2-06-34934/3

2-06-34934 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Kristi Rekand Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.

1. a Tallinn Tartu mnt 85 Tsiviilasja number 2-06-34934 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) esindaja advokaat Imbi Seimar (Niguliste AB, Niguliste 2 Tallinn 10146); Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 07.05.
2. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista xxx xxx kasuks elatis tema ülalpidamiseks 1000 (üks tuhat) krooni kuus alates hagi esitamisest 21.11.2006.a kuni xxx tööle asumiseni, kuid mitte kauem kui 23.juunini 2008.a. Kohtukulude jaotus Jätta poolte poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. Jätta hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga xxx kanda. Eesti Vabariigil on õigus hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse ärakiri saata pärast selle jõustumist menetluskulude täitmise osas teadmiseks Kohtute Raamatupidamisekeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui 1 kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja elatis enda ülalpidamiseks 1500 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapsehoolduspuhkusel olemise lõpuni 23.06.2008.a. Hagiavalduse ja lisade kohaselt lahutati poolte abielu 25.11.2005.a Harju Maakohtu otsusega. Abielu kestel sündis pooltel kaks ühist last: xxx ja xxx. Lapsed elavad hageja juures ning Harju Maakohtu 14.02.2006.a otsusega on kostjalt nende ülalpidamiseks välja mõistetud elatis. Hageja viibib alates 30.08.2005.a lapsehoolduspuhkusel seoses tütre sünniga. Hageja ainukeseks sissetulekuks on peretoetus 1500 krooni kuus, millest ei piisa vajalike kulude katmiseks. Hageja leidis, et kostja varaline seisund võimaldab tal lahutatud abikaasat ülal pidada. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja täiendavalt, et kostja asus 2006.a sügisest lastele elatist maksma 3500 krooni kuus. Kostja tasub kuus 4000 krooni, millest 500 krooni läheb lastele välja mõistetud elatise võla katteks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et kõik elatisega seotud nõuded on lahendatud tsiviilasjas 2-05-
3. Hageja ei ole pooltevahelise suhtluse käigus muid nõudeid esitanud. Kostja on tasunud lastele igakuist elatist 3500 krooni ja maksnud lisaks veel 500 krooni- kokku 4000 krooni. Kostja selgitas kohtuistungil, et tema sissetulek on 9500 krooni kuus (neto) ja rohkem kui 4000-4500 krooni kuus ei ole tal võimalik elatiseks maksta. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 22 lg 2 sätestab, et lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Poolte 14.06.1996.a sõlmitud abielu on lahutatud Harju Maakohtu 25.11.2005.a otsusega, mis on jõustunud 06.12.2005.a (t lk 11, 7). Pooltel on kaks ühist last 23.04.2000 sündinud xxx ja 23.06.2005 sündinud xxx (t lk 10, 11), kelle ülalpidamiseks on Harju Maakohtu 14.02.2006.a otsusega kostjalt välja mõistetud elatis kokku 3500 krooni (t lk 6). Tallinna Ringkonnakohus muutis nimetatud ostust 07.12.2006.a otsusega osaliselt elatise väljamõistmise alguskuupäeva osas, mistõttu kostjal on tasumata elatise võlgnevus. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tasub nimetatud otsuste alusel laste ülalpidamiseks elatist 4000 krooni kuus. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et lahutatud abikaasa ülalpidamiseks ta elatist tasunud ei ole. Tõendatud on, et laps, kelle hooldamise tõttu ei ole hagejal võimalik tööl käia, on eostatud ja sündinud abielu ajal 23.06.2005.a. Käesoleval ajal on kostja varaline seisund parem hageja omast- kostjal on püsiv sissetulek 9500 krooni kuus, hageja sissetulekuks on peretoetused 1500 krooni kuus ( t lk 8). Nagu eelpool märgitud, tasub kostja 4000 krooni oma sissetulekust laste ülalpidamiseks hagejale. Seega on mõlema leibkonna sissetulekuks 5500 krooni, kuid hageja leibkonda kuulub peale tema veel kaks last. Seega on kostja varaline seisund selline, et temal tuleb maksta elatist ka oma lahutatud abikaasa ülalpidamiseks kuni tütre xxx kolmeaastaseks saamiseni või kuni hageja tööle asumiseni. Hageja palus elatisena välja mõista 1500 krooni kuus. Kohus leiab, et nimetatud summa on kostja varalist seisu arvestades ülemäära suur. Kohus peab arvestama elatise väljamõistmisel 2 ka seda, et kostjal peab jääma vahendeid enda ülalpidamiseks. Seejuures tuleb arvestada, et töötava täiskasvanu kulud on ilmselt siiski suuremad lapsele tehtavatest kuludest ning seda, et hageja leibkonna eluasemekulud jagunevad kolmele isikule, kuid kostja omad mitte. Kohus peab mõistlikuks elatise suuruseks lahutatud abikaasale 1000 krooni kuus, mida tuleb tasuda alates hagi esitamisest. Kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hagi esitamisel ei tasutud riigilõivu, kuna hageja oli kuni 01.01.2007.a kehtinud riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Kohus rahuldab hagi osaliselt, mistõttu tuleb kostjalt riigilõiv riigituludesse välja mõista võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega on Eesti Vabariigil õigus esitada vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja 2 avaldus hüvitatava summa kindlakstegemiseks asja menetlenud esimese astme kohtule 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 3