulatuses. kohustatud vanema Kostja on hagile suuliselt istungil vastust esitades leidnud, et elatise osas on võimalik jõuda ka kompromissile. Kostja ei ilmunud asjas toimunud teisele istungile, kuid on suuliselt hagejale kinnitanud, et on nõus tagaseljaotsuse tegemisega ja temalt elatisena hageja soovitud elatise miinimumsuuruse väljamõistmisega. Hageja kinnitusel kahe istungi vahelisel perioodil ei ole kostja asunud vabatahtlikult elatise maksmise kohustust täitma. Haginõue põlvnemise tuvastamiseks on tõendatud poolte poolt menetluse kestel vabatahtlikult läbitud isaduse tuvastamise menetluse tulemusena vormistatud lapse sünnitunnistuse ärakirjaga, milles on tehtud kanne kostja kui isa kohta ning on tõendatud hagile lisatud sünniaktiga nr.30 ja sünnitunnistusega. Haginõue elatise nõudeks on tõendatud kostja poolt vastuväidete esitamisest loobumisega. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik /allkiri/ M.Leimann Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 09. juulil 2007.a Nooremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.