3-07-282/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07- 282 Otsuse avalikult kuulutamise 19.03.2007 , aeg ja koht Tartu Halduskohtu kantselei Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.T. kaebus Tartu Vangla direktori käskkirja nr. 1-4/122 30.01.2007 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 12.03.2007, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja J.T. Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja jurist Eva Panksepp Resolutsioon Rahuldada J.T.´i kaebus haldusasjas nr. 3-07-

1. Tühistada Tartu Vangla direktori käskkiri nr. 1-4/122 30.01.
2. Kohtuotsuse edasikaebe kord: Mõista välja Tartu Vanglalt riigituludesse 80.- krooni riigilõivu. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 19.03.
3. Tartu Vangla direktori käskkirjaga 30.01.2007 nr. 1-4/122 on määratud distsiplinaarkaristus kinnipeetav J.T.´ile ning on otsustatud Vangistusseaduse § 63 lg 1 p. 4 alusel karistada J.T.i kartserisse paigutamisega 20-ks ööpäevaks Vangistusseaduse § 67 p. 1 ja Tartu Vangla kodukorra p.de 3.2; 7.1.
4. nõuete rikkumise eest. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt on kinnipeetav J.T. toime pannud distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 10.01.2007 kell 09.25 jalutuskäigule minnes eeluuritavate eluhoone
5. ja
6. sektori vahelisel alal (valveruumi 1040 lähedal) vestles kõrvaliste isikutega. Vanglaametniku A. Laugi seaduslikule korraldusele – lõpetada ebaseaduslik suhtlemine- kinnipeetav ei allunud. Vangla direktor on distsiplinaarkaristust määrates kaalutlenud asjaolusid, et kinnipeetavat on eelnevalt korduvalt karistatud distsiplinaarkorras erinevate õigusrikkumiste eest sealhulgas toime pannud ka samalaadseid rikkumisi (allumatus) , millest järeldub, et kinnipeetav on süstemaatiline korrarikkuja ning ei ole suundunud õiguskuulekale käitumisele ega teinud järeldusi oma käitumises. Kinnipeetav on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik, et territooriumil liikudes on keelatud vestlemine kõrvaliste isikutega ja oma kohustustest alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. J.T. on nimetatud käskkirja vaidlustanud ning taotleb kohtult selle tühistamist. Kaebaja kinnitab kohtuistungil, et oma kambrist väljudes kuulis ta kellegi riidlemist ning tundis uudishimu kellega riieldakse ning esitas selle kohta küsimuse juuksurile ( teisele kinnipeetavale), kes talle ka vastas ning seejärel kutsus teda vangla peaspetsialist korrale. Kaebaja väidete kohaselt ta allus peaspetsialisti korraldusele. Kirjalikus kaebuses on kaebaja toonud välja asjaolu, et käskkiri tema karistamise kohta ei ole proportsionaalne toimepandud teo eest. Tartu Vangla peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta rahuldamata. Tartu Vangla esindaja on seisukohal, et kaebaja poolt on rikutud Tartu Vangla Kodukord p. 7.1.1 ja p. 3.2 nõudeid ning kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on määratud õigesti , kuna kaebajat on korduvalt karistatud ning enamasti korrale mitteallumise ning vanglaametnike solvamise tõttu. Tartu Vangla esindaja leiab kohtuistungil, et kaebajale määratud karistus on proportsionaalne ning kaebajale on määratud ka kergemaid karistuseliike, kuid kaebajat ei ole kergemad karistusliigid mõjutanud, seega ainukeseks õigeks mõjutusvahendiks peab Tartu Vangla kaebaja suhtes kartserisse paigutamist. J. T. omapoolseid selgitusi anda ei soovinud, käskkirjaga on kaebajat tutvustatud 01.02.
7. Tartu Vangla esindaja rõhutab kohtuistungil, et üleastumised vangla tingimustes on seotud julgeolekuriskiga, seega peab kinnipeetav alluma distsipliinile, et tagada vanglas kord. Kohtu seisukohad: Kuna kaebus on suunatud Tartu Vangla direktori käskkirjale selle tühistamise nõudes, vaatab kohus läbi vaidlustatud käskkirja puudutavaid väiteid ja dokumente. Tulenevalt Vangistusseaduse § 67 p. 1 kohaselt on kinnipeetava kohustuseks täita vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Antud juhul on kaebajale süüks pandud Tartu Vangla Kodukord (edaspidi Kodukord) p. 7.1.1 ja 3.2 nõuete rikkumine, mille p. 7.1.
