) §-s 63. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole distsiplinaarkaristus, vaid tulenevalt sama seaduse §-st 69 vangla sisekorda ja kinnipeetavate turvalisust tagav meede.. Vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vangla direktor (
). Seega on vangla direktori pädevuses hinnata üldist turvaolukorda vanglas, samuti julgeolekuriske ja neid ennetada. Vangla direktoril on õigus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid ka ennetavalt juhul, kui on piisavalt alust arvata, et kinnipeetav võib käituda
Antud juhul on kaebajaga poolt süstemaatiline distsipliinirikkumine aset leidnud ning julgeolekuabinõude rakendamiseks piisavalt alust. Vaidlusalusest käskkirjast nähtub, et kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja. Vaatamata asjaolule, et V.Jegorov on distsiplinaarkaristused Tartu Halduskohtus vaidlustanud, ei saa mingil juhul eitada tema negatiivset meelestatust õiguskorra suhtes ja korrarikkumiste tahtlikku iseloomu, mistõttu on vangla kohustatud tema suhtes tarvitusele võtma täiendavad julgeolekuabinõud nii kaaskinnipeetavate kui ka kaebaja enda huvides. Muuhulgas peab vangla arvesse võtma ka avalikku huvi –vangla üldist julgeolekut. Kaebaja pidev valjuhäälne ebatsensuursete sõnade kasutamine ning kaaskinnipeetavate kuuldes vangla teenistujaid solvav ja laimav väljendusviis õhutab ka teisi kinnipeetavaid korda rikkuma. Sellise käitumisega rikub V.Jegorov muuhulgas ka vangla teenistujate õigust olla mitte solvatud ja alandatud. Uute distsipliinirikkumiste toimepanemist on V.Jegorovi puhul võimalik edukamalt vältida ainult siis, kui ta teiste kinnipeetavatega kokku ei puutu. Kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse E-hoone 2.sektsiooni (edaspidi sektsioon E2). Sealsete elutingimuste osas on kaebaja esitanud kaebuses ebaõigeid andmeid. Tõele ei vasta väide, nagu puuduksid sektsioonis E2 pesemisvõimalused sooja veega. Sektsiooni E2 elukambrites on duširuumid ja sooja veega varustatus kolmapäeviti, laupäeviti ja pühapäeviti. Kaupluse kasutamise võimalus tagatakse vastavalt VSE § 74 lgle 4, s.o vähemalt üks kord kuus. Kaebaja sooritas veebruarikuus kauplusest sisseoste kolmel korral (viimati 21.02.2007), kulutades kokku üle 3600 krooni, ostes muuhulgas ka hügieenitarbeid, tualettpaberit ja kirjamarke. 3 Seadus ei kohusta vanglat tagama kinnipeetavatele külmutuskapi kasutamist, seega puudub kaebajal vastavasisulise kaebuse esitamiseks õiguslik alus. Jalutuskäike võimaldatakse ka lukustatud kambris viibivatele isikutele
Seadus ei näe ette jalutusboksi või aia mõõtmeid, visuaalset väljanägemist ega materjali. 24 m2 pindalaga ruum on ühele isikule jalutamiseks piisav. Telefoni kasutamine Tartu Vanglas on reguleeritud kodukorra punktiga 16.2.2, mille kohaselt võimaldatakse sektsioonis E2 telefoni kasutada reedeti. Kambriakent ja õhuluuki ei saa avada seetõttu, et kinni peetavad isikud panid läbi selle toime pidevalt distsipliinirikkumisi. Akende sulgemine sai teoks arvestades piisavat olemasolevat sundventilatsioonisüsteemi ning kehtivaid õigusnorme. Tartu vanglas töötab sundventilatsioon ööpäeva ringselt ning see on projekteeritud ning ehitatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele normidele. Tegeliku ventilatsiooni olukorra vastavust projekteeritule kinnitavad OÜ Variax poolt Tartu Vanglas teostatud mõõdistustööd ( töö nr.518-02 raames). Ülaltoodule tuginedes nähtub, et Tartu Vangla on täitnud kõiki ventilatsiooni süsteemile õigusaktidega kehtestatud norme. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine ja õiguskorra kaitsmine. Vaidlustatud käskkirja aluseks on märgitud
lg 1, lg 2 p 4 ja lg 4.
lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude loetelu on ära toodud
Selle loetelu kohaselt on ühe täiendava julgeolekuabinõuna lubatud kinnipeetav paigutada eraldatud lukustatud kambrisse. Vastavalt HKMS §-le 19 lg 6 kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsioone piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb haldusorganil haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. 4 Käskkirjast tulenevalt on V.Jegorovi suhtes täiendava julgeolekuabinõu – eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, aluseks olnud tema süstemaatiline distsipliini rikkumine, mis võib seada ohtu vangla julgeoleku. Käskkirjas on märgitud, et V.Jegorov on varasemalt rikkunud vangla sisekorda, mille eest teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Lisaks nendele rikkumistele on V.Jegorovit karistatud distsiplinaarkorras kolmel korral: 06.02.2007 suhtus solvavalt, ähvardavalt ja laimavalt kogu meditsiiniosakonna ja meditsiiniosakonna juhataja töösse, mille eest karistati teda ühe pikaajalise kokkusaamise keelamisega; 09.02.2007 ületas V.Jegorov sektsiooni trelliukse ees olevat punast joont ning suhtlemisel vanglaametnikuga kasutas ebatsensuurseid sõnu, mille eest karistati ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega; 21.02.2007 kasutas vangla teenistujaga valjuhäälselt ebatsensuurest väljendit, mille eest karistati noomitusega. Seega tingis täiendava julgeoleku abinõu kohaldamise kaebuse esitaja süstemaatiline distsipliini rikkumine. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjas on välja toodud nii faktilised kui õiguslikud alused, ning kaalutlused, mis tingisid täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise. Haldusakt on motiveeritud, arusaadav ja kontrollitav. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise põhjendusena on märgitud, et V.Jegorovi käitumine võib mõjutada kogu sektsiooni kinnipeetavate üldist meelestatust, seades sellega ohtu vangla julgeoleku ning et arvestades tema distsipliinirikkumiste sagedust ja iseloomu, on piisavalt alust oletada, et V.Jegorov jätkab rikkumiste toimepanemist ja seeläbi võib ohustada vangla üldist julgeolekut. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kinnipeetava suhtes ei ole teistkordne karistamine, nagu on leidnud kaebuse esitaja. Kaebuse esitajat on distsipliinirikkumiste eest distsiplinaarkorras karistatud, lukustatud kambrisse paigutamist on õigus kohaldada täiendava julgeolekuabinõuna, antud juhul just kaebuse esitaja eelnevate distsipliinirikkumiste tagajärjena. Kuid kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kaebuse esitaja suhtes täiendava julgeolekuabinõu kohaldamisel vastustaja poolt arvestatud kõiki asjaolusid, sealhulgas just asjaolusid, mis välistaksid V.Jegorovi suhtes täiendava abinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise. Kohus peab antud juhul oluliseks kaebuse esitaja tervisliku seisundi arstliku läbivaatuse (konsiiliumi) protokolli 22.01.2007, millest nähtub, et tulenevalt V.Jegorovi tervislikust seisundist vajab ta vanglas eritingimusi: teistest võimalikult eraldatud eluruumi ja võimalusi igapäevaseks sooja veega pesemiseks jm. hügieenitoiminguteks ning füüsiliseks aktiivsuseks. Samuti on protokollis märgitud, et kinnipidamisasutuses viibimine ei ohusta patsiendi seisundit juhul, kui konsiiliumi poolt esitatud soovitused ja tingimused on täidetud. Nähtuvalt kaebuse esitaja kui ka vastustaja seletustest lukustatud kambris vastavad tingimused igapäevaselt puuduvad või on nende saamine piiratud. Seega tuli täiendava julgeolekuabinõu kohaldamisel kaalutleda, kas kaebuse esitaja tervislikust seisundist tulenevalt on just sellise julgeolekuabinõu kohaldamine proportsionaalne ja sobilik. Antud asjaolu käskkirjas arvestatud ei ole. Samuti on käskkirjas välja toomata asjaolud, millest lähtudes on tehtud järeldus, et V.Jegorov võib mõjutada kogu sektsiooni kinnipeetavate üldist meelestatust ning ohustab sellega vangla üldist julgeolekut. Ühestki distsipliinirikkumise eest kaebajale tehtud 5 käskkirjast ei nähtu, et kaebuse esitaja tegevus või käitumine oleks mõjutanud teiste kinnipeetavate käitumist või põhjustanud nende distsipliinirikkumisi. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, millistest faktilistest asjaoludest on sellise tagajärje tekkimise hindamisel tuginetud. Konkreetsete asjaoludega põhistamata kahtlusest ei piisa järelduseks, et kaebaja võib ohustada vangla üldist julgeolekut. Siinjuures on oluline ka asjaolu, et täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise kohta on käskkiri välja antud 08.03.2007, viimane distsipliinirikkumine V.Jegorovi