2-05-19659/25

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-19659 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi J. K. hagi L. K.`i vastu väljamõistetud elatise muutmise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2007 Menetlusosalised Hageja: J. K. (IK X, elukoht: X) Kostja: L. K. (IK X, elukoht: X) Kostja nõustaja: A. V. RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Suurendada Kohtla-Järve Linnakohtu
3. mai 2001 kohtuotsusega L. K..`ilt J.K.kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatist. Välja mõista elatis L. K.`ilt J. K. kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates
4. novembrist 2005 summas 2 800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni kuni poja D. K.`i (sündinud
5. jaanuar 2000) täisealisuseni, s.o.
6. jaanuarini 2018.a, või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada L. K.`i poolt tasutud elatise summasid. Välja mõista L. K. riigilõiv 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumile arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
7. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD J. K. ja L. K.`i abielust on X sündinud poeg D. K.. Kohtla-Järve Linnakohtu
8. mai 2001 kohtuotsusega on lahutatud poolte abielu ning L.K.`ilt välja mõistetud elatis J. K. kasuks lapse ülalpidamiseks elatis summas 1 350 krooni. J. K. esitas Viru Maakohtule hagi L. K.`i vastu väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 3 720 krooni. Hagiavalduse kohaselt on poeg astmaatik, millega kaasnevad lisakulud. Lapse vajadused on suurenenud ning kohtuotsusega väljamõistetud summast lapse ülalpidamiseks ei piisa. Asja käik Viru Maakohus oma
9. septembri 2006 määrusega kinnitas pooltevahelise kompromissi ja lõpetas asjas menetluse. Viru Ringkonnakohus oma
10. märtsi 2007 määrusega tühistas Viru Maakohtu määruse ning saatis tsiviilasja samale kohtule uueks läbivaatamiseks. J. K. esitas
11. aprillil 2007 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohutistung Kohtuistungil loobus hageja riigi õigusabi taotlusest ning esindaja määramisest. Hageja palub asi kohtuistungil arutada ning kostjalt välja mõista elatis 3 720 krooni alates hagiavalduse esitamisest. Hageja seletuste kohaselt kulub lapsele ühes kuus 7 824 krooni. Hageja soovib lapse panna sanatooriumisse seoses astmaga. Lapsele tehtavad kulutused suudab hageja kanda tänu vanemale pojale, kes töötab. Kostja seletuste kohaselt tunnistab kostja elatise suurust summas 2 800 krooni, mis sai esialgselt kompromissiga sõlmitud ja millist summat kostja on alates kompromissi sõlmimisest iga kuu hagejale elatisena ka maksnud. Veel on kostja hageja emale andnud kuus 300 krooni, et osta lapsele asju. Laps on käesoleval ajal seitsme aastane ning Sotsiaalministeeriumi uuringute kohaselt kulub 7 aastasele linnalapsele ühes kuus 2 182 krooni ja erivajadusega lapse puhul lisandub 79 krooni. Sanatoorium maksab 3 000 krooni. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et lapsele võib sellises suuruses kulutusi teha, kuid arusaamatuks jääb, millest hageja need kulutused katab. Hageja kostja poolt 300 krooni maksmisest midagi ei tea, kuna emaga suhtleb mitte väga tihti. Pooled ei taotle täiendavate tõendite esitamist nimetatud summa maksmise osas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kuulanud ära hageja ja kostja seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 2 Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielust on X sündinud poeg D. K.. Poeg elab koos hagejaga ning talle on määratud keskmine puue. Hageja uuesti abiellunud ei ole. Kostja uuesti abiellunud ei ole ning teisi alaealisi lapsi kostja ülalpidamise ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 3 720 krooni alates hagiavalduse esitamisest. Lapsele kulub kuus hageja arvutuste kohaselt 7824 krooni ja hageja soovib kostjalt 3720 krooni väljamõistmist. Perekonnaseaduse (PKS) § 136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Vastavalt PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 60 lg 1 selle alusel võib öelda, et sissetulekute vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt oli hageja töötu alates
12. november 2005 /tl. 16/. Hagejaga on tööraamatu andmetel töösuhe peatatud alates
13. oktoobrist 2005 /tl. 15/. Kohus tegi järelpäringud hageja maksevõime kohta seoses õigusabi taotluse esitamisega. Hageja kohtuistungil loobus õigusabist. Maksuameti andmetel töötas hageja 2006 aasta oktoobri ja novembri kuus AS Falck Ida-Eesti ning tema töötasu suuruseks oli kokku 9 433 krooni. AS Silbet kaudu on hagejale laekunud elatis summas 2 800 krooni, millest on maha arvestatud tulumaks /tl. 88/. Hageja saab peretoetust summas 300 krooni ning puudega lapse toetust summas 1 080 krooni /tl. 92/. Hansapanga andmetel omab hageja pangas kolme kontot, mille saldo seisuga 11 mai 2007 moodustab: arveldussarve jääk on 5 626,85 krooni, hoiukonto saldo moodustab 1 000 eurot ning teise hoiukonto saldo moodustab 17 378 krooni. Hageja on registreeritud töötuna ning saab töötutoetust summas 954,10 krooni kuus /tl. 98/. Kohtule esitatud tõendi /tl. 12/ kohaselt moodustas kostja 2004 aastal keskmine kuu sissetulek 5 900 krooni ning 2005 aastal 7 800 krooni. AS Silbet tõendi / tl. 37/ kohaselt moodustas kostja seitsme kuu keskmine töötasu 2006 aastal 8 198 krooni. