) § 27 lg 2 on Rae vallal antud kinnistu suhtes ostueesõigus ja tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 250 on Rae vallal aega ostueesõiguse teostamiseks kuni 28.10.2006, kuna võlaõigusliku ostu-müügilepingu sai Rae vald kätte 28.08.2006. 22.09.2006 sõlmiti asjaõiguslik müügileping müüja A.K. ja ostjate H.R.´i ja K.G.´i vahel nimetatud kinnistu osas ning 23.10.2006 märgiti H.R. ja K.G. kaasomanikena kinnistusregistrisse. Rae Vallavolikogu 23.10.2006 otsusega nr 179 „Rae kinnistu ostuks ostueesõiguse teostamine“ otsustati teostada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu, asukohaga Rae vald, Rae küla, Harjumaa, suhtes ostueesõigust. Rae vald allkirjastas 27.10.2006 Tallinna notar Ragne Tehver´i juures avalduse ostueesõiguse teostamise kohta 23.08.2006 A.K. kui müüja ja K.G.´i kui ostja vahel sõlmitud Rae vallas asuva Rae kinnistu müügilepingu alusel, tuginedes
§-le 27 lg
lg 2 alusel, mis annab esmalt riigile ja seejärel kohalikule omavalitsusele ostueesõiguse kinnistule, millel asub kinnismälestis. Kaebuse esitaja kinnitab, et ta ei vaidlusta faktilist asjaolu, et kinnistul asuvad 2 kultusekivi on tunnistatud kultuurimälestisteks (arheoloogiamälestised), mis on kinnismälestised. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt nähtub vaidlusaluse otsuse preambula punktist b), et Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnangu kohaselt on Kinnistu väärtuseks vähemalt 17 800 000 krooni ning punkti d) kohaselt soovib Rae vald tagada, et Rae mõisahoone kiiresti renoveeritaks ja mõisahoonet ümbritsev miljööväärtus -ning roheala säiliks. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlusaluse otsuse tegemise motiiviks oli vallal tagada Rae mõisahoone ja seda ümbritseva rohe- ning miljööväärtusliku ala säilimine ja korrastamine ning vaidlusalusel kinnistul elamuehituse vältimine. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul on kinnistu suhtes ostueesõiguse teostamise ning otsuse ainsaks materiaalõiguslikuks aluseks
lg.2, mille kohaselt on ostueesõiguse tekkimine seotud kinnistul asuva kinnismälestisega - antud juhul kahe kultusekiviga. Kaebaja rõhutab, et ostueesõiguse tekkimise õiguslikuks aluseks ei ole käesoleval juhul ei vaidlusalusel kinnistul Rae mõisahoone asumine ega Rae mõisahoonet ümbritsev rohe- ja miljööväärtuslik ala, samuti elamuehituse välistamise soov. Kaebaja selgitab, et Rae mõisahoone ega hoonet ümbritsev ala ei ole kultuurimälestis ega kantud vastavasse registrisse 2 mälestisena. Kaebuse esitajale jääb selgusetuks, millisel õiguslikul alusel ja kelle poolt on tunnistatud Rae mõisahoonet ümbritsev ala rohe- ja miljööväärtuslikuks alaks ning milline õiguslik tähendus ja seos peaks sellisel alal olema ostueesõigusega kinnistu suhtes. Kaebuse esitaja leiab, et kaitse all on käesoleval juhul üksnes kaks kultusekivi ja seega ei saanud Rae Vallavolikogu ostueesõiguse tegemist otsustada muudel motiividel, kui üksnes seoses kahe kultusekiviga. Kaebaja on seisukohal, et kahel kultusekivil puudub nii kultuuriline, ajaline, ajalooline kui ka arheoloogiline seos Rae mõisahoonega ning seda ümbritseva alaga. Kaebaja on seisukohal, et ainus seos mõisahoone ja kultusekivide vahel on ruumiline ja sedagi üksnes Rae mõisa ümbritseva ala suhtes, kuivõrd kivid paiknevad katastriüksuse piiril ning asuvad