Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostjad, vaatamata hoiatusele, jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjatele isiklikult allkirja vastu kätte.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Kostjad on Keskkonnainspektsiooni 02.12.2005.a otsusega väärteoasjas nr Pa-20/1429 süüdi mõistetud selles, et nad 23.10.2005.a kella 18.30 ajal pidasid Järvamaal Väätsa vallas Röa külas RöaPalivere tee kolmandal kilomeetril jahti omamata jahipidamise õigust tõendavat dokumenti ja jahitunnistust, millega rikkusid Jahiseaduse § 29 lg 1 sätteid. Kostjad pidasid jahti jahitunnistuseta, mille käigus kostja Taivo Ilm küttis ühe metskitse ning sellega tekitati keskkonnale 6000 krooni suurune kahju. Tarvo Ilmi on karistatud 130 trahviühikuga, so rahatrahviga 7800 krooni ja Jüri Rebast 100 trahviühikuga, so rahatrahviga 6000 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.02.2003.a. määrusega nr 48 kehtestatud „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju määrade“ (RT I 2003,16,93) § 1 järgi loetakse jahiuluki ebaseaduslikuks hukkamiseks jahiuluki isendi hukkamist või jahilinnu muna korjamist, kui selle tegevusega kaasneb seaduse või seaduse alusel antud õigusakti nõuete rikkumine. Sama määruse § 2 sätete kohaselt on kahjumäär jahiuluki ühe isendi kohta metskitse puhul 6000 krooni ja § 3 kohaselt arvestatakse keskkonnale tekitatud kahju ühekordses ulatuses kui jahiuluki isendi hukkas jahipidamisõiguseta isik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Jüri Rebane ja Taivo Ilm on toime pannud väärteo, mille tagajärjel on keskkonnakahju tekitatud ja selle teo eest on nad ka süüdi mõistetud ning karistatud Keskkonnainspektsiooni 02.12.2005.a. otsusega väärteoasjas nr Pa-20/1429. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 2). Keskkonnainspektsiooni Järvamaa osakond on kostjatele saatnud pretensiooni, millele kostjad aga reageerinud ei ole. Seega on Eesti Vabariik õigustatud nõudma kahju hüvitamist. VÕS § 65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal ajal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kostjate süülise teo tagajärjel hukkus metskits, millega tekitati keskkonnale kahju 6000 krooni ning seega vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt.
sätete kohaselt on riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (
lg 3).
Käesoleva asja hagi hinnaks on 6000 krooni, millelt Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 lisa 1 kohaselt arvestatud riigilõiv on 350 krooni. Riigilõiv 350 krooni kuulub väljamõistmisele riigieelarve tuludesse kostjatelt solidaarselt. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (
lg 1).
Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.