3-07-94/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07- 94 Otsuse avalikult kuulutamise 28.02.2007 , aeg ja koht Tartu Halduskohtu kantselei Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.T. kaebus Tartu Vangla direktori käskkirja nr. 1-4/1634 22.12.2006 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 14.02..2007, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja J.T. Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja jurist Eva Panksepp Resolutsioon Rahuldada J.T.´i kaebus haldusasjas nr. 3-07-

1. Tühistada Tartu Vangla direktori käskkiri nr. 1-4/1634 22.12.
2. Kohtuotsuse edasikaebe kord: Mõista välja Tartu Vanglalt riigituludesse 80.- krooni riigilõivu. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 28.02.
3. Tartu Vangla direktori käskkirjaga 22.12.2006 nr. 1-4/1634 on määratud distsiplinaarkaristus kinnipeetav J.T.´ile ning on otsustatud Vangistusseaduse § 63 lg 1 p. 4 alusel karistada J.T.i kartserisse paigutamisega 45-ks ööpäevaks Vangistusseaduse § 67 p. 1 ja Tartu Vangla kodukorra p. 7.1.1; 7.1.6 ja 7.2.4 nõuete rikkumise eest. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt on kinnipeetav J.T. toime pannud distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 23.11.2006 kella 16.00 ajal kambris 1062 kinnipeetavale saabunud kirjast 12 postmargi õiguspärasel äravõtmisel vanglaametnike poolt muutus J. T. agressiivseks, karjus ja sõimas valjul häälel korduvalt sõimusõnadega vanglaametniku aadressil, tagudes seejuures vastu kambriust. Kinnipeetaval on keelatud kasutada suhtlemisel vangla teenistujatega ebatsensuurseid, solvavaid väljendeid. Sellise käitumisega rikkus kinnipeetav Vangistusseaduse § 67 p. 1 ja Tartu Vangla Kodukord p.7.1.1, 7.1.6, 7.2.4 sätteid. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tehes on vangla direktor tuginenud asjaoludele, et kinnipeetaval esineb pidevalt probleeme vanglas kehtestatud sisekorraeeskirjade täitmisega, ta on süstemaatiline korrarikkuja ning ta ei ole suundunud õiguskuulekale käitumisele ega teinud järeldusi oma käitumisest. Käskkirja kohaselt on J. T. tutvunud vangistuse täideviimist reguleerivate õigusaktide sisuga, seega on ta teadlik rikkumise tagajärgedest ja rikkumine on toime pandud tahtlikult. Oma käitumisega on rõhutanud negatiivset käitumist vanglaametnikesse ja õigusaktide täitmisse. J.T. on nimetatud käskkirja vaidlustanud ning taotleb kohtult selle tühistamist. Kaebaja kinnitab, et sai sõbralt kirja ning ümbrikus olid ka kasutatud kirjamargid, mis kaebajalt ära võeti ning asetati isiklike asjade lattu. Kaebaja seletuste kohaselt oli ta küsinud kontaktisikult, et miks minult margid varastatakse ning kuna need olid temalt ära võetud , hakkas kaebaja kambris ringi käies omaette valjult pobisema , ebatsensuursete sõnade kasutamist eitab. Kaebaja sõnutsi avaldas ta oma pahameelt ning elas ennast välja kambris olles alles siis , kui kambri ukse luuk oli suletud ning ühtki vanglaametnikku kambris ei viibinud. Tartu Vangla peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta rahuldamata. Tartu Vangla esindaja on seisukohal, et kaebaja poolt on rikutud Tartu Vangla Kodukord p. 7.1.1; 7.1.6 ja 7.2.4 nõudeid. Kaebaja on kasutanud vanglaametnike aadressil ebatsensuurseid sõnu, mis kajastuvad ettekannetes, kaebaja ei ole soovinud kirjalikku seletust anda oma seisukohtade kaitseks distsiplinaarmenetluse ajal. Tartu Vangla esindaja väidete kohaselt pidi olema vanglaametnik vahetult peale kambri ukse luugi sulgemist ukse taga ja kuulma kaebaja väljendeid. Vastustaja esindaja on seisukohal, et kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja ning peab kaebajale kohaldatud karistust igati proportsionaalseks ja õiglaseks. Kohtu seisukohad: Kuna kaebus on suunatud Tartu Vangla direktori käskkirjale selle tühistamise nõudes, vaatab kohus läbi vaidlustatud käskkirja puudutavaid väiteid ja dokumente. Tulenevalt Vangistusseaduse § 67 p. 1 kohaselt on kinnipeetava kohustuseks täita vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Antud juhul on kaebajale süüks pandud Tartu Vangla Kodukord (edaspidi Kodukord) p. 7.1.1 , 7.1.6 ja 7.2.4 nõuete rikkumist, mille p. 7.1.