mõisahoonest märkimisväärses kauguses (lähim kivi vähemalt 250 m kaugusel). Kaebaja selgituste kohaselt on vaidlustatud otsuse seletuskirjas toodud põhjendused ei ole õiged selle kohta, et ostueesõiguse teostamine on ainus vahend vaidlusaluse kinnistul elamuehituse keelamiseks ja rohening miljööväärtusliku ala säilimiseks, kuna nimetatud sihtotstarbed määratakse vastavalt planeerimisseaduse §-le 2 p 3 ja 4. Kaebuse esitajale rõhutab, et vallavalitsuse seletuskirjas ja vaidlusaluses otsuses toodud põhjendustest ei nähtu mitte ühtegi viidet kultusekividele ega põhjendust ostueesõiguse teostamiseks nende kivide kaitsmise vajadusega, kultusekividele on tehtud viide kui ostueesõiguse alusele. Kaebaja on seisukohal, et kultusekivide füüsiline asumine vaidlusalusel kinnistul on olnud üksnes ettekäändeks ostueesõiguse teostamisel, kuid ostueesõiguse teostamise eesmärgid ei ole olnud mingilgi määral seotud kultusekividega või nende kaitsmise vajadusega.
lg 2 annab kohalikule omavalitsusele õigus kasutada ostueesõigust kinnistu suhtes, kui sellel asuvad kinnismälestised. Kaebaja on seisukohal, et kuna seadus ei kohusta ostueesõigust teostama, on tegemist haldusmenetluse seaduse (edaspidi: HMS) § 4 lg l mõttes Rae Vallavolikogu kaalutlusõigusega, st kohalikul omavalitsusel on õigus kaaluda asjaolusid ja teha sellest lähtudes otsus. HMS § 4 lg.2 sätestab kaalutlusõiguse teostamise kriteeriumid ja piirangud. Nimetatud sätte kohaselt tuleb kaalutlusõigus teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 5 lg.2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt. HMS § 56 lg.2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg.3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaebuse esitajal puuduvad andmed selle kohta, et vaidlusalune otsus ei oleks tehtud volituste piires, kuid leiab, et antud haldusakt ei ole tehtud kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega ning selle tegemisel ei ole arvestatud olulisi asjaolusid ja kaalutud põhjendatud huve.
kohaselt reguleerib muinsuskaitseseadus riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ja mälestiste omanike ja valdajate õigusi ja kohustusi kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade kaitse korraldamisel, samuti mälestiste ning muinsuskaitsealade säilimise tagamisel.
sätestab, et mälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks.
lg l kohaselt korraldavad muinsuskaitset Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ning valla- ja linnavalitsused. Kaebaja on seisukohal, et
sätestab muinsuskaitse korralduse, ülesanded ja eesmärgid. Kaebaja leiab, et muinsuskaitse kõige üldisemaks ja olulisemaks eesmärgiks on seaduse kohaselt mälestiste säilimise tagamine ning kõik seaduses kehtestatud vahendid ja abinõud on suunatud nimetatud eesmärgi täitmisele. Kaebaja leiab, et
lg 2 kehtestatud ostueesõiguse eesmärgiks on tagada muinsuskaitse all oleva mälestise kaitse ning sellest tulenevalt on ostueesõiguse teostamine kinnisasja müügi korral seotud just nimelt ja ainult kinnistul asuva mälestisega. Kaebaja on arvamusel, et seega saab ja peab olema
