Obsah (5)

§ 2§ 46§ 8§ 23§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 02. märtsil 2007. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-06-36583 Tsiviilasi V A kaebus Jõhvi kohtutäitur N M 17.11.2006.a ot

§ 2kehtestab dokumentide loetelu, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks.

Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Lähtudes nimetatud põhimõttest on kohtutäitur kohustatud täitma jõustunud kohtuotsust ning mitte peatama selle täitmist põhjendamatult. Tasaarvestamine täitemenetluses on võimalik vaid siis, kui pooled on kohtutäiturile esitanud vastastikuseid kohustusi kajastavad

§ 2

loetletud täitedokumendid.

§ 46sätestab ammendavalt täitemenetluse peatamise alused.

Teises tsiviilasjas lõpplahendi ootamine ei anna täiturile alust menetluse peatamiseks. Kohtutäitur ei saa ilma sissenõudja nõusolekuta peatada täitemenetust, kuna kohtutäituril puudub formaalne alus täitemenetluse peatamiseks ( tl 6-7).

1. 12.01.2007.a kirjalikus arvamuses kaebuse kohta Jõhvi kohtutäitur N M selgitas, et V A suhtes on sissenõudja N A avalduse ja Ida-Viru Maakohtu 21.09.2005.a otsuse nr 2-485/05 alusel 06.10.2005.a algatatud täitemenetlus nr 042/2005/3137 elatise nõudes. Elatise võlg on seisuga 01.01.2007.a. 19488,15 krooni. Samuti on V A suhtes sissenõudja A A avalduse ja Viru Maakohtu 10.02.2006.a otsuse nr 2-05-15652 alusel 22.03.2006.a algatatud täitemenetlus nr 042/2006/560 elatise nõudes. Kaebuse esitaja võlg on 7387,25 krooni. Vastavalt sissenõudjate avaldustele oli 16.06.2006.a kohtutäituri poolt arestitud Vjatšeslav Akimov’ile kuuluv korteriomand asukohaga F.R.Kreutzwaldi xxx, Kohtla-Järve ning 2 03.10.2006 oli kohtutäituri poolt tehtud kuulutus korteri enampakkumise kohta ning määratud enampakkumise päevaks 25.10.2006.a. 11.10.2006.a. esitas võlgnik V A kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata 17.11.2006.a. otsuses toodud motiividel ( tl 24-25). III Kohtuistungid
2. 30.jaanuarile 2007.a. määratud kohtuistungi lükkas kohus edasi, kuna Jõhvi kohtutäituri N M esindajana ilmunud isiku esindusõigus ei vastanud TsMS § 218 lg 1 nõuetele.
3. Kohtuistungil 20.02.2007.a. avaldaja esindaja selgitas, et kaebus on esitatud nii kaebuse esitaja abikaasa kui tema 4a vanuse tütre heaolu nimel, kes elavad korteris, mille enampakkumine on täitemenetluses välja kuulutatud ning korteri võõrandamisel jäävad nad ilma peavarjuta. Avaldaja esindaja leiab, et sissenõudja ületab võimupiire, avaldaja maksab talle regulaarselt elatisena mingi summa ega hoia elatise maksmisest kõrvale. Esindaja seletuse kohaselt on kaebuse mõte peatada enampakkumise korraldamine kuni Viru Ringkonnakohtu otsuse jõustumiseni, samuti toetub avaldaja

§ -le

2. Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova seletuste kohaselt ei ole kohtutäituril V A suhtes täitemenetluse peatamiseks seaduslikku alust. Kohtutäitur leiab, et kui avaldaja ei soovi korteri võõrandamist enampakkumisel, võib ta võtta laenu kohustuse täitmiseks sissenõudja ees. IV Kohtu põhjendused
3. Kohus leiab, et V A kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 11.

§ 46

lg 1 kohaselt kohtutäitur peatab täitemenetluse: 1) sissenõudja avalduse alusel; 2) kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada; 3) kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt võib täitetoimingu teha või täitemenetlust jätkata üksnes tagatise vastu; 4) kirjaliku tõendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine; 5) võlgniku piiratud teovõimeliseks muutumisel kuni talle eestkostja määramiseni; 6) võlgniku abikaasa otseses ülenevas või alanevas liinis sugulase või õe või venna surma puhul- avalduse alusel surmapäevast alates 30 päevaks; 7) kinnistusraamatusse kantud õiguse ilmnemisel täitemenetluse esemeks oleva kinnisasja suhtes, kui see õigus välistab kinnisasja müümise või takistab seda; 8) muul seaduses sätestatud juhul. 12.

§ 46

lg 2 kohaselt kohtutäitur võib peatada täitemenetluse: 1) kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul; 2) võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul; 3) võlgniku kaitsejõudude ajateenistuses või õppekogunemisel viibimise puhul; 4) muul seaduses sätestatud alusel. 3 13.

§ 8

kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. 14.

§ 23

lg 1 kohaselt kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. 15. Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub puudutatud isiku Jõhvi kohtutäituri N M 17.11.2006.a. otsuses toodud motiividega ja menetluse käigus antud selgitustega, et V A kaebuse rahuldamiseks puudus kohtutäituril seaduslik õigus. Täitemenetluses on kohtutäituri ülesandeks teha kõik selleks, et täitedokument täita. Kohtutäituril ei ole õigust kasutada menetluse peatamiseks muid, kui ainult seadusest tulenevaid aluseid. Kohus ei tuvastanud V A avalduse menetlemisel sellist seaduslikku alust, millest tulenevalt oleks kohtutäitur pidanud avaldaja poolt esitatud kaebuse alusel täitemenetluse obligatoorselt peatama. Kohus ei saa tühistada kohtutäituri otsust, kui kohtutäituril on seadusest tulenevalt õigus menetlust mitte peatada. Kohus leiab, et avaldaja lootused saada positiivne lõpplahend teises kohtuasjas, mida võiks kasutada täitedokumentide tasaarvestuseks, ei ole menetluse peatamise aluseks. Kohus nõustub kohtutäituri arvamusega, et võttes arvesse avaldaja võlgnevuse suurust peaks avaldaja oma kodu kaotamise vältimiseks kasutama eelkõige erinevaid laenuvõimalusi. Avaldust täitemenetluse peatamiseks

§ 45

alusel ei ole avaldaja esitanud, mistõttu sellel alusel ei ole kohus asja menetlenud.

1. Eeltoodud põhjenduste tõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata. VI Menetluskulud
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Viktor Brügel Kohtunik 4