2-05-14652/10

2-05-14652 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2006.a, Tartu Tsiviilasja number 2-05-14652 Tsiviilasi OÜu T. (likvideerimisel) hagi Tartu linna vastu 352 780 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja OÜ T. hageja seaduslik esindaja T.T. hageja lepinguline esindaja Maia Ploom (asukoht Turu 5-6, 51004 Tartu); kostja Tartu linn (kostja esindaja Tartu Linnavalitsus, asukoht Küüni 5, 51004 Tartu) Tartu Linnavalitsuse lepinguline esindaja Ülle Piirisild RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜu T. (likvideerimisel) hagi Tartu linna vastu 352 780 krooni nõudes. Menetluskulude jaotus Kohtukulud jätab kohus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2. juulil 2005.a esitas OÜ T. (likvideerimisel) Tartu Maakohtusse hagi Tartu linna vastu 352 780 krooni nõudes. Poolte vahel on sõlmitud 25.02.1993.a mitteeluruumide rendileping nr
3. Lepingu alusel anti hageja kasutusse ruumid pinnaga 82,5m2 hoones Kalevi
4. Hageja soovis hakata nimetatud ruume kasutama baarina. Rendilepingu sõlmimise ajal oli hoone keldriruum välja ehitamata ning kokkuleppe kohaselt tuli rentnikul ruumid ümber ehitada lähtuvalt „Kommunaalprojekti“ poolt 1989.a koostatud projektidele ehituslike-, elektri- ja sanitaartehnilistele töödele. Rendilepingu p. 10 kohaselt võttis kostja endale kohustuse hoone külma ja sooja vee, kanalisatsiooni ning kütesüsteemide kapitaalremonti finantseerida. Hageja teostas kõik projektides ettenähtud tööd. Teostatud tööde maksumuseks oli tööde teostamise aegse AS A. hinnangu alusel 352 780 krooni. Peale tööde teostamist selgus, et hoone tagastatakse õigustatud subjektile ning kostja ei olnud nõus enam hagejale teostatud tööde eest tasuma. Elamu tagastati endisele omanikule. Kuna kostja ei ole oma lepingujärgset kohustust nõuetekohaselt täitnud ja teostatud tööde maksumust hüvitanud, palub hageja ehitustööde maksumuse summas 352 780 krooni kostjalt välja mõista hageja kasuks. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata, kuna esitatud hagi on aegunud. Hagejaga 25.02.1993.a sõlmitud mitteeluruumide rendilepingu lõpetas kostja 31.01.1995.a rendikomisjoni otsusega. Rendileping lõpetati, sest hageja ei täitnud rendilepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt. Vastavalt rendilepingu p-le 13.3 oli kostjal õigus lõpetada rendileping. Hagejaga lõpetati rendileping enne hoone Kalevi 20 tagastamist. Kalevi 20 tagastati õigusvastaselt võõrandatud vara üleandmise aktiga 12.12.1995.a. Tartu Linnavalitsuse rendikomisjoni 31.01.1995.a otsusega lõpetati hagejaga rendileping alates 01.02.1995.a. Alates 01.02.1995.a võeti hageja rendiarvestusest välja ja rendiarveid enam ei väljastatud. Rendiarveid väljastati jooksva kuu eest. Kui 1995.a veebruarikuu lõpuks ei saanud hageja rendiarvet, siis hiljemalt
5. märtsiks 1995.a pidi hageja teadlik olema rendilepingu lõpetamisest. Kui hageja oligi ümberehituse teostanud, siis sai ta nõude esitada kulude hüvitamiseks rendilepingu lõpetamisel, kuid hageja ei pöördunud vastava taotlusega kostja poole. Vastavalt 1995.a kehtinud Eesti Vabariigi rendiseaduse § 12 lg 1 „kui renditud vara rendile andja loal parendatakse, on lepingu lõppemisel või lõpetamisel rentnikul õigus nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui Eesti Vabariigi seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti“. Kulutuste hüvitamist renditud vara parendamiseks lepingus kokku lepitud ei ole. Seega tuli lähtuda rendiseaduse §-st 12 lg
6. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosaseaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 kohaselt aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
7. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
8. juulit 2002.a. Kuni 30.06.2002.a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 170 lg 2 sätestab „enne 1994.a
9. septembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele õigussuhetele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid, kui rakendussätetest ei tulene teisiti“. Vastavalt
