2-06-15813 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2007. a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-15813

) §-ga 6 ja heade tavadega ning seetõttu tühine. Kostja on saanud hagejalt seadusliku aluseta 176 204.50 krooni. Menetluse kestel hageja täpsustas, et hageja kandis kostja pangaarvele raha, et kostja saaks tasuda liisingumakseid ning rahuldada oma isiklikku vajadusi. Kostja tasus liisingumaiseid hagejalt saadud rahaga. Hageja ei tasunud liisingumakseid otse AS-ile ALG Liising, kuna viibis seoses töölähetusega väljaspool Tallinna. Kostja ei saanud oma rahaga liisingumakseid tasuda, kuna ta on töövõimatu ning tal puuduvad sissetulekud. Abielu jooksul oli kostja täielikult hageja ülalpidamisel. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt pöördus ta hageja poole palvega sõlmida korteri kohta vara ostumüügi eelleping. Kostja ei saanud seda ise sõlmida, kuna ta on 60% ulatuses töövõimetu ning tal ei olnud ametlikku sissetulekut. Hageja oli ostja üksnes formaalselt, tegelikult tasus esimese korteri sissemakse ja liisingumakseid kostja oma pangaarvelt. Kostja sai esimese sissemakse jaoks raha, müües oma korteri. Seoses eeltooduga kirjutas hageja 25.06.2003.a avalduse ALG Liising AS-ile, kus palus, et korter vormistatakse ümber kostja nimele. Kostja ja ALG Liising AS sõlmisid 09.07.2003.a notariaalse korteriomandi müügilepingu, mille p 3.2 kohaselt on kostja tasunud liisingufirmale kogu ostuhinna. Hageja pole korteri eest hagis nimetatud rahasummat tasunud ning tal puudub alus taotletud summa nõudmiseks. Kostja võttis omaks, et

1. a maikuust kuni
2. a maikuuni kandis hageja kostja pangaarvele kokku 119 900 krooni, mis oli mõeldud poolte ühise lapse ülalpidamiseks. Hageja kandis kostja arvele elatiseks keskmiselt 2500 krooni kuus. Vaatamata sellele, et kostja on töötu, on tal alati olnud oma sissetulek. Kostja töötas turul „Merekeskuses“ ja tegi muid töid, kuid teda ei vormistatud ametlikult tööle.
3. a sügisel või
4. a kevadel, pärast korteri väljaostmist, pöördus hageja kostja poole ja ütles, et tal on asjaajamiseks vaja kostja kinnitust, et kostja ei nõua temalt lapsele elatist ja kostja on talle võlgu veel 72 000 krooni. Hageja dikteeris, mida kostja peab kirjutama ja seletas, et kuna korter ei ole kunagi hagejale kuulunud, ei ähvarda kostjat mingi oht. Hageja kinnitas, et tagastab avalduse mõne aja pärast. Paari kuu pärast soovis kostja avaldust tagasi saada, aga hageja ütles, et oli avalduse hävitanud. Kostja oli nõus, et 09.07.2003.a avaldus on algusest peale tühine. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 08.01.1994.a sündis poolte abielust tütar ning 04.11.1997.a abielu lahutati (tl 3). Seega ei ole vaidlusaluse vara puhul tegemist abikaasade ühisvaraga. Kohus on tuvastanud järgmise asjaolud:
5. 20.09.2000.a vara ostu-müügi eellepinguga on tõendatud, et ALG Liisingu AS soovis müüa ja xxx osta xxx korteri hinnaga 150 000 krooni (tl 4-7). Lepingule lisatud maksegraafiku kohaselt on ostuhind koos intressidega kokku 176 204.50 krooni (tl 8).
6. xxx esitas 25.06.2003.a liisingufirmale avalduse, milles palus ümber vormistada xxx korter kostja nimele (tl 9, 101). 2
7. ALG Liisingu AS ja kostja sõlmisid 09.07.2003.a xxx korteriomandi notariaalse ostu-müügi lepingu (tl 66-73).
8. Kostja allkirjastas 09.07.2003.a avalduse, mille kohaselt kostja loobub elatise nõudmisest hagejalt, tagastab hagejale 3 aasta jooksul 72 000 krooni ning hageja kohustub ümber kirjutama kostja nimele korteri aadressil xxx (tl 107-108). Hageja leiab, et kostja 09.07.2003.a avaldus ehk kokkulepe on tühine ning kostja peab hagejale kokkuleppe alusel saadud 176 204.50 krooni tagastama. Kohus leiab, et hageja seisukoht 09.07.2003.a avalduse tühisuse kohta on õige.

