← Eesti

2-07-16720/2

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 25.mai 2007.a Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-07-16720 HA hagi RN vastu elatise nõudes Me

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul

  1. HA võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 12).

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Hageja nõue tuleneb asjaoludest, et kostja on xx.xx.xxx.a sündinud R N isa, pooled ei ela koos, poolte alaealine poeg elab hageja juures ning kostja ei ole osa võtnud poja ülalpiTsiviilasi nr 2-07-16720 damisest.

§ 407

lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Asjaolu, et kostja ei ole osa võtnud alaealise poja ülalpidamisest annab tunnistust, et ei ole vabatahtlikult täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamis-kohustust vabatahtlikult, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist, on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue elatise saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

  1. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kostja ei täitnud kohtu korraldust esitada kohtule oma varalist seisundit tõendavad dokumendid. Kostja ei vaidlustanud ka hageja poolt nõutud elatise suurust. Kostja eelkirjeldatud käitumine annab põhjendatud aluse arvata, et kostja pidas nõutud elatise suurust lapse vajadusi ja poolte varalist seisundit arvestades põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude hagis nõutud ulatuses, st summas 3660 krooni kuus kuni poeg Rivo täisealiseks täisealiseks saamiseni.
  2. PKS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest. Hageja taotles elatise väljamõistmist mitte elatishagi esitamisest, vaid alates 01.05.2007.a. Hageja on õigustatud valima, mis ajast alates ta kostjalt elatist nõuab. Hageja nõue on kostjale soodsam võrreldes seaduses sätestatuga.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et elatusraha seaduses sätestatud minimaalmäära ulatuses kuus on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus selles ulatuses tuleb tunnistada viivitamatult täidetavaks. 7. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagides. Muid menetluskulusid asjas ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus seisukoha võtmiseks menetluskulude jaotuse osas. Sirje Lahesoo Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.