10. septembril 1994.a jõustunud TsÜS §-le 116 aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kostja leiab, et hiljemalt
11. märtsil 1995.a oli hagejale teada lepingu lõpetamine ja seega sai hageja hiljemalt
12. märtsil 1995.a teada ka õiguste rikkumisest. Hageja nõude aegumistähtaja kulg algab
13. märtsil 1995.a. 01.09.1994.a jõustunud TsÜS § 113 lg 1 sätestab hagi korras õiguste kaitse üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Hageja sai oma õigusi kaitsta hagi korras 10 aastat. Hagi on esitatud 30.06.2005.a, mistõttu leiab kostja, et hageja nõue on aegunud. Samuti kostja leiab, et
14. juunil 2005.a puudus T.T. OÜ T. (likvideerimisel) likvideerijana hagi esitamise õigus. Harju Maakohtu 30.06.2005.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-/1-196/05/05 kohus otsustas algatada OÜ T. (likvideerimisel) likvideerimismenetluse ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks määrata likvideerijaks T.T. Kohtuotsuses sisalduvad asjaolud omandavad õigusliku tähenduse kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu, et mingis osas kuuluks kohtuotsus viivitamatult täitmisele. Kuna
15. juunil 2005.a ei olnud kohtuotsus jõustunud, siis ei saanud T.T. omada likvideerijana tegutsemise õigust ja järelikult ei saanud 30.06.2005.a T.T. esitada hagi OÜ T. (likvideerimisel) nimel Tartu linna vastu 352 780 krooni nõudes. KOHTUISTUNG 2 Kohtuistungil jäi hageja esindaja Maia Ploom seisukoha juurde, et kostjaga sõlmitud rendileping ei ole lõpetatud, kuna selle lõpetamine ei ole tõendatud. Rendileping kehtis edasi niikaua kuni anti üle õigustatud subjektile Mati Kleinile. Rendileping öeldi Mait Kleini poolt üles alles 08.04.1996.a. Hageja esindaja Maia Ploom taotleb vaheotsuse tegemist hageja nõude aegumise osas. Hageja esindaja on seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud. Selles osas, et hagejal ei olnud hagi esitamise ajal tsiviilprotsessivõimet leiab hageja esindaja, et kuna OÜ T. (likvideerimisel) on kohtule oma tahet avaldanud likvideerimismenetluse algatamiseks ning see, et kohus ei jõudnud oma lahendit varem teha, ei võtnud hagejalt ära hagi esitamise õigust. Kohtuistungil jäi kostja esindaja Ülle Piirisild seisukohale, et esitatud hagi on aegunud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja jääb oma vastuses toodud seisukohtade juurde hagi aegumise osas. Samuti kostja leiab, et OÜl T. (likvideerimisel) ei olnud hagi esitamise ajal tsiviilõiguse kohaselt õigusvõimet ja ta ei saanud pöörduda tsiviilkohtusse oma eeldatava õiguse kaitseks ning esitada hagi. Kohtusse on hagi esitatud 01.07.2005.a, selle seisuga ei olnud OÜt T. (likvideerimisel) äriregistrisse kantud. T. OÜ (likvideerimisel) on loetud lõppenuks 06.08.2000.a ja kustutati registrist 06.11.2000.a. Harju Maakohtu 30.06.2005.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2/1-196/0505 algatati T. OÜu (likvideerimisel) likvideerimismenetlus ja likvideerijaks määrati T.T. Kuivõrd äriühing oli registrist kustutatud, tuli teha registrisse kanne. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud äriseadustiku § 33 lg 1 alusel sai äriregistrisse kannet teha avalduse, kohtuotsuse või muu seaduses sätestatud alusel. Antud juhul tuli kanne teha kohtuotsuse alusel. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud ÄS § 34 lg 4 sätestab, kohtuotsuse alusel tehtud kandes sisalduvad asjaolud omandavad õigusliku tähenduse kohtuotsuse jõustumisest. Harju Maakohtu 30.06.2005.a. kohtuotsusest nähtub, et kohtuotsus jõustub pärast 30 päevase apellatsioonkaebuse tähtaja möödumist kui apellatsioonkaebust ei esitatud. Kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu, et mingis osas kuuluks kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsÜS § 26 lg 1 alusel juriidilise isiku õigusvõime on võim omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsÜS § 26 lg 2 sätestab, eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Seisuga 