lg 2 alusel ostueesõiguse teostamise eesmärgiks ja põhjenduseks üksnes ja ainult kinnistul asuv mälestis ja selle kaitse, sest ostueesõigus, kui muinsuskaitse eesmärkide saavutamise vahend, on antud kohalikule omavalitsusele üksnes seetõttu, et kinnistul asub mälestis ning ostueesõiguse 3 teostamise kaudu saab kohalik omavalitsus täita oma ülesandeid muinsuskaitseliste eesmärkide realiseerimiseks. Kaebaja leiab, et ostueesõiguse teostamine
lg 2 alusel teistel eesmärkidel ei ole kooskõlas muinsuskaitseseaduse mõtte ja eesmärgiga ning ei ole kooskõlas seadusega kohalikule omavalitsusele antud ostueesõiguse tegeliku eesmärgiga. Kaebuse esitaja on seisukohal, et
§-s 27 lg.2 sätestatud ostueesõigus ei ole absoluutne ning selle õiguse kasutamine teistel eesmärkidel ei ole eeltoodud motiividel kooskõlas seadusega. Kaebaja leiab, et kuna otsuse ja selle aluseks oleva seletuskirja kohaselt ei ole esile toodud mitte ühtegi põhjendust, miks on vaja teostada ostueesõigust seoses vaidlusalusel kinnistul asuvate kahe mälestisega (kultusekiviga), on Rae Vallavolikogu vaidlusalust otsust tehes rikkunud seadust, eirates muinsuskaitseseaduse eesmärke ning kuritarvitades kaalutlusõigust. Kaebaja leiab, et Rae Vallavolikogu eesmärgiks on olnud Rae mõisahoone ja seda ümbritseva miljööväärtusliku ja roheala korrastamine ja majandusliku kasu saamine soodsa hinnaga kinnistut omandades, mitte kahe kultusekivi kaitse tagamine ja korraldamine. Kaebuse esitaja leiab, et kui on olemas muud vähemkoormavad ja mõistlikud vahendid nimetatud Rae Vallavolikogu eesmärkide saavutamiseks, siis ei ole põhjendatud omandiõiguse piiramine ostueesõiguse teostamise näol (nt. planeeringute kehtestamise jms. meetmete näol). Kaebaja on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse poolt varalise kasu saamise soov ei saa olla omandiõiguse teostamise piiramise põhjenduseks muinsuskaitseseaduse ega ühegi teise seaduse alusel. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu 14.10.2003.a. lahendile nr. 3-3-1-54-03, milles halduskolleegium on leidnud järgmist: „/../Kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse ka siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta/../“. Kaebaja viitab ka Riigikohtu 26.11.2002.a. otsusele nr. 3-3-1-64-02, milles halduskolleegium leidis, et : „/../diskretsiooniotsuse õiguspärasuse määrab eelkõige ära see, kas asutus on kaalumisel arvestanud vaid asjakohaseid aspekte, kas on arvestatud kõiki asjasse puutuvaid aspekte ning kas ... poolt ja vastu rääkivaid argumente on väärtustatud õigesti ja kooskõlas diskretsioonivolituse eesmärgiga/../“. Kaebaja viitab ka Riigikohtu 06.11.2002.a. otsusele nr. 3-3-1-62-02, milles halduskolleegium leidis, et: „/../Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest.... Kaalutlusõiguse teostamine peab toimuma vastavuses kaalutlusõiguse eesmärgiga/../“. Kaebuse esitaja palub esitatud kaebus rahuldada ja tühistada Rae Vallavolikogu 23.10.2006 otsus nr 179 „Rae kinnistu ostuks ostueesõiguse teostamine“ ning mõista vastustajalt välja kohtukulud 25 665 krooni. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Vastustaja kaebusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Vastustaja on seisukohal, et käesoleva vaidluse sisuks on asjaolu, kas
