2-06-20059 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number

) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostjale pretensiooni leppetrahvi nõudega

1. aprillil 2006, kusjuures kostja lõpetas lepingu
2. novembril
3. Sündmuste vahele jääb umbes neli ja pool 2 kuud. Kohus leiab, et selline aeg ei ole leppetrahvi nõudest teatamiseks ebamõistlik. Nagu nähtub kostja seisukohtadest, oli ta lepingut üles öeldes täielikult teadlik, et ta rikkus sellega lepingut. Samuti oli ta teadlik lepinguga ettenähtud leppetrahvist. Tegemist on suhteliselt väikese summaga – see vastab lepingus ettenähtud igakuisele rendisummale. Mõistliku tähtaja nõue on seaduses eelkõige eesmärgiga kaitsta võlgnikku, võimaldada tal valmistuda leppetrahvi maksmiseks. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel ei põhjusta kostjale mingeid ebamõistlikke raskusi see, et leppetrahvi nõue esitati neli ja pool kuud hiljem kui toimus lepingurikkumine. Seega ei ole kostjal alust keelduda maksmast leppetrahvi ja kohus rahuldab hagi 5 000 krooni nõude osas. II Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt laudade kulumi eest 15 000 krooni tasumist. Lepingu p 1 viimase lõigu kohaselt peab rentija lepingu lõpetamisel tasuma omanikule laudade kulumi eest 15 000 krooni. Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt

sätetele ei ole antud lepingu näol tegemist mitte rendi- vaid üürilepinguga.

§ 339

kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Antud lepinguga ei nähta ette mingit viljakasutust, seega on tegemist üürilepinguga. Järelikult tuleb lepingus kasutatavad mõisted „rentija“ ja „rent“ asendada vastavalt mõistetega „üürnik“ ning „üür“.

§ 334lg 2 2.

lause alusel ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kokkulepe, mille kohaselt üürnik enne üürilepingu lõppemist kohustub üürilepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvitist, on tühine. Viimasest sättest tuleneb, et lepingus sisalduv tingimusteta kokkulepe 15 000 krooni tasumise kohta laudade kulumi eest on tühine. Hageja ei saa ka seaduse alusel, väljaspool nimetatud kokkulepet, laudade kulumi hüvitamist nõuda, sest seaduse kohaselt ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise eest, mis kaasneb asja lepingujärgse kasutamisega. Nii laudade kasutamist piljardi mängimiseks kui ka laudade ülesseadmist ja mahavõtmist lepingu alustamisel ja lõpetamisel tuleb pidada seaduse mõttes asja lepingujärgseks kasutamiseks. Järelikult rahuldab kohus OÜ T. hagi MTÜ K. vastu 5 000 krooni osas ja jätab hagi ülejäänud osas rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud asjas on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 3