8. kohaselt peab kinnipeetav täitma vangla sisekorraeeskirja sätteid ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele; p. 3.2 kohaselt on keelatud kinnipeetaval territooriumil liikumisel igasugune vestlemine kõrvaliste isikutega (v.a. saatmist teostava isikuga) ja on keelatud tegeleda saatmise ajal kõrvaliste tegevustega. Asja materjalide kohaselt on 10.01.2007 toimunud sündmuse kohta koostatud kaks ettekannet, milles on väidetud, et nimetatud kuupäeval kella 09.25 paiku jalutuskäigule minnes on J.T. eeluuritavate eluhoones 1 ja 2 sektsiooni vahelisel alal valveruumi juures vestelnud kõrvaliste isikutega valjuhäälselt. Peaspetsialisti korraldusele taoline tegevus lõpetada, kinnipeetav ei allunud . J.T. ei ole soovinud distsiplinaarmenetluse käigus omapoolset seletust anda Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja vangla peaspetsialisti Argo Lauk´i ütluste kohaselt, kes viibis kaebaja jalutuskäigule saatmise juures 10.01.2007 hommikul, ei allunud kaebaja koheselt korraldusele lõpetada kõrvaliste isikutega suhtlemine. Tunnistaja ütluste kohaselt oli J.T. jalutuskäigule minekul vestelnud juuksuriga (kinnipeetav) valjuhäälselt ning mitmel korral oli ta kaebajat keelanud vestelda kõrvaliste isikutega ning andnud kaebajale sellekohaseid selgitusi. Kohtuistungil on tuvastatud, et J.T. on 10.01.2007 kella 09.25 paiku jalutuskäigule minnes suhelnud kõrvaliste isikutega, mis väljendus selles, et eeluuritavate eluhoone
9. ja
10. sektori vahelisel alal vestles ta valjuhäälselt kõrvalise isikuga – teise kinnipeetavaga (juuksuriga) ning ei allunud koheselt peaspetsialist Argo Lauk´i korraldustele – lõpetada kõrvaliste isikutega vestlemine. Eeltoodu on tuvastatud asja materjalide juurde lisatud ettekannete ja distsiplinaarmenetluse protokolliga, tunnistaja ütlustega ning kaebaja enese seletusega selle kohta , et ta vestles juuksuriga, so. teise kinnipeetavaga ning teda kutsuti korrale. Kaebaja väidete kohaselt oli ta koheselt allunud peaspetsialist korraldusele ja lõpetanud vestluse teise kinnipeetavaga. Kodukord p. 7.1.1 kohustab kinnipeetavaid täitma vangistusseaduse , vangla sisekorra eeskirjade ja vangla kodukorra sätteid ning alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning kodukord p. 3.2 keelab kinnipeetaval vangla territooriumil igasuguse vestluse kõrvaliste isikutega. Antud juhul oli juuksur, teine kinnipeetav, kõrvaline isik , kellega kaebaja vestlusse laskus ning vangla peaspetsialist oli sunnitud kaebajat korrale kutsuma. Tulenevalt Vangistusseaduse § 63 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, kui kinnipeetav rikub Vangistusseaduse, sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõudeid süüliselt. Distsiplinaarkaristused on : l) noomitus; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. J.T.´ile on määratud distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 20 ööpäevaks. Kinnipeetava paigutamine kartserisse on vastavalt Vangistusseaduse § 63 lg 1 kohaselt kõige rangem distsiplinaarmeede. Kehtiv õigus ja Vangistusseadus ei sätesta kartseri kui distsiplinaarsunnivahendi kohaldamise eesmärke ega määra piisavalt karistusliku meetme sisu. Vangistusseaduse § 63 lg 1 näeb ette ka leebemaid distsiplinaarkaristuse liike. Kartserisse paigutamist võib lugeda põhiõigusi riivavaks ning kinnipeetava seisundit märgatavalt halvendavaks karistuseks. Selle karistuse olemust ja tagajärgi silmas pidades on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses (Rec