4. kohaselt peab kinnipeetav täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele; p.7.1.6 kohustab kinnipeetavat olema vangla teenistujatega viisakas, p. 7.2.4 keelab kinnipeetaval isikul kasutada suhtlemisel vangla teenistujatega ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Asja materjalide kohaselt on 23.11.2006 toimunud sündmuse kohta koostatud kaks ettekannet, milles on väidetud, et J. T.´ile kirja kätteandmisel on J. T. kasutanud ebatsensuurseid sõnu ning karjunud valjuhäälselt, et varastatakse tema margid ära ning tagunud korduvalt käega vastu kambri ust. J.T. ei ole soovinud distsiplinaarmenetluse käigus omapoolset seletust anda ning seega kohtuistungile väljakutsutud tunnistaja inspektor-kontaktisik E.T. ütluste kohaselt koostas ta distsiplinaarmenetluse materjalid ettekannete põhjal ning tutvustas J. T.´ile distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Kohtuistungil on tuvastatud, et 23.11.2006 toimus kambris 1062 J.T.´ile saabunud kirjaümbriku avamine ning sealt kasutatud 12 postmargi õiguspärane äravõtmine vanglaametnike poolt. Vaidlust ei ole selle üle, kas kasutatud postmargid võeti ära õiguspäraselt, vaid selle üle, kuidas J. T. käitus vanglaametnikega pärast kasutatud kirjamarkide äravõtmist, mille eest on talle määratud distsiplinaarkaristus. Käskkirja kohaselt on kaebaja käitumine olnud temale adresseeritud kirjaümbrikust kasutatud kirjamarkide äravõtmisel agressiivne, kaebaja on karjunud ning kasutanud ebatsensuurseid ja solvavaid sõnu vanglaametnikega suheldes ja tagunud vastu kambri ust. Kohtuistungil väitis vastustaja esindaja, et J. T.i ei ole karistatud vastu kambriust tagumise eest, mistõttu puudus ka vajadus selle väite tuvastamiseks, J.T.i on karistatud Kodukord p. 7.1.1, 7.1.6 ja 7.2.4 sätete eiramise eest. Kaebaja enese seletusega kohtuistungil, et avaldas oma pahameelt alles siis, kui kambriukse luuk oli vanglaametnike järel sulgunud ning Tartu vangla esindaja väide selle kohta , et kui vanglaametnik oli äsja kambriukse luugi sulgenud, pidi kaebaja teadma, et vanglaametnik on ukse taga ning kuuleb tema sõimu, on tõendatud, et J. T. ei saanud rikkuda Tartu Vangla Kodukord p. 7.1.1, 7.1.6 ja 7.2.4 sätteid, kuna kinnipeetaval vanglatöötajatega viisakas olemine ja suhtlemine eeldab eelkõige vahetut kontakti ja silmsidet. Kohus möönab, et J. T. on avaldanud pahameelt temalt kasutatud kirjamarkide äravõtmisel. Seda, et kaebaja on küsinud vanglaametnikult, et miks te mu margid varastate, on tõendatud kaebaja enese seletusega kohtuistungil. Kohus ei pidanud vajalikuks tuvastada, kas üldse ja milliseid sõnu kaebaja oma kambris kasutas, kuna tõendatud on asjaolu, et kaebaja pahameele avaldamisel kambris, ei viibinud kambris ühtki vanglaametnikku, kambri uks oli suletud ning ainult ukse tagant võis kuulda kaebajale süüks arvatuid väljendeid. Kuna kambris kaebajale süüks arvatud väljendite kasutamise ajal ei viibinud vanglaametnikke, ei võinud kaebaja poolt kasutatud väljendid vanglaametnikke riivata. Kodukord p. 7.1.1 kohustab kinnipeetavaid täitma vangistusseaduse , vangla sisekorra eeskirjade ja vangla kodukorra sätteid ning alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Antud asjas ei ole kaebajale süüks arvatud vanglaametnike seaduslike korralduste eiramist, küll aga on kohustatud vangistusega seonduvaid õigusakte täitma. Kodukord p. 7.1.6 ja 7.2.4 kohustavad olema kinnipeetaval vanglaametnikega viisakas ning suhtlemisel vangla teenistujatega mitte kasutama ebatsensuurseid sõnu. Nagu eespool on kohus maininud, on kinnipeetav J. T. võinud kasutada mistahes väljendeid ja avaldanud pahameelt kambris, mille uks oli sulgunud, mistõttu ei saanud kaebaja vanglaametnikega suhelda ega adresseerida väljendeid vanglaametnikele ning seega ei saa kaebajale süüks panna Kodukord p. 7.1.6 ja 7.2.4 rikkumist. 23.11.2006 toimunud intsidendi suhtes on tuvastatud, et J. T. on pöördunud kontaktisiku poole küsimusega ja kahtlusega , et temalt kirjaga saadetud kasutatud kirjamargid varastatakse. Tulenevalt Vangistusseaduse § 63 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, kui kinnipeetav rikub Vangistusseaduse, sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõudeid süüliselt. Distsiplinaarkaristused on : l) noomitus; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. J.T.´ile on määratud distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 45 ööpäevaks. Kinnipeetava paigutamine kartserisse on vastavalt Vangistusseaduse § 63 lg 1 kohaselt kõige rangem distsiplinaarmeede. Kehtiv õigus ja Vangistusseadus ei sätesta kartseri kui distsiplinaarsunnivahendi kohaldamise eesmärke ega määra piisavalt karistusliku meetme sisu. Vangistusseaduse § 63 lg 1 näeb ette ka leebemaid distsiplinaarkaristuse liike. Kartserisse paigutamist võib lugeda põhiõigusi riivavaks ning kinnipeetava seisundit märgatavalt halvendavaks karistuseks. Selle karistuse olemust ja tagajärgi silmas pidades on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses (Rec