3-06-1857/16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1857 Otsuse kuupäev

1. veebruar 2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi OÜ K. kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toimingule ja 10.08.2006 vaideotsuse tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. jaanuar 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja OÜ K. esindajad A. K. ja adv Margus Lentsius ning vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindajad Kärt Rebane ja Angelika Tõnsing.
3. Tunnistada õigusvastaseks PRIA toiming – OÜ K.
5. 2006.a. avalduse alusel kande tegemata jätmine põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris ;
6. Kohus teeb PRIA-le ettekirjutuse vaadata OÜ K.
8. 2006.a. avaldus põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris andmete muutmiseks uuesti läbi ja teha uus otsus 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest;
9. Tühistada PRIA
10. augusti 2006.a. vaideotsus nr 1214/193;
11. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ K. kasuks välja menetluskulud summas 15 184 (viisteist tuhat sada kaheksakümmend neli) krooni. Resolutsioon Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud 21.04.2006 esitas OÜ K. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ( PRIA ) avalduse andmete muutmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Avaldusega palus OÜ K. liita üheks põllumassiiviks põllumassiivid 47451823017, 47451823410, 47451823806, 47451832031,47451832430, 47451832733, 47451842024, 47451825579 ja 47451853237, kuna antud põllumassiivid on omavahel ühenduses ja kasutatakse ühtse põllumajandusmaana vastavalt lisatud kaardimaterjalile. Avaldusele 08.06.2006.a. saadetud vastuskirjas teatas PRIA, et põllumassiivide liitmise korral suureneks toetusõigusliku maa pindala, mistõttu ei ole võimalik taotletud põllumassiive üheks põllumassiiviks kokku liita. Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §77 lg-le 2 ei saa põllumassiive enam täiendavalt deklareerida. Vastuskirjale esitas OÜ K. PRIA-le vaide. 10.08.2006 vaideotsusega nr 12-14/193 vaiet ei rahuldatud. Vaideotsuses märgitakse, et heas põllumajanduslikus korras maa deklareerimine lõppes
12. aprillil 2004.a. ning maa erandkorras deklareerimine lõppes
13. aastal. Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg-le 2 ei saa enam põllumassiivide toetusõiguslikku pinda suurendada. 15.09.2006 pöördus OÜ K. kaebusega halduskohtusse. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja taotles:
14. Tunnistada õigusvastaseks PRIA toiming (tegevusetus) – kande tegemata jätmine põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris OÜ K.
15. aprilli 2006.a. avalduse alusel;
16. Tühistada PRIA
17. augusti 2006.a. vaideotsus nr 12-14/193;
18. Teha PRIA-le ettekirjutus vaadata OÜ K.
19. aprilli 2006.a. avaldus põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris andmete muutmiseks uuesti läbi ja teha uus otsus 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et põllumassiivide liitmise avalduse rahuldamata jätmine rikub kaebaja õigusi ning võrdse kohtlemise printsiipi. Samuti raskendab avalduse rahuldamata jätmine asjatult osaühingu poolt toetuste taotlemisel vajalikku asjaajamist ja põlluraamatute pidamisel tehtavat tööd. Võrdse kohtlemise põhimõtet on rikutud sellega, et võrreldes teiste toetuste taotlejatega, kellel on samasuguse kujuga põllumassiiv registris ühe massiivina, peab OÜ K. kõigi tegelikkuses ühe põllumassiivi moodustavate põllumassiivide osas taotlema toetust ja vormistama dokumente eraldi. Toetuse taotleja on kohustatud iga põllumassiivi kohta tegema äärmiselt kuluka mullaanalüüsi ja kandma seeläbi põhjendamatuid kulutusi. Võrreldes teiste samas olukorras olevate taotlejatega peab kaebuse esitaja kulutama ainuüksi mullaanalüüsidele kordades rohkem rahalisi vahendeid ja seda