← Eesti

2-07-5862/3

Obsah (9)§ 142§ 407§ 322§ 444§ 367§ 159§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 11.mail 2007.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-5762 Tsiviilasi OÜ Co

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Menetluse käik

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostja elukoha aadressil ja anti üle tema vennanaisele. Kohus loeb menetlusdokumendid kättetoimetatuks

§ 322

lg 1 kohaselt.

§ 407

lgtes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu seisukohad Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Kostja ja AS Sampo Pank sõlmisid 28.oktoobril 2005.a. limiidilepingu nr 484JM20510888, mille alusel võimaldas pank kostjal kasutada järelmaksulimiiti summas 50 000.00 krooni. Intressimääraks oli lepingus kokku lepitud 16 % aastas. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama pangale järelmaksulimiidi igakuiste maksetena 1500.00 krooni kuu 13.kuupäevaks. Limiidisumma kuulus tagasimaksmisele täies osas 28.oktoobril 2009.a. Kostja rikkus lepingut, jättes tagastamata järelmaksulimiidi maksed igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks. Pank nõudis lepingu üldtingimuste p 3.2 alusel lepingu kohesele täitmisele sundimiseks suunatud leppetrahvi summas 1000.00 krooni, kuid kostja jättis pangale võlasummad tagastamata. Lepingu üldtingimuste p 8 järgi oli pangal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset täitmist. Pank kuulutas järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks vastavalt lepingu punktile 8.1.2, millest teavitas klienti saadetud kirjaga ja nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse kohest tasumist. Vaatamata panga püüdlustele võlgnevus kohtuvälisel teel tagasi saada, see ei õnnestunud. AS Sampo Pank loovutas 20. jaanuaril 2007.a. põhivõla 45 400.58 krooni koos kõrvalnõuetega OÜ-le Condor Inkasso. Kostjat on nõude loovutamisest teavitatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud lepingulised suhted lõpetama ning nõudma lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 45 400.58 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 94), loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on lepingus kokkulepitud intressimääraks 16 % aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist 504.45 krooni. Kostja ei ole viivise nõuet vaidlustanud.

§ 367

tulenevalt viivisenõude koos põhinõudega esitada ka selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, välja mõista alates 20.veebruar 2007.a. Hageja selline nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagejal on õigus lepingu tingimuste punkti 3.2. järgi nõuda leppetrahvi summas 1000.00 krooni. Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist (

§ 159lg 1).

Kohus leiab, et hagi nõuded on õiguslikult põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t.

kostja. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2750.00 krooni, milline tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (

§ 174

lg 1).

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi Kohtunik -

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.