lg 6 kohaselt, kohus võib elatise suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kui ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja leiab, et antud vastuses eelpooltoodud asjaolud võivad olla tunnistatud kohtu poolt mõjuvateks kostjalt kolme alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetavate elatiste määra vähendamiseks alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja sissetulek on palk, mis oli viimase 12 kuu jooksul keskmiselt 6671.92 krooni kuus. Eelmine kohtuotsus hageja kasuks elatise väljamõistmises oli tehtud lähtuvalt kostja igakuisest keskmisest palgast 3260.70 krooni. Arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi kostja leiab, et tema on võimeline maksma igale lapsele elatisraha kuus ainult summas 1000 krooni. Kostja on sellistel tingimustel nõus sõlmima hagejaga kompromisslepingu. Poolte kirjalik kompromiss lisatakse käesolevale vastusele. Lisaks eelpooltoodud asjaoludele kostja võtab laste kasvatamisest osa aktiivselt. Jalutab nendega, kingib väikesi kingitusi, ostis neile tõukerattad, täiendavalt makstavale elatisele eraldas võimalusel erinevaid rahasummasid. Kostja tegeles kõikide oma lastega niipalju oma vabasta ajast, kui lubas töö ja Õppimine kaugõppeosakonnas. Kostja tasus kõik korteri ülalpidamiskulud, telefoni eest ja muid makseid, mis on vajalikud laste normaalse elu tagamiseks, ostis toiduaineid ja osutas sünnipäevadeks rahalist abi 1000 krooni kaupa. 2 2-07-2613 Kohtuistung Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduses toodud nõuete juurde ning seletas, kulud laste ülalpidamiseks pidevalt kasvavad, eriti arvestades olukorda, et vennad V. ja J. on lapsepõlve invaliidid ving vajavad ortopeedilisi jalatseid. Kulutused lasteaia peale moodustavad 1 500 krooni kuus kolme lapse peale ning riiete, jalatsite, prillide ja ravimite ostmiseks ligi 3 000 krooni kuus kolmele lapsele. Hageja kinnitab oma kulutusi selles osas ostutšekkidega (t lk 40-62). Arvestamata jäid kulutused toidu peale, mis moodustavad vähemalt 3000 krooni kolme lapse peale kuus. Kostja jäi oma kirjalikus vastuses avaldatud seisukoha juurde ning seletas, et alates 30. aprillist on ta oma töökohast koondatud ning käesoleval ajal on töötu. Kostja palus rahuldada hagi osaliselt ning mõista V. S. kasuks kolme lapse ülalpidamiseks 3 000 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (
) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (
lg 2).
lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt
lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval aastal moodustab 3600 krooni, seega minimaalne elatise suurus ühele lapsele on 1800 krooni. Kostja on töövõimeline isik, kellel ei ole teisi lapsi. Kostja on nimetanud oma kirjalikus vastuses mitu põhjust, mida kohus kostja arvates peaks võtma arvesse elatise miinimumsuuruse vähendamiseks. Nendeks on kostja töökoha kaugus tema elukohast, mis põhjustab lisakulutusi; asjaolu, et kostja on jätnud osa oma ühisvarast hagejale; kostjal on vanad ja haiged vanemad, kelle peale kostja samuti kulutab raha, hageja saab sotsiaaltoetusi. Ükski kostja poolt loetletud põhjustest ei või olla aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära Perekonnaseaduse § 61 lg 5 ja 6 mõttes. Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama. Kuna kostja on töövõimeline isik, tema töötu staatus ei või olla aluseks seadusega sätestatud elatise alammäära vähendamiseks. Oma laste ülalpidamiseks kostja on kohustatud tagama endale sellist töökohta, mis võimaldaks eeskätt ülal pidama oma alaealisi lapsi vähemalt seadusega sätestatud miinimumulatuses. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 3 2-07-2613 Kohtunik Pavel Gontšarov 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.