ainuüksi PRIA argumenteerimata keeldumise tõttu liita põllumassiivid üheks põllumassiiviks. Seoses PRIA poolt tehtud veaga põllumassiivide digitaliseerimisel on vale põllu tegelik pindala. See raskendab põllumajanduses peetavat arvepidamist külvinormide, saagikuse jms üle, vähendab selle täpsust ja rikub kaebaja õigust saada oma tootmisest täpset tagasisidet. Põllumassiivide registris olevate andmete mittevastavus tegelikkusele moonutab kasutatava põllumassiivi andmeid riiklikus registris ja rikub sellega OÜ K. õigust saada põllumassiivide registri andmebaasist tegelikkusele vastavat informatsiooni tema kasutuses olevate põllumassiivide kohta. Kaebuse esitaja leidis, et PRIA on OÜ K. avaldust põllumassiivide liitmiseks käsitlenud ekslikult põllumassiivide deklareerimise avaldusena. Põllumassiivide registri loomisel on PRIA ekslikult ja suvaliselt digitaliseerinud ühtse põllumassiivi eraldiseisvateks põllumassiivideks, millistele on antud eraldi numberkoodid. OÜ K. poolt
20. aprillil 2006.a. PRIA-le esitatud 2 taotluses märgitud põllumassiivide puhul on tegemist ajalooliselt väljakujunenud ühtse maaalaga, mis on maastikul selgelt eristuvate püsivate objektidega piiristatud ja mida OÜ K. on kasutanud ühe põlluna. Sellest tulenevalt oli kaebaja veendunud, et antud maaala peaks põllumassiivide registris olema registreeritud ühe põllumassiivina. Kaebaja avaldust andmete muutmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris ei saa käsitleda täiendava põllumassiivi deklareerimise taotlusena, vaid PRIA poolt põllumassiivide digitaliseerimise käigus tehtud vea parandamiseks ja õigete piiride registrisse kandmise avaldusena. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (EL ÜPP RakS) § 12 lg 4 kohaselt on põllumassiiv nimetatud seaduse tähenduses maastikul selgesti eristuvate püsivate objektidega piiristatud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust ning millel on numberkood. Sama seaduse 77 lg 1 kohaselt loetakse deklareerituks kogu põllumassiiv, kui deklareeritud on vähemalt üks põllumassiivil paiknev põld. Vaidlusalused üheksa põllumassiivi deklareerisid kolm isikut. Olukorras, kus nimetatud põllumassiivid moodustavad ühe suure ja tervikliku põllumassiivi, tuli EL ÜPP RakS § 77 lg 1 kohaselt lugeda deklareerituks kogu terviklik põllumassiiv. Kuna põllumassiivide registri pidamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse
21. aprilli 2004 määrusele nr 162 „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus” ja selle määruse § 3 lg 2 alusel on registri volitatud töötleja PRIA, siis, lasub kaebaja veendumuse kohaselt just PRIA-1 kohustus põllumassiivide registri andmeid muuta vastavalt laekuvale informatsioonile. Põhimääruse § 9 ütleb registriandmete õigusliku režiimi kohta, et registriandmetel on informatiivne tähendus. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimääruse § 13 lg 4 järgi on PRIA kohustatud põllumassiivide registris ebaõiged andmed parandama 15 tööpäeva jooksul õigete andmete saamisest arvates. Andmete õigsuses veendumiseks ja registrikande parandamiseks oli PRIA-1 õigus ja kohustus sama määruse § 13 lg 3 alusel kontrollida põllumassiivide piiride muudatusi, kasutades selleks kaugseiret, aluskaarte või kohapealset kontrolli. Ignoreerides määrust ei teostanud PRIA haldusmenetluse käigus ühtegi määruses märgitud toimingutest veendumaks esitatud andmete õigsuses. PRIA on põllumassiivide registri andmeid esialgse digitaliseerimise järgselt pidevalt iseseisvalt parandanud vastavalt igapäevatöös laekuvale informatsioonile ja teeb seda ka praegusel ajal. Riikliku registri andmete tegelikkusele vastavusse viimisega parandab PRIA algse digitaliseerimise madalast kvaliteedist ja põllumassiivide deklareerimise käigus tehtud vigadest põhjustatud rohkeid riikliku registri tegelikkusele mittevastavusi. PRIA kui