KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma 29.juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-04-221 Haldu

§ 14lg 41).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A. K õigusjärglased E.E ja H.E jäid kaebuse muutmisel ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.05.1993 otsuse nr 590, 18.06.1994 otsuse nr 1525/m, 26.09.1994 otsuse nr 3849 punktide 3 ja 5, 26.09.1994 otsuse nr 3860 punktide 3 ja 5, samuti Tallinna Linnavalitsuse 13.10.1994 korralduse nr 2351-k punkti 2, 14.10.1994 korralduse nr 2369-k, 14.05.1996 korralduse nr 1247k ja 29.03.1996 korralduse nr 828-k tühistamise juurde. Koos kaebuse uue redaktsiooniga esitati taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.05.1993 otsusele nr 590, 26.09.1994 otsusele nr 3860, samuti Tallinna Linnavalitsuse 13.10.1994 korraldusele nr 2351-k, 14.05.1996 korraldusele nr 1247-k ja 29.03.1996 korraldusele nr 828-k. Enne tühistamiskaebuse tähtaja ennistamise taotluse lahendamist kohtu poolt esitasid E.E ja H.E 30.12.2005 kohtule taotluse muudatuse, taotledes nii vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist kui ka õigusvastaste haldusaktidega põhjustatud varalise kahju hüvitamist. Seetõttu käsitles kohus 30.03.2006 määruses muudetud kaebust kahju hüvitamise kaebusena. 30.06.2006 määrusega haldusasjas nr 3-04-221 jättis kohus ennistamata tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ja lõpetas

§ 12

lg 3 alusel menetluse ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26.09.1994 otsuse nr 3860, Tallinna Linnavalitsuse 13.10.1994 korralduse nr 2351-k, 3-04-221 29.03.1996 korralduse nr 828-k, 31.01.1996 korralduse nr 279-k ja 14.05.1996 korralduse nr 1247-k tühistamise nõudes. Tallinna Halduskohtu 26.10.06 määrusega lõpetati

§ 24

lg 1 p 2 alusel osaliselt menetlus E.E ja H.E kaebuses ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsustele ja Tallinna Linnavalitsuse korraldustele. Määruse punktiga 3 ennistas kohus

§ 12lg 3 alusel kahju hüvitamise nõudes esitatud kaebuse esitamise tähtaja.

Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2006 määrusega jäeti Tallinna Halduskohtu 26.10.2006 määrus muutmata. Seega on käesoleval ajal menetluses kahju hüvitamise nõue. 2. Tallinna Halduskohtu 17.04.2007 määrusega kõrvaldati menetlusest kolmandate isikutena kaasatud H. K, V. V, M. V ja R. V.

§ 14

lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Kohus kaasas kohtule esitatud tühistamisnõude menetluses kolmandate isikutena vaidlustatud haldusaktide adressaadina H. K ning V. V, M. V ja R. V, kellele olid korteriomanditena võõrandatud osa H.K tagastatud õigusvastaselt võõrandatud varast. Käesolevaks ajaks on jõustunud kohtumäärustega lõpetatud tühistamiskaebuste menetlus ning jätkub kahjunõude menetlus. Kahjunõude menetluses ei otsusta kohus kolmandate isikute õiguste ja kohustuste üle, sest käesolevas kohtuvaidluses peab kohus otsustama ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni ja linnavalitsuse haldusaktide õigusvastasuse ja väidetavalt õigusvastaste haldusaktidega kaebajatele tekitatud kahju hüvitamise üle. Seega on seoses kahju hüvitamise kaebuse menetlemisega käesoleval ajal muutunud kolmandate isikute menetluses osalemine alusetuks ning kohus kõrvaldab kolmandad isikud menetlusest. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