§-st 27 lg 2 tulenevat ostueesõigust võib kohalik omavalitsus teostada ainult juhul, kui ostueesõiguse teostamine on seotud kinnistul asuvate kinnismälestistega või mitte. Vastustaja leiab, et VÕS-i ja AÕS-i kohaselt ei oma tähtsust asjaolu, millisel põhjusel ostueesõigust omav isik oma ostueesõigust teostab. Vastustaja kinnitab, et ostueesõiguse teostamine oli seaduslik ning riik ei avaldanud huvi ostueesõiguse teostamiseks. Vastustaja rõhutab, et mitte ükski seadusesäte ei tee seadusest tulenevat ostueesõigust tingimuslikuks. Vastustaja on seisukohal, et vastupidise seisukoha puhul tekiks küsimus, mis alusel saaks kasutada tehingust tulenevat ostueesõigust, millised peaksid olema piisavad põhjendused. Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et kaebaja väidet ostueesõiguse põhjendamise vajaduse kohta ei toeta mitte ükski seadus, Riigikohtu lahend ega ka õiguse üldloogika. Seega on 4 vastustaja arvates ainetud ka kaebuse esitaja tuletused mitmetest erinevatest
-i sätetest. Vastustaja leiab, et juhul, kui seaduseandja oleks soovinud sätestada kaebuse esitaja poolt nimetatud ostueesõiguse teostamise eeltingimused, oleks ta seda mõnes paragrahvi sõnaselgelt väljendanud. Vaatamata eeltoodule vastustaja siiski märgib, et kaebuse esitaja on kaebuses ebaõigesti märkinud, et vastustaja teostas ostueesõigust vaid Rae mõisahoone pärast. Vastustaja selgitab, et nii haldusaktis endas, kui ka selle seletuskirjas on sõnaselgelt öeldud, et lisaks 2,8 miljoni kroonisele tulu teenimisele on Rae valla ja avalikes huvides vallas asuvate loodusväärtuslike-, miljööväärtuslike piirkondade ning muinsusväärtuste kaitsmine ja säilitamine ning Rae valla soov tagada, et kinnistul asuvad kinnismälestised, Rae mõisahoone ning neid ümbritsev miljööväärtus -ja roheala säiliks. Vastustaja palub jätta K.G.i kaebus rahuldamata ning mõista kaebajalt välja kohtukulud summas 4248 krooni (sh käibemaks). KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD Kolmas isik A.K. teavitas kohut, et ta ei tunne huvi osaleda K.G.i kaebuse arutamisel ning avaldada oma seisukohti käesoleva kaebuse kohta. Kolmas isik H.R., kes kaasati käesoleva kaebuse menetlusse kolmanda isikuna kaebaja poolel toetab kaebaja seisukohti ning palub kaebus rahuldada. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, vastustajate kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, uurinud ja hinnanud haldusasjas olevaid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele järgnevatel kohtu motiividel: A.K. ja K.G. sõlmisid 23.08.2006 ostu-müügilepingu, mille alusel kaebuse esitaja omandas Harju maakonnas Rae vallas Rae külas asuva Rae kinnistu. 22.09.2006 sõlmiti asjaõiguslik müügileping müüja A.K. ja ostjate H.R.´i ja K.G.´i vahel eelnimetatud kinnistu osas ning 23.10.2006 kanti H.R. ja K.G. kaasomanikena kinnistusregistrisse. Tallinna notar Ragne Tehver teavitas Rae Vallavalitsust ülalmainitud kinnistu võlaõigusliku ostumüügilepingu sõlmimisest, märkides teatises, et tulenevalt Muinsuskaitseseaduse (
) §-st 27 lg 2 on Rae vallal antud kinnistu suhtes ostueesõigus ja tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 250 on Rae vallal aega ostueesõiguse teostamiseks kuni 28.10.2006 sõltuvalt võlaõigusliku ostumüügilepingu kättesaamise päevast 28.08.2006. Rae Vallavolikogu 23.10.2006 otsusega nr 179 „Rae kinnistu ostuks ostueesõiguse teostamine“ otsustati teostada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu, asukohaga Rae vald, Rae küla, Harjumaa, suhtes ostueesõigust. 5 Rae vald allkirjastas 27.10.2006 Tallinna notar Ragne Tehver´i juures avalduse ostueesõiguse teostamise kohta 23.08.2006 müüja A.K. ja ostja K.G.´i vahel sõlmitud Rae vallas asuva Rae kinnistu ostu-müügi lepingu alusel, tuginedes