§ 50

lg 2 kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

§ 50

lg 4 kohaselt ei või vanem vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Seega on kostja avaldus vastuolus seadusega, s.t

§-ga 50; 60 ning TsÜS § 87 alusel tühine. Kostjal ei ole õigust loobuda lapsele elatise nõudmisest, kui lapse heaolu on sellega kahjustatud. xxx oli õigus esitada 17.04.2006.a maksekäsu kiirmenetluse avaldus ning hiljem hagiavaldus xxx elatusraha väljamõistmiseks (tl 10-11, 111-112). Tehing on tühine hoolimata elatusraha väljamõistmise hagi esitamisest. TsÜS § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Kostja avalduses on kostja võtnud kaks eraldi kohustust:

1. kostja loobub elatise väljamõistmise nõudest ning
2. tagastab hagejale kolme aasta jooksul 72 000 krooni. Hoolimata kohtu poolt tähelepanu juhtimisest ei ole hageja tõendanud ega isegi väitnud, et kostja oleks 72 000 krooni tagastamise kohustuse võtnud ka ilma elatusrahast loobumiseta ning ei saa eeldada, et nimetatud avaldus oleks tehtud ka tühise osata. Hageja seletustest nähtuvalt ei soovi ta hagejalt 09.07.2003.a avalduses nimetatud summa väljamõistmist. Seega loeb kohu avalduse tervikuna tühiseks. TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. 09.07.2003.a avaldusele on alla kirjutanud ainult kostja, tegemist on ühepoolse tahteavaldusega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks 09.07.2003.a avalduse alusel midagi saanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks saanud hagejalt avalduses mainitud 72 000 krooni ning hageja esindaja ei osanud kohtuistungil selgitada, mis asjaolud olid nimetatud summa tagastamise kohustuse aluseks. 09.07.2003.a avalduses on lause, mille kohaselt xxx kohustub kostja nimele ümber kirjutama korteri aadressil xxx. Kohus on juba eelpool viidanud, et avaldusel on ainult kostja allkiri ning tegemist on ühepoolse tahteavaldusega. Hageja ei ole endale selle avaldusega seoses mingeid kohustusi võtnud. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt 25.06.2003.a liisingufirmale esitatud avaldus on seotud kostja 09.07.2003.a avaldusega. Seega ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt liisingumaksete tagastamist TsÜS § 84 lg 1 alusel. Hagejal oleks õigus nõuda kostjalt hageja poolt tasutud liisingumaksete hüvitamist alusetu rikastumise sätete järgi VÕS § 1028 või § 1042 alusel. Mõlemal juhul peab hageja tõendama, et ta on kostjale raha andnud just seoses liisingumaksetega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et
3. a maikuust kuni
4. a maikuuni kandis hageja raha kostja pangaarvele ning kostja tasus liisingumaksed, s.h ka esimese sissemakse summas 100 000 krooni oma pangaarvelt. Nimetatud asjaolu kinnitab ka kostja konto väljavõte (tl 43-65, 85-100). Hageja ei ole tõendanud, et kostjale antud raha oli mõeldud liisingumaksete tasumiseks. 08.01.1994.a sündis poolte abielust tütar ning kostja seletuste kohaselt oli raha mõeldud lapse elatusrahaks. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja sai hagejalt õigusliku aluseta 176 204.50 krooni ning hagi tuleb jätta rahuldamata. 3 Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 4