3-06-2309/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-2309 Otsuse kuupäev 28.02.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi J. T.`i kaebus Tartu Vangla direktori 20.10.2006 käskkirja nr 14/1360 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 14.02.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja J. T. ja vastustaja- Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp. Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus.
2. Tühistada Tartu Vangla direktori 20.10.2006.a käskkiri nr 1-4/
4. Mõista Tartu Vanglalt riigi tuludesse riigilõiv summas 80 (kaheksakümmend) krooni. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebuse taotlus ja põhjendused Tartu Vangla direktori 20.10.2006 käskkirja nr 1-4/1360 karistati J. T.`i kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks 4-kuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt pani J. T. toime distsiplinaarrikkumise, mis väljendus selles, et 03.10.2006 kell 13.45 kinnipeetavatele saabunud kirjade kättetoimetamisel vehkis ebaviisakalt kätega, ajades kirjad ja inspektor-kontaktisiku töövahendid põrandale. Sellega segas J.T. vanglaametnikku teenistuskohustuste täitmisel. Kaebuse esitaja palub Tartu Vangla direktori käskkirja nr 1-4/1360 tühistada, kuna karistamise põhjused on talle selgusetud. Kaebaja väitel ei ajanud ta inspektor-kontaktisiku töövahendeid põrandale tahtlikult. Tartu Vangla vastuväited Tartu Vangla palus jätta J. T. kaebuse Tartu Vangla direktori 20.10.2006.a käskkirja nr 1-4/1360 tühistamiseks rahuldamata. Vastustaja oli seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Direktori otsus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega. Tartu Vangla direktori 20.10.2006.a käskkirjaga nr 1-4/1360 karistati kaebajat kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks 4-kuulise katseajaga selle eest, et tema 03.10.2006.a kella 13.45 ajal kinnipeetavatele saabunud kirjade kättetoimetamise ajal kambris 1060 vehkis ebaviisakalt kätega, ajades kõik inspektor-kontaktisikul kaasasolnud kirjad ja töövahendid toiduluugilt põrandale laiali, segades sellega vanglaametnikku teenistuskohustuste täitmisel, millega rikkus Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVK) p-de 7.1.1, 7.1.2 ja 7.1.6 nõudeid. J. T. on käskkirjaga tutvunud 20.10.2006.a. TVK p 7.1.1 kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ning p 7.1.2 kohustab kinnipeetavat isikut mitte segama vanglaametnikke ja - teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel. TVK p 7.1.6 kohustab kinni peetavat isikut olema vangla teenistujatega ning teiste kinnipeetavate isikutega viisakas. J. T on tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. J. T rikkus eelnimetatud sätteid oma süülise käitumisega, mis on VangS 64 nõuetekohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Arvestades kaebaja suhtumist oma distsiplinaarsüüteosse ja õiguskorda ning asjaolu, et varasemad distsiplinaarkaristused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks VangS § 63 lg 1 p 4 alusel kohaldada kaebaja mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist. Võttes arvesse rikkumise vähemohtlikku iseloomu ning andmaks kinnipeetavale võimaluse edaspidi käitumist parandada, lükkas direktor VangS § 65 lg 2 alusel distsiplinaarkaristuse täideviimise edasi 4 kuuks tingimusel, et J.T ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. VangS § 65 lg 2 kohaselt võib katseaega määrata ühest kuni kuue kuuni. Direktor kohaldas 4 kuulist katseaega, mis on seadusega lubatud katseaja keskmises määras. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab J. T. kaebuse. Vangistusseaduse § 63 lg 1 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide süülise rikkumise eest. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani kinnipeetav J. T. toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 03.10.2006 kell 13.45 kinnipeetavale saabunud kirja kättetoimetamisel kambris 1060 vehkis ebaviisakalt kätega ajades kõik inspektor-kontaktisiku kaasasolnud kirjad ja töövahendid toiduluugilt põrandale laiali segades sellega vanglaametnikku teenistuskohustuste täitmisel. Sellega rikkus kinnipeetav Tartu Vangla kodukorra p-te 7.1.1; 7.1.2 ja 7.1.6 (tl 3). Tartu Vangla kodukorra eelnimetatud punktide kohaselt on kinnipeetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnike ja teenistujate seaduslikele korraldustele; mitte segama vanglaametnikke ja -teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel ega häirima teisi kinnipeetavaid; olema vangla teenistujatega ja teiste kinni peetavate isikutega viisakas. Kaebaja selgituste kohaselt tõi inspektor-kontaktisik talle 03.10.2006.a. kaks kirja: ühe Saksamaal elavalt sõbralt ja teise abikaasalt. Vanglas toimub kirjade jagamine läbi toiduluugi, 2 otsest kontakti kirjade jagajaga ei ole. Saksamaalt saabunud kirja sees olid kasutatud välismaised margid. Need loovutas kaebaja kontaktisikule, kuna Tartu Vanglas ei ole kirjaga saadetud markide omamine lubatud. Abikaasa oli kirja sisse samuti margi liiminud. Kontaktisik nõudis selle kirja loovutamist, et ta saaks margi sealt ära võtta. Vanglaametnik ei nõustunud sellega, et kaebuse esitaja loeb kirja enne läbi ja siis loovutab margi. Kaebaja pani kirja järsu liigutusega toiduluugi peale, kus olid teised margid. Kaebaja ei eita, et ärritus abikaasa kirja äravõtmise peale ning ei välistanud ka seda, et kontaktisiku asjad võisid maha kukkuda, kuid kaebaja väitel ei ajanud ta neid maha tahtlikult (tl 38). Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla kodukorra punktide 7.1.1; 7.1.2 ja 7.1.6 süüline rikkumine kaebaja poolt ei ole piisavalt tõendatud. Samuti on kohus seisukohal, et määratud karistus ei ole proportsionaalne kaebaja teoga. Distsiplinaarkaristuse valik on kaalutlusotsus. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kartserisse paigutamine (ka tingimisi katseajaga paigutamine) on distsiplinaarkorras rakendatavatest mõjutusvahenditest kõige raskem ning kohtu veendumuse kohaselt tuleks seda kohaldada üksnes raskete rikkumiste korral. Kartserisse paigutamine iga üleastumiste eest, mis iseenesest ei ohusta korda ja julgeolekut vanglas, devalveerib kartserisse paigutamise kui mõjutusvahendi ja ei teeni enam eesmärki suunata karistatav õiguskuulekale käitumisele. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1 tühistab kohus Tartu Vangla direktori 20.10.2006.a käskkirjaga nr 1-4/
5. Tartu Halduskohtu 07.12.2006.a. määrusega vabastas kohus J. T. riigilõivu tasumisest haldusasjas nr 3-06-2309 (tl 15). Vastavalt HKMS §-le 95 lg 1, kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Lähtudes HKMS § 95 lg 1 mõistab kohus Tartu Vanglalt riigi tuludesse riigilõivu 80 krooni. Riigi tuludesse välja mõistetud riigi lõiv kantakse Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Eesti Ühispangas a/a 10220034796011, viitenumber 2900078525 või Hansapangas a/a 221023778606 viitenumber
6. Mai Saunanen kohtunik 3