§-le 27 lg
Sellekohase avalduse esitas vald notari kaudu 27.10.2006, st tähtaegselt. Avalduse esitamise viimaseks tähtpäevaks oli 28.10.2006, kuna võlaõigusliku ostu-müügilepingu sai vald kätte 28.08.2006. Kinnistusraamatusse kanti vaidlusalune Rae kinnistu 23.10.2006, seega enne ostueesõiguse teostamise tähtaja lõppu. Vaidlus puudub selle üle, et vaieldaval Rae kinnistul asuvad kinnismälestised- kaks arheoloogiamälestisteks tunnistatud kultusekivi. Sellest olid müüja A.K. ja ostja K.G. ostu-müügi tehingu sõlmimise ajal teadlikud. Notari kaudu esitatud ostueesõiguse teostamise avalduse said müüja ja ostja kätte peale Rae kinnistu kinnistusraamatusse kandmist. Tühistamiskaebuse esitamise eelduseks on kaebaja õiguste rikkumine või vabaduste piiramine. Kohus peab hindama, kas kaebuse esitaja õigusi rikub või vabadusi piirab vaidlustatud haldusakt. K.G. on vaidlustanud Rae vallavolikogu otsuse, millega otsustati teostada ostueesõigust Rae kinnistu suhtes, millel asuvad kinnismälestised.
lg 2 annab kohalikule omavalitsusele õiguse ostueesõiguse teostamiseks, kui riigil puudub selleks huvi. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et riik oleks avaldanud tahet ostueesõiguse teostamiseks Rae kinnistu suhtes
Eelviidatud alusel ostueesõiguse teostamine on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus. Kohalikul omavalitsusel on valikuõigus otsustamaks kas temale seadusega antud ostueesõigust teostada või sellest loobuda. Rae vald otsustas teostada seadusest tulenevat ostueesõigust eelnimetatud Rae kinnistu omandamiseks. Rae Vallavolikogu 23.10.2006 otsuses nr 179 „Rae kinnistu ostuks ostueesõiguse teostamine” põhjendatakse ostueesõiguse teostamise vajadust. Kaebaja väitel ei ole
§-s 27 lg 2 sätestatud ostueesõigus absoluutne ning selle õiguse kasutamine teistel eesmärkidel ei ole kooskõlas seadusega. Kohtu arvates vaidlusalusel kinnistul asuvad arheoloogiamälestisteks tunnistatud kultusekivid annavad vastustajale
lg 1 tuleneva aluse ostueesõiguse teostamiseks ning Rae Vallavolikogu 23.10.2006 otsuses nr 179 on ostueesõiguse teostamiseks vajalik alus ära toodud. Kohtu hinnangul ei muuda vaidlusalust otsust õigusvastaseks asjaolu, et haldusorgan on lisaks ostueesõiguse teostamise aluse väljatoomisele põhjendanud täiendavalt ostueesõiguse teostamise vajadust. Kohus leiab, et nimetatud haldusakt on piisavalt põhjendatud ning ei ole seadusega vastuolus. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud 6 haldusakt ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, sellisel juhul kohus ei pea andma hinnangut kaebuse sisule. Kohus ülalöeldut kokkuvõtvalt on jõudnud järeldusele, et kaevatav haldusakt on piisavalt põhjendatud, üheselt mõistetav ning kontrollitav ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja esindaja on esitanud kohtule taotluse kaebuse esitajalt kohtukulude väljamõistmiseks vastustaja kasuks summas 4 248.- krooni koos vajalike kohtukuludokumentidega. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele selles soovitud ulatuses. Vastavalt HKMS §-le menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Elle Kask Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.