← Eesti

2-06-25270/1

Obsah (4)§ 61§ 70§ 60§ 136

2-06-25270 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 02.veebruar 2007.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsivi

) §-le 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja § 61 lg 1 kohaselt on kohtul õigus teise vanema nõudel ülalpidamiskohustust mittetäivalt vanemalt elatis välja mõista.

§ 61

lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 70

lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatushagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täida selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud

§ 616.lõikes nimetatud asjaolusid.

Poolte abielust on 07.04.1993.a. sündinud poeg A.U.. Kohtla-Järve Linnakohtu 09.08.1993.a. määrusega AE-55/93 mõisteti kostjalt lapse ülalpidamiseks välja alimendid. Alimente sai 2

(3)2-06-25270 hageja kuni 14.02.2006.a. Kostja töötas selle ajani Tallinna Politseiprefektuuris. Hagejale teadaolevalt kostja hagiavalduse esitamise ajal ei tööta. Hageja töötab Rahuoperatsioonide keskuses ladude vanemspetsialisti ametikohal ja tema töötasu on 7400 krooni kuus. Lisaks saab riigilt lapsetoetust 300 krooni lapse kohta. Poeg A on 13 aastane ja õpib xxxx. klassis. Tema igakuised ülalpidamiskulud moodustavad 4000 krooni, millest 800 krooni kulub toidule, 1000 krooni elamuasemekulud, 1050 krooni riietele, 400 krooni kuus muusikakooli tasu ja 300 krooni huvialadele. A põeb epilepsiat ja lampjalgsust, seetõttu on tema ülalpidamine erivajaduste rahuldamisega, mis seisnevad kulutustes ravimitele ja ortopeedilistele jalatsitele umbes 400 krooni kuus. Arvestades asjaolu, et elatis kostjalt on välja mõistetud abielu- ja perekonnakoodeksi § 82 alusel ¼ osas kostja töötasust, kuid tulenevalt

§ 60

lg-st 2 tuleb elatis välja mõista igakuise kindla summana.

§ 136

lg 2 sätestab, et huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide(elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Samuti arvestades asjaolu, et alates 15.02.2006 ei ole kostja hagejat lapse kasvatamisel materiaalselt toetanud, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 2000 krooni alates 15.02.2006.a. TsMS § 445 lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 2 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Katrin Saar kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.