KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-9939 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi O P hagi I P vastu alaealisele lap
) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt
§ 61
lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Arvestades lapse kasvamist, üldist elukalliduse tõusu ja kostja varalise seisu muutumist, on hagejal
§
§ 61
lg 2, lg 3 ja lg 4 alusel õigus esitada nõue väljamõistetud elatise suurendamiseks. Ida-Viru Maakohtu
- novembri 2001 kohtuotsusest nähtub, et otsuse tegemise ajal oli kostja netosissetulekuks 3281 krooni. Käesoleval ajal on maksu- ja tolliameti andmete kohaselt (tl 83) tema sissetulekuks 4502,50 krooni kuus. Kostja
- oktoobri 2006 palgatõendist (tl 64) nähtub, et tema viimase kuue kuu keskmine sissetulek on olnud 6086 krooni. Elatise suuruse määrab kohus vastavalt
§§ 61
lg 2, lg 4 ja lg 5.
§ 61
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
§ 61
lg 4 sätestab, et Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PerS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Lähtuvalt
§ 61lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on esitanud vastuväite, et elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses osutuksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks. Lisaks tütar J on kostjal veel 2 last: tütar K ja poeg A. Sünnitunnistusest (tl 25) nähtub, et kostjal sündis xxx poeg A P. Ida-Viru Maakohtu 20. mai 2003 otsusest (tl 27-29) nähtub, et kostja on kohustatud tütar K (sünd. xxx) ülalpidamiseks maksma elatist 850 krooni kuus. 3
(2)Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et kostja
- oktoobri 2006 palgatõend (tl 64) kohaselt on tema viimase kuue kuu keskmine sissetulek 6086 krooni. Kostja ja tema abikaasa S P ühisvarasse kuulub kinnistu asukohaga J vald P küla üldpinnaga xxx m2, mis on omandatud xxx. Abielutunnistusest (tl 24) nähtub, et kostja abiellus xxx S B (P). Autoregistri tõendi kohaselt (tl 4445) kuulus kostjale sõiduk 1997.a. VW Passat Variant ja 1983.a. Audi
- Kostja seletuse kohaselt on mõlemad sõidukid käesolevaks ajaks müüdud. Hageja väitel esinevad kostjal varjatud sissetulekud. Selle tõendamiseks esitas hageja laenulepingud AS-ga Krediidipank ja konto väljavõtted. Laenulepingust (tl 51-58) nähtub, et kostja koos kaaslaenusaaja S P on saanud laenu 165 000 krooni. Kokkuleppest
- märtsist 2006 (tl 51) nähtub, et kostja võttis täiendavalt laenu 231 800 krooni. Laenulepingust
- juulist 2006 nähtub (tl 49-50), et kostja võttis täiendavalt laenu 464 166,64 krooni. Laenu tagastamise graafikust (59-63) nähtub, et kostja igakuine laenumakse on 4939,45 krooni. Hüpoteegi seadmise lepingust (66-73) nähtub, et S P koos kostjaga on seadnud S P kinnistule hüpoteegi summaga 1 200 000 krooni AS Krediidipank kasuks. Kohus leiab, et laenu saamine ja igakuise tagasimakse tegemine peaaegu 5000 krooni ulatuses ei tõenda varjatud sissetulekute olemasolu. Kostja väitel aitavad tal laenu tagasi maksta abikaasa vanemad ja seda kinnitab asjaolu, et laenu kaastaotlejaks on abikaasa ning laen kulutatakse abikaasade ühisvara parendamiseks ja on selle ühisvaraga tagatud. Muud andmed varjatud sissetulekute kohta puuduvad. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses ei osutuks kostja teised lapsed ega kostja ise vähem kindlustatuks. Kostja sissetuleku juures 6086 krooni jääks 3 lapsele ja kostjale igaühele 6086/4=1521 krooni kuus. Kohus ei arvesta kostja väiteid abikaasa ülalpidamise kohta. Lapsehoolduspuhkusel olev abikaasa saab riiklikku toetust (vt Tolli- ja Maksuameti õiend tl 83) ning perekonnaseaduse § 21 kohaselt on ülalpidamiskohustused laste suhtes primaarsed abikaasa toetamiskohustuse ees. Kohus leiab, et kuigi elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses ei osutuks kostja teised lapsed ega kostja ise vähem kindlustatuks, võivad kostja teised lapsed ja kostja ise vähem kindlustatuks osutuda juhul, kui tõuseb Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja elatise summas 1500 krooni, kuid ilma reservatsioonita, et elatise suurus ei tohi olla vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohtuistungil
- septembril 2006 (protokoll tl 38) tegi hageja ettepaneku sõlmida kompromiss elatise maksmiseks summas 1500 krooni, kuid kostja sellega ei nõustunud. Kohus leiab, et kõik kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. 4
(2)TsMS § 190 lg 2 ls 2 sätestab, et kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga /---/. Peeter Pällin Kohtunik 5
(2)