Obsah (6)

§ 428§ 429§ 168§ 173§ 174§ 175

2-06-24874 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2007.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-24874 Tsiviilasi xxx hagi xxx vas

§ 428

lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§-ga 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt

§ 429

lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega hagist.

§ 168

lg 5 kohaselt võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kostjale oli määratud esindaja Riigi õigusabi seaduse alusel. Kohus ei vabastanud kostjat kohtukulude kandmisest, seega on kostja kohustatud kandma hagejal menetluse käigus tekkinud kohtukulud.

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2005.a määruse nr 306 §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 20 000 krooni maksimaalselt 6500 krooni. Sama määruse § 2 kohaselt võib kohus asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,
2. Kohus, tutvunud hageja esindaja taotlusega kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks summas 20 355 krooni, leiab, et kantud kohtukulude määr ei ole põhjendatud ning asi ei ole keerukas, et rakendada kõrgendatud piirmäära. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse
3. detsembri 2005.a määruse nr 306 §-st 2-06-24874 1 rahuldab kohus hageja esindaja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks 6500 krooni. Maimu Laumets Kohtunik