kohaselt kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras. ITLS § 6 lg 3 kohaselt palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Kostja on jätnud hagejale arvutamata ja välja maksmata palga aja eest, millal hageja Tartu Maakohtu 28.12.2005 kohtuotsuse kohaselt ei saanud töötada, sest teda ei lubatud tööle, kuid tööleping temaga ei olnud lõpetatud seaduse nõuetele vastavalt (kohtuotsus tl-del 8-10). Hageja on palga väljamaksmise nõude esitanud sõnaselgelt hagiavalduse selles osas, milles ta kirjeldab asjaolusid. Samuti on hageja nõudnud kostjalt väljamaksmata töötasu 08.02.2006 kirjas (väljamaksmata lepingujärgne töötasu 1. veebruar 2005 - 17. veebruar 2005) tl 12 ning avalduses Tartumaa Töövaidluskomisjonile, TVK toimiku lk 1). Jõustunud kohtuotsusega on kohus tuvastanud, et hageja töötasu oleks alates 01.02.2005 olnud 0,5 koormusega professori miinimumkuupalk, so 7500 krooni. Hagejal on saamata töötasu 13 tööpäeva eest (7500:20x13) 4875 krooni. Kostja oleks pidanud nimetatud summa välja maksma hiljemalt kohtuotsuse jõustumisel, so 18.01.2006. Hoolimata hageja nõudmistest ei ole kostja hagejale palka välja maksnud.
kohaselt palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kohus on seisukohal, et ta ei välju hagi piiridest, rahuldades viivise nõude teisel alusel, kui hagis on esitatud, so lõpparve väljamaksmisega viivitamise puhuks ettenähtud sanktsiooni asemel kohaldades palga maksmisega viivitamise eest ettenähtud sanktsiooni. Hageja viivise nõue on 23 000 krooni. Kostja on hagejale palga - 4785 krooni väljamaksmisega viivitanud 19.01.-21.12.2006, so 337 päeva. Viivis on (4785x0,5%x337) 8214.40 krooni kohtuotsuse tegemise päeval. Viivis on suurem kui väljamaksmata töötasu, kuid kohus ei näe ühtegi mõistlikku põhjendust, miks on kostja jätnud hagejale maksmata - hoolimata hageja kirjalikult esitatud avaldusest - temale jõustunud kohtuotsuse alusel välja maksmisele kuuluva töötasu. Kostjal ei ole võimalik tasaarvestada töölepingu lõpetamisel 31.01.2005 makstud hüvitust X saada oleva töötasuga. Kohus on tsiviilasjas 2-750/2005 asunud seisukohale, et kostja on hagejaga sõlmitud töölepingu ühepoolsel lõpetamisel maksnud hagejale hüvitust, arvesse võttes ka osalise koormusega korralise professori töötasu. Kuid nimetatud asjaolu ei võta hagejalt õigust nõuda kostjalt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise tõttu hageja töölt sunnitult puudutud aja eest töötasu.
lg 2 kohaselt muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (8214.40+4875) 13 089.40 krooni (koos tulumaksuga). Menetluskulude jaotus 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et puhkusehüvitise ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise hüvitise nõude osalise rahuldamise tõttu (ca 1/3 ulatuses) tuleb kostja kanda jätta kolmandik hageja menetluskuludest. Ülejäänud osa menetluskuludest jääb hageja enda kanda. Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest palga nõudes. Saamata jäänud palga nõude osalise rahuldamise tõttu tuleb X maksta riigituludesse 2/3 riigilõivust ja Eesti Maaülikoolil – 1/3 riigilõivust. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.