haldusorgan oli HMS § 40 lg 1 alusel kohustatud enne haldusakti andmist võimaldama menetlusosalisele esitada kirjalikus, suulises või muus sobivad vormis asja kohta oma arvamus või vastuväited. Antud juhul oleks see olnud obligatoorne. PRIA ei ole kasutanud eesmärgipäraselt talle seadusega antud kaalutlusõigust - otsustada põllumassiivide liitmise üle vastavalt Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse mõttele. Viidates Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg-le 2 on PRIA eelnimetatud sätteid sisustanud vääralt ja sellega kitsendanud endale antud volituste ulatust. OÜ K. avalduse menetlemisel oleks pidanud lähtuma mitte Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg-st 2 vaid sama § 77 lg-st
22. Tegemist ei ole deklareerimisega, mistõttu on Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg-le 2 viitamine avalduse mitterahuldamise alusena ebapädev. 3 Kohtuistungil märkis kaebuse esitaja täiendavalt, et OÜ-l K. on täielik õigus taotleda, et PRIA kajastaks reaalse ja seadusele vastava olukorra põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris, kuna kogu põllumajandustoetuste taotluste menetlus baseerub registriandmetel. PRIA ei ole tõendanud, et esineks asjaolusid, mis ei võimalda taotletud põllumassiive liita üheks suureks põllumassiiviks ning välistab EL ÜPP RakS § 77 lg 1 kohaldamise. PRIA ei ole kaebajat teavitanud mõnede kaebaja kasutuses olevate põllumassiivide registrist kustutamisest (sealhulgas põllumassiivi nr 47451832733 kustutamine). Kaebaja sai sellest teada alles PRIA vastusest kaebusele. PRIA vastuskirjas ja vaideotsuses ei osundata kaebajale PRIA poolt väidetavalt 18.04.2006 saadetud teatisele. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastuväited Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis PRIA, et
23. aastal toimus
24. aasta seisuga heas põllumajanduslikus kasutuses oleva maa arvele võtmine ehk deklareerimine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) hallatavas põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Lääne Maavalitsuse esindaja Helen Koppa deklareeris 20.04.
25. a põllumassiivid nr 47451823017 (0,80 ha), nr 47451823410 (0,79 ha), nr 47451823806 (0,78 ha), nr 47451832031 (0,31 ha), nr 47451832430 (0,31 ha) ning nr 47451842024 (0,34 ha). O. K. deklareeris 25.03.
26. a põllumassiivi nr 47451825579 (2,79 ha). T. A. deklareeris 12.04.
27. a põllumassiivi nr 47451853237 (4,84 ha). Kaebaja väide, et põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri loomisel on PRIA ekslikult ja suvaliselt digitaliseerinud ühtse põllumassiivi eraldiseisvateks põllumassiivideks, millistele on ekslikult antud eraldi numberkoodid, ei ole õige. Isikud, kes eeltoodud üheksat põllumassiivi deklareerisid (Lääne Maavalitsus, O. K., T. A.), deklareerisid ise kõik põllumassiivid eraldi. Põllumassiivide eraldi deklareerimine oli ka õigustatud, kuna põllumassiivid olid eraldatud kraavidega, mis olid osaliselt võsastunud ning seega ei olnud nende näol tegemist heas põllumajanduslikus korras oleva maaga. Seega vastasid deklareeritud põllumassiivid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõikes 3 toodud põllumassiivi mõistele - põllumassiiv on maastikul selgelt eristuvate püsivate objektidega piiristatud ühtne maaala, mis koosneb ühest või mitmest põllust ning millel on numberkood. PRIA lähtus põllumassiivide registrisse kandmisel deklareerijate esitatud andmetest. Deklareerimisel registrisse kantud põllumassiivide suurust ja kuju oli võimalik deklareerimise ajal ka vaidlustada. OÜ K. ei deklareerinud vaidlusaluseid põllumassiive ise põllumassiivide deklareerimise ajal ühtse põllumassiivina ega taotlenud koheselt üheksa põllumassiivi liitmist. Kuna põllumassiivi nr 47451832733 suurus oli 0,29 ha, siis nimetatud põllumassiivi ei ole deklareeritud. Põllumajandusministri 05.09.