01.07.2005.a. ei olnud OÜ T. (likvideerimisel) kantud registrisse, seega kostja leiab, et hagi esitamise ajal 30.06.2005.a. puudus hagejal OÜl T. (likvideerimisel) õigusvõime. Kuna OÜl T. (likvideerimisel) puudus tsiviilõiguse kohaselt õigusvõime, puudus tal ka kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 70 sätestatud tsiviilprotsessiõigusvõime ja § 71 sätestatud tsiviilprotsessi teovõime. Kuivõrd OÜ T. (likvideerimisel) ei olnud hagi esitamise ajal tsiviilõiguse kohaselt õigusvõimeline ei saanud OÜ T. (likvideerimisel) pöörduda tsiviilkohtusse oma eeldatava õiguse kaitseks ning esitada hagi. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus võtab eelnevalt seisukoha OÜ T. (likvideerimisel) tsiviilprotsessivõime olemasolu kohta
16. juunil 2005.a. I. Asja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu
17. juuni 2005.a kohtuotsusega algatati OÜ T. (likvideerimisel) likvideerimismenetlus ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks määrati likvideerijaks T.T. (tl.9). Kohtuotsusega samal kuupäeva so.
18. juuni 2005.a esitas OÜ T. (likvideerimisel) Tartu Maakohtusse hagi Tartu linna vastu 352 780 krooni nõudes (tl. 7). Äriregistri andmetel oli OÜ T. (likvideerimisel)
19. novembril 2000.a äriregistrist kustutatud (tl. 10). Tsiviilprotsessivõime on TsMS (kuni 01.01.2006.a kehtinud redaktsioon) § 70 lg 2 järgi muu hulgas juriidilisel isikul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2 järgi lõpeb eraõiguslik juriidiline isik, kelleks TsÜS § 25 lg 1 teise lause järgi on ka osaühing, registrist kustutamisega. Ka Äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 3 kohaselt äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Tulenevalt ÄS § 34 lg 4 kohtuotsuse alusel tehtud kandes sisalduvad asjaolud omandavad õigusliku tähenduse kohtuotsuse jõustumisest. TsÜS § 26 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3 Äriregistri väljavõttest nähtub, et Harju Maakohtu 30.06.2005.a kohtuotsusega (tsiviilasjas nr 2/1196/05/05) otsustati algatada osaühingu likvideerimismenetlus. Nimetatud otsuse alusel on kanne tehtud
20. augustil 2005.a. Samuti on märgitud, et kandes sisalduvad ajaolud omandavad õigusliku tähenduse kohtulahendi jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt tekkis OÜl T. (likvideerimisel) õigusvõime
21. juulil 2005.a, kuna nimetatud Harju Maakohtu otsust OÜ T. (likvideerimisel) likvideerimismenetluse algatamiseks, ei vaidlustatud. Seega arvestades eeltoodut ei olnud OÜl T. (likvideerimisel)
22. juunil 2005.a Tartu Maakohtusse hagi esitamisel Tartu linna vastu 352 780 krooni nõudes õigusvõimet ja ta ei saanud teostada oma tsiviilprotsessiõigusi sh. esitada kohtusse hagi. Samas on kohus seisukohal, et käesoleval hetkel ei ole menetluse lõpetamiseks alust, kuna hageja on õigusvõimeline ning õiguskindluse tagamiseks menetleb kohus antud asja ja teeb hageja taotlusel vaheotsuse aegumise osas. II. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Poolte vahel on sõlmitud 25.02.1993.a mitteeluruumide rendileping nr 2428, mille alusel andis kostja hageja kasutusse ruumid pinnaga 82,5m2 hoones Kalevi 20 (tl. 27-28). Hageja nõudeks on rendilepingu p. 10 alusel hageja poolt Kalevi 20 keldriruumide ümber ehitamisest vastavalt „Kommunaalprojekt“ poolt 1989.a koostatud ehituslike-, elektri ja sanitaartehniliste projektide alusel teostatud tööde maksumus summas 352 780 krooni. Hageja on nõude aluseks märkinud, et kuna kostja ei ole täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt ja hagejale teostatud tööde maksumust hüvitanud, palub hageja ehitustööde maksumuse kostjalt sisse nõuda. Poolte vahel sõlmitud rendilepingu punkt 10 kohaselt hoone, külma ja sooja vee, kanalisatsioonining küttesüsteemide kapitaalremondi tellib ja finantseerib amet. Hageja märgib, et teostatud tööde maksumuseks oli tööde teostamise aegse AS A. hinnangu alusel 352 780 krooni. AS A. hinnang remont-rekonstrueerimistööde maksumuse kohta on koostatud juunis 1994.a (tl. 12-22).