1. Määruskaebuses palub Tallinna Linnavalitsus tühistada Tallinna Halduskohtu 17.04.2007 määrus. Kaebuse esitajad vaidlustasid ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsused, millega tunnistati H. K õigustatud subjektiks x tn 27 ja 29 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes ning linnavalitsuse korraldused, millega kõnesolev vara tagastati ja kompenseeriti. H.K on talle määratud kompensatsioonid kätte saanud ning ta on tagastatud vara vastu võtnud ja sellega tehinguid teostanud. Kui kohus kahjunõude menetlemise raames tuvastab H.K vara tagastamise ja kompensatsiooni määramise korralduste õigusvastasuse ning mõistab Tallinna linnalt kaebajate kasuks välja tekitatud kahju, võib linn esitada H.K vastu alusetu rikastumise nõude tulenevalt VÕS § 1027, § 1028, § 1032 ning seega võib menetluse lõpptulemus kahjustada Helene Kuma ning ka temalt vara omandanute õigusi. Kolmandad isikud ise ei ole avaldanud soovi menetlusest kõrvaldamiseks. Seetõttu oleks ennatlik kõrvaldada kohtumenetlusest kolmandad isikud, kes saaksid kohtumenetluse käigus väljendada oma seisukohti vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse küsimuses.
2. Vastuses määruskaebusele leiavad kaebuse esitajad, et vaidlus ei puuduta enam kolmandaid isikuid ja määrus on õige.
3. Vastuses määruskaebusele leiavad kolmandad isikud, et nende osalemine menetluses pole põhjendatud, sest kolmandad isikud ei pea hüvitama kaebajatele tekitatud kahju. Korteriomandid omandanud kolmandad isikud on heausksed omanikud, kellele kuuluvad kinnisasjad ei kuulu ORAS § 12 lg 3 p3 alusel tagastamisele. H.K vara tagastamine oli õiguspärane, igal juhul on tal tekkinud õiguspärane ootus tagastamise aluseks olevate haldusaktide kehtima jäämise suhtes. 2

§ 15

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel muuhulgas õigus esitada põhjendusi ja kaalutlusi kõigi kohtulikul arutamisel tõusetunud küsimuste kohta. Seetõttu, vaatamata sellele, et

normid ei sätesta otsesõnu kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamise küsimuse lahendamisel teiste menetlusosaliste seisukohtade ärakuulamist, peab kohus enne küsimuse lahendamist selgitama välja menetlusosaliste seisukohad. Käesoleval juhul ei ole see menetlusnormi rikkumine siiski aluseks kohtumääruse tühistamiseks, sest ringkonnakohus selgitas menetlusosaliste seisukohad antud küsimuses välja vastustena määruskaebusele. 7.

§ 14

lg 3 p 1 kohaselt kaasatakse kolmas isik menetlusse, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Määruskaebuse esitaja leiabki, et Tallinna linnal on käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktide õigusvastaseks tunnistamise ja kahju väljamõistmise korral võimalik esitada alusetust rikastumisest tulenev nõue H.K vastu. Määruskaebuse esitaja ei ole täpsustanud, kuidas puudutab käesolev vaidlus teisi kolmandaid isikuid.

1. Tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 23 kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 1.juulit
2. Kuna käesolevas asjas on vara tagastatud tunduvalt varem, kuuluksid kohaldamisele tsiviilkoodeksi §
3. Alusetu rikastumise nõude tekkimiseks on tulenevalt viidatud sättest oluline, et vara üleandmine oleks toimunud õigusliku aluseta, kusjuures üleandmise õiguslik alus võib ka olla hiljem ära langenud. Käesolevas asjas on vara H.K üleandmise aluseks vara tagastamise korraldus. H.K puhul tekiks seega õigusliku aluseta saadu tagastamise või hüvitamise kohustus juhul, kui korraldus tühistataks või tunnistataks kehtetuks. Kuna käesolevas asjas ei saa kohus tulenevalt kaebuse piiridest võtta seisukohta vara tagastamise korralduste tühistamise osas, ei otsusta kohus ka kolmandate isikute õiguste üle. Ka juhul, kui kahju hüvitamise nõude lahendamisel kohus tuvastab korralduste õigusvastasuse, ei muutu kolmandate isikute õiguslik olukord, sest korralduste õigusvastasus ei mõjuta nende kehtivust (haldusmenetluse seaduse § 61). Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 3