28. a määruse nr 89 "Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord" § 3 lg 3 alusel kantakse põllumassiivide kaardile põllumassiivid, mille pindala on vähemalt 0,3 ha. Algselt kanti nimetatud põllumassiiv küll ekslikult põllumassiivide kaardile, kuid kuna selle pindala oli alla miinimumsuuruse, siis põllumassiiv nr 47451832733 kustutati peatselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist. Hetkeseisuga on kõik nimetatud põllumassiivid sama kujuga nagu deklareerimisel, muudetud on vähesel määral vaid põllumassiivide suuruseid. Põllumassiivide deklareerimisel "pandigi lukku" maa kasutus
29. aastal. Euroopa Liidu Nõukogu 29.09.
30. a määruse nr 1782/2003/EÜ art 143b lg 4 sätestab, et ühtse pindalatoetuse kava alusel on uue liikmesriigi põllumajandusmaa see osa selle riigi põllumajanduskõlvikust, 4 mis on
31. juunil 2003 heas põllumajanduslikus seisundis, sõltumata sellest, kas seda sel hetkel tootmiseks kasutatakse või mitte. Deklareeritud pinda eeltoodust tulenevalt suurendada võimalik ei ole, kuna deklareeritud maa pidi olema heas põllumajanduslikus korras
32. aasta seisuga. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg 2 järgi on § 12 lõikest 2 võimalik kõrvale kalduda vaid
33. ja
34. aastal (kui taotlejal on võimalik tõendada maakasutus
35. aastal). See tähendab seda, et
36. ja
37. aastal oli § 77 lõikes 2 toodud erandjuhtudel võimalik veel põllumajandusmaid deklareerida ning seega suurendada toetusõigusliku maa pindala registris, kuid deklareeritav maa pidi siiski olema heas põllumajanduslikus korras juba
38. aastal. Alates
39. aastast ei ole maad enam üldse võimalik täiendavalt deklareerida. Kaebaja ei ole vaidlustanud registri andmeid enne 18.04.
40. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 2 sätestab, et põllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põllud, mille pindala on vähemalt 0,30 ha ning mille kohta on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris andmed, mille kohaselt neid
41. aastal kas kasutati põllumajanduskultuuride kasvatamiseks või püsirohumaana või mis olid põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas. Eeltoodu alusel ei võeta põllumajandusmaa pindala määramisel arvesse pindu, mille kohta ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris vastavaid andmeid.
42. aastal põllumassiivide deklareerimisel lisati deklareerimise avaldusele põllumassiivi kaart, milles näidati maa kasutuse ulatus
43. aasta seisuga. Vaidlusaluseid põllumassiive eraldanud ribad (peamiselt kraavid) ei olnud
44. aastal ega deklareerimise hetkel käsitletavad põllu osana, mida kasutataks põllumajanduskultuuride kasvatamiseks või püsirohumaana või mis olid põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas. Seetõttu ei ole põllumassiive eraldavaid ribasid ka deklareeritud ning põllumassiivi nr 47451832733 ei ole üldse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõike 1 alusel ei ole võimalik taotleda ühtset pindalatoetust ega teisi pindalapõhiseid toetuseid maale, mis
45. aastal ei olnud kasutuses põllumajanduskultuuride kasvatamiseks või püsirohumaana või mis olid põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas. Kuna on ilmne, et vaidlusaluseid põllumassiive eraldanud kraavid ei olnud heas põllumajanduslikus korras olev maa
46. aastal ning põllumassiive eraldavaid maaribasid ega põllumassiivi nr 47451832733 ei ole deklareeritud, pole võimalik vaidlusaluseid põllumassiive liita. Põllumassiivide liitmisel muutuks toetusõiguslikuks maaks ka põllumassiive eraldavad kitsad maaribad ning põllumassiiv nr
47. Põllumassiivi nr 47451832733 ei ole võimalik liita juba seetõttu, et nimetatud põllumassiiv on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist kustutatud. Seda põllumassiivi pole võimalik enam registrisse kanda, kuna see tähendaks maa deklareerimist. Põllumassiivi nr 47451832733 kustutamisest registrist pidi kaebaja olema teadlik, kuna kui kaebaja taotles nimetatud põllumassiivile
48. aastal toetuseid ning jäi konkreetse põllumassiivi osas nendest ilma. Kaebajale saadeti 18.04.2006.a. teatis nr 379920, milles kaebajat teavitati muuhulgas põllumassiivi nr 47451832733 kustutamisest. Vaidlusaluste põllumassiivide liitmisel tekiks ilmne vastuolu Euroopa põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõikega 2 ning § 77 lõikega