23. augusti 1993.a tööettevõtulepingu kohaselt lõppevad tööd Kalevi 20, Tartu asuvates keldriruumides hiljemalt
24. mail 1994.a (tl. 63, 73). Seega sai hageja teadlikuks oma nõude suurusest kostja vastu alates juunist 1994.a ning vastavalt rendilepingu punktile 10 tekkis hagejal õigus kostjalt võlgnevus välja nõuda. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohus lähtub hagi aegumise tähtaja alguse päeva määramisel hageja poolt hagiavalduses toodud asjaoludest st. sellest millal hageja sai oma hagemisõigusest teada. Nimelt märgib hageja oma nõude aluseks poolte vahel sõlmitud rendilepingu punkt 10 ja AS A. poolt koostatud hindamisakti remonttööde kohta. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hagi aegumise arvestamisel oluline poolte vahel sõlmitud rendilepingu lõppemise aeg, kuna remonttööde kulude hagemisõigus rendilepingu punkt 10 alusel tekkis hagejal peale tööde teostamist ja töödemaksumuse kohta hindamisakti andmist. TsK § 77 lg 1 kohaselt kuudes arvutatav tähtaeg möödub tähtaja viimase kuu vastaval kuupäeval. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsK § 77 lg 1 tuleb antud juhul aegumistähtaega arvestama hakata alates
25. juunist 1994.a (AS A. hindamisaktil ei ole kindlat kuupäeva), kui hageja sai teada Kalevi 20, Tartu teostatud tööde maksumuse, mille sissenõudmiseks on hagejal käesolev hagi esitatud. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 86 kohaselt hagi aegumise tähtaja kulgemine algab hagemisõiguse tekkimise päevast; hagemisõigus tekib päeval, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma 4 õiguste rikkumisest. Tulenevalt TsK § 81 hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks isikule, kelle õigusi on rikutud (hagi aegumine) kehtestatakse kolm aastat. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) (redaktsioon 01.09.1994 – 10.12.1994) § 113 lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Tulenevalt TsÜS § 178 lg 2, kui enne
26. aasta
27. septembrit kehtinud hagi aegumistähtaeg ei ole seaduse jõustumise ajaks möödunud ja üldosa seaduses sätestatakse pikem aegumistähtaeg, kohaldatakse pikemat aegumistähtaega. Eeltoodust tulenevalt tuleb antud juhul kohalda 10 aastast hagi aegumise tähtaega. Seega lõppeks hagejal hagi esitamise õigus kostja vastu
28. juunil 2004.a. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
29. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
30. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
31. juulit
32. VÕSRakS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
33. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
34. juulist 2002.a. Tulenevalt VÕSRakS § 9 lg 3 kui enne
35. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne
36. juulit 2002 kehtinud seadust. Tulenevalt VÕSRakS § 9 lg 3 tuleb antud juhul aegumisele kohaldada enne
37. juulit 2002.a kehtinud seadust, kuna selle järgi lõppeks hagejal hagi aegumise tähtaeg
38. juunil 2004.a. OÜ T. (likvideerimisel) on käesoleva hagi esitanud Tartu Maakohtusse
39. juulil 2005.a, seega on hagi aegunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus OÜu T. (likvideerimisel) hagi Tartu linna vastu 352 780 krooni nõudes rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja ei ole kohtule kohtukulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad TsMS § 60 lg 1 alusel kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohtunik 5