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et 7 aastasele linnalapsele kulub 2 182 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf), millele lisandub lisatoetus erivajadusega lapse puhul 74 krooni, kes vajab aeg ajalt abi. Ühe lapsevanema kohustus on kanda 1 128 krooni ühes kuus lapse ülalpidamiskohustuse osas. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et lapsele on määratud keskmine puue, mis põhjustab lisakulutusi. Hageja poolt esitatud andmete kohaselt kulub lapsele ühes kuus: riided ja jalanõud – 594 krooni; koolitarbed – 600 krooni; ringiõpetus - 845 krooni, ravimid – 2 000 krooni; toit – 2 100 krooni, vaba aeg - 750 krooni; hügieen - 185 krooni; kommunaalteenused – 750 krooni. Kokku moodustavad lapse väljaminekud ühes kuus 7 824 krooni. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel 3 lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kostja on vabatahtlikult nõus tasuma elatist 2 800 krooni, mis onn suurem osa, kui Sotsiaalministeeriumi uuringust tulenev. Seoses majandusliku olukorra muutmisega möönab kohus, et käesolevaks ajaks on ülalpidamiskulud 7 aastase lapse puhul suurenenud, kui eelpool näidatud uuringust selgub, kuid mitte sellises määras nagu hageja märgib. Kohus arvestab asjaoluga, et lapsele on määratud keskmine puue, mis põhjustab lisakulutusi, kuid hageja poolt märgitud summa (2 000 krooni) on tõendamata. Samuti pöörab kohus tähelepanu asjaolule, et hageja sissetulek on tunduvalt väiksem kui lapsele tehtavad kulutused, mida hageja näitab Hageja on kinnitanud esitatud hagiavalduses, et laps on astmaatik, millega seoses on lapsele määratud keskmine puue /tl. 8-9/. Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega. Korralikult ravides saab astmaga patsient elada normaalset ja füüsiliselt aktiivset elu (andmed: http://www.astma.ee/node/home.aspx. 29.05.2007). Seega on astma haigus, mida on võimalik ravida ning õige ravi korral on ka võimalik lapsel elada tavapärast elu. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PKS § 50 ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. Hageja on töötu ning individuaalse tööotsimiskava /tl. 98/ kohaselt on hageja kontakteerunud sel ajal ühe korra tööandjaga töökoha läbirääkimiste osas. Seega ei nähtu kohtule esitatud dokumentidest, et hageja on teinud kõik endast oleneva, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. Samas on hageja siiski suutnud säästa ja hoiustada raha, mida näitab Hansapanga teatis. Kostja on menetluse kestel töötanud pidevalt, on lapsele maksnud elatist kohtuotsuse järgi ja ka peale kompromissi kinnitamist suurendanud elatise maksmist ja andnud ka veel hageja emale igakuuliselt 300 krooni lapse tarbeks, mis näitab tema vastutustunnet lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kohus selgitab hagejale, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu, mida tal on õigus tuludeklaratsiooni esitamisel tagasi saada. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõista kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning võttes arvesse lapse vajadusi, leiab, et KohtlaJärve Linnakohtu
14. mai 2001.a otsusega välja mõistetud elatise suuruse muutmine on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab et, lähtudes lapse vajadusest kuulub kostjalt hageja kasuks elatise lapse ülalpidamiseks väljamõistmise igakuise elatusrahana alates
15. novembrist 2005 summas 2 800 krooni kuni poja Denissi täiselisuseni. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg /---/. Hagi on kohtule esitatud
16. novembril 2005.a. 4 Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
17. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja oli riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Enne
18. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt enne
19. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 6 maksete suurendamise hagis määratakse hagihind summaga, mille võrra maksete suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega mõisteti kostjalt välja elatisraha summas 1350 krooni. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja elatise summas 2800 krooni, seega suureneb elatusraha 2800 - 1350 = 1450 krooni võrra. Käesoleva hagi puhul moodustab aasta elatusraha 12 x 1450 = 17 400 krooni. Enne
20. jaanuari 2006 kehtinud RLS § 39 lg 1 ja RLS lisa 2 alusel tuli hagilt hinnaga kuni 20 000 krooni tasuda riigilõiv 1 400 krooni. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 1 400 krooni riigituludesse. Kostja esitas kohtuistungil nõustajale tehtud kulutuste tõendi, mille kohaselt tasus kostja nõustajale 1 000 krooni. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt /---/ kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema endi kanda. Seega leiab kohus, et kuna hagi rahuldati osaliselt jäävad kohtukulud poolte endi kanda. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige: 5