49. Liidu ühise Kaebaja väide, et PRIA ei ole põhjendanud põllumassiivide liitmisest keeldumist, on alusetu. Nii 08.06.
50. a vastuskirjas nr 2-1/4716 kui ka 10.08.
51. a vaideotsuses nr 12-14/193 on PRIA viidanud avalduse mitterahuldamise õiguslikele alustele ning mitterahuldamist selgitanud. Kaebaja on vääralt mõistnud viidatud õigusnormide sisu. PRIA ei ole rikkunud kaebaja poolt viidatud arvamuse ja vastuväidete ärakuulamisõigust (haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1). Kaebaja on esitanud oma arvamuse ja vastuväited kirjalikult 26.06.
52. a vaides, mida PRIA on piisavas ulatuses analüüsinud. 5 Kaebaja avalduse ja vaide alusel kontrolliti aluskaarte, millest selgus, et vaidlusaluseid põllumassiive ei ole võimalik liita, kuna sel juhul suureneks toetusõigusliku maa pindala. Seega on PRIA kontrollinud kaebaja vaides esitatut vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.04.
53. a määruse nr 162 "Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus" § 13 lõikele
54. Asjakohatud on kaebaja väited, et PRIA ei ole kaebaja avalduse menetlemisel rakendanud proportsionaalsuse põhimõtet ega kaalutlusõigust, kuna antud asjas sätestavad õigusaktid konkreetsed reeglid ja piirangud, mistõttu PRIA-1 ei olnud võimalik kaebaja avaldust põllumassiivide liitmise kohta rahuldada. Kaebaja väited, et põllumassiivide digitaliseerimisel tegid PRIA töötajad nii objektiivsetel kui subjektiivsetel põhjustel erinevaid eksimusi, on samuti alusetud. Põllumassiivid kanti registrisse sellise kuju ja suurusega, nagu deklareerijad olid põllumassiivid deklaratsiooni avaldusse ja põllumassiivi kaardile märkinud. Hiljem on PRIA vaid esitatud andmete õigsust kontrollinud. Isikutel lubati pindu deklareerida nende ütluste järgi just seetõttu, et tol hetkel PRIA käsutuses olnud ortofotod ei olnud piisavalt usaldusväärsed. PRIA kandis põllumassiivid registrisse täpselt nii, nagu deklareerijad seda soovisid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.04.
55. a määruse nr 162 "Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus" § 13 lõikele 3 kontrollib PRIA põllumassiivide piiride muudatusi põllumassiivi registri andmete (piiripunktide koordinaadid, pindala, tunnused, toetusõiguslikkuse staatus) õigsuses veendumiseks ning registrikande parandamiseks, kasutades selleks kaugseiret, aluskaarte ja kohapealset kontrolli. Põllumassiivide piiride korrigeerimine toimub registri regulaarse uuendamise käigus ja ei ole seotud konkreetse taotleja kontrollimisega. Põllumassiivide piiride korrigeerimine viiakse läbi regulaarselt kõikides maakondades vastavalt PRIA võimalustele. PRIA-1 on kohustus uuendada registrit iga viie aasta tagant. Kaugseire teel otsitakse välja registri parandust vajavad kohad, määratakse paranduste tegemist vajavad põllumassiivid välja satelliidipildi alusel ning registris olevate pindade uuendamine toimub
56. aastal tehtud 0,5 m piksli suurusega ortofoto alusel. Nimetatud toimingute käigus deklareeritud põllumassiivide pind ei suurene. Deklareeritud põllumassiivide pindala registris ei muudeta või vähendatakse, kui isik on deklareerinud registris mittetoetusõigusliku pinna. Põllumassiivide andmete muutmine ei tulene deklareerimise käigus PRIA poolt tehtud vigadest. Deklareerimise hetkel eeldas PRIA, et deklareeritud andmed on tõesed, kuid tol hetkel puudus PRIA-1 võimekus esitatud andmete õigusust koheselt kontrollida, kuna deklareeritud maa suurus oli ligikaudu 800 000 ha. Vabariigi Valitsuse 30.04.
57. a määruse nr 162 "Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus" § 13 lõikes 3 ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul PRIA on kohustatud registri andmete kontrollimise lõpule viima. Samuti on ebaõige kaebaja väide, et vaidlusaluste põllumassiivide puhul on tegemist ajalooliselt väljakujunenud ühtse maa-alaga, mida on kasutatud ühtse põlluna. Väide on väär seetõttu, et
58. aastal on põllumassiive kasutatud erinevalt. See nähtub vaidlusaluste põllumassiivide deklareerimise avaldustest. Vastavalt Lääne Maavalitsuse deklareerimise avaldusele olid põllumassiivid nr 47451823017, nr 47451823410, nr 47451823806, nr 47451832031, nr 47451832430 ja nr 47451842024
59. aastal ajutiselt kasutusest väljas olev põllumajandusmaa. Lääne Maavalitsuse esitatud vormil "Maa kasutus
60. aastal" veerus nr 3 on kõikide nimetatud põllumassiivide maa kasutusena
61. aastal märgitud "3", mis põllumajandusministri 05.09.
62. a määruse nr 89 "Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord" lisa 2 järgi tähendab ajutiselt väljas olevat põllumajandusmaad. O. K. esitatud vormil "Maa kasutus
63. aastal" on põllumassiivi nr 47451825579 kohta märgitud "1", mis tähendab, et nimetatud põllumassiivil 6 kasvatati
64. aastal põllumajanduskultuure. T. A. märkis vormil "Maa kasutus
65. aastal" põllumassiivi nr 47451853237 juurde "2", mis tähendab, et nimetatud põllumassiivi kasutati
66. aastal püsirohumaana. Seega oli
67. aastal vaidlusaluse üheksa põllumassiivi maakasutus oluliselt erinev. Seda, et seda, et OÜ K. ei ole kasutanud nimetatud üheksat põllumassiivi ühtsena, tõendab asjaolu, et OÜ K.
68. aasta pindalatoetuste taotlusel nr 11005570844 on kaebaja taotlenud ka ise toetust igal põllumassiivil asuvale põllule eraldi (põllud nr 51 kuni nr 59).
69. aastal ei ole kaebaja ühelegi vaidlusalusele põllumassiivile toetuseid taotlenud. Kohtuistungil jäi vastustaja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab OÜ K. kaebuse täielikult. PRIA keeldumine registriandmete muutmisest Kaebaja arvates on PRIA põllumassiivide registri loomisel ekslikult ja suvaliselt digitaliseerinud ühtse põllumassiivi eraldiseisvateks põllumassiivideks, millistele on antud eraldi numberkoodid. PRIA-le esitatud avalduses märgitud põllumassiivide puhul on tegemist ajalooliselt väljakujunenud ühtse maa-alaga, mis on maastikul selgelt eristuvate püsivate objektidega piiristatud ja mida OÜ K. on kasutanud ühe põlluna. Sellest tulenevalt oli kaebaja veendunud, et antud maa-ala peaks põllumassiivide registris olema registreeritud ühe põllumassiivina. Vastustaja väitel suureneks põllumassiivide liitmise korral toetusõigusliku maa pindala ning seetõttu on tegemist põllumajandusmaa täiendava deklareerimisega, mis Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg-st 2 tulenevalt ei ole
70. aastal enam võimalik (lubatav). Vaidlusaluste põllumassiivide liitmine oleks vastuolus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõikega 2 ning § 77 lõikega
71. Vastustaja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu Nõukogu 29.09.
72. a määruse nr 1782/2003/EÜ art 143b lg 4 sätestab, et ühtse pindalatoetuse kava alusel on uue liikmesriigi põllumajandusmaa see osa selle riigi põllumajanduskõlvikust, mis on
73. juunil 2003 heas põllumajanduslikus seisundis, sõltumata sellest, kas seda sel hetkel tootmiseks kasutatakse või mitte. Põllumassiivide deklareerimisega nö "pandi lukku" maa kasutus
74. aastal., seetõttu deklareeritud pinda suurendada võimalik ei ole. Vastustaja seletuse kohaselt kanti põllumassiivid registrisse sellise kuju ja suurusega, nagu deklareerijad olid deklaratsiooni avaldusse ja põllumassiivi kaardile märkinud. Isikutel lubati pindu deklareerida nende ütluste järgi just seetõttu, et tol hetkel PRIA käsutuses olnud ortofotod ei olnud piisavalt usaldusväärsed. PRIA on kontrollinud ja kontrollib põllumassiivide piiride muudatusi põllumassiivi registri andmete (piiripunktide koordinaadid, pindala, tunnused, toetusõiguslikkuse staatus) õigsuses veendumiseks ning registrikande parandamiseks, kasutades selleks kaugseiret, aluskaarte ja kohapealset kontrolli. Põllumassiivide piiride korrigeerimine viiakse läbi regulaarselt kõikides maakondades vastavalt PRIA võimalustele. Põllumassiivide piiride korrigeerimine toimub registri regulaarse uuendamise käigus ja ei ole seotud konkreetse taotleja kontrollimisega. Kohtu arvates ei tähenda asjaolu, et PRIA viib läbi põllumassiivide piiride korrigeerimise regulaarselt kõikides maakondades vastavalt PRIA võimalustele seda, et maa kasutajatel ei ole võimalik taotleda maade deklareerimisel tehtud vigade ja ebaõigete andmete parandamist põllumassiivide registris. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et PRIA on OÜ K. avaldust põllumassiivide liitmiseks käsitlenud ekslikult põllumassiivide täiendava deklareerimise 7 avaldusena. OÜ K. esitas PRIA-le 18.04.2006 avalduse registris olevate ebaõigete andmete parandamiseks ( tl 9). Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse (EL ÜPP RakS) § 60 lg 5 kohaselt kantakse andmed põllumassiivide kasutamise, piiripunktide ja põllumassiivide pindalade kohta ning põllumassiivide tunnused registrisse isiku avalduseta. Eelnimetatud sättest ei tulene, et võimalike ebaõigete andmete parandamine registris (registriandmete muutmine) saab toimuda üksnes PRIA kui registri volitatud töötleja algatusel ning ei saa toimuda isiku avalduse alusel, kelle kasutuses olevate põllumassiivide kohta need ebaõiged andmed registris on. EL ÜPP RakS § 60 lg 4 kohaselt keeldub PRIA (põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris) kande tegemisest, kui isik on esitanud valeandmeid. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 30 aprilli 2004 määrusega nr 162 kinnitatud "Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimääruses" (edaspidi põhimäärus). Põllumassiivide kohta registrisse kantavad andmed sätestab põhimääruse § 8 lg 10, mille kohaselt kantakse põllumassiivi kohta registrisse: 1) piiripunktide koordinaadid; 2) pindala; 3) tunnused; 4) toetusõiguslikkuse staatus; 5) püsirohumaa säilitamise kohustusega andmed. (jõustus 11.11.2006). Ebaõigete andmete parandamist käsitleb põhimääruse § 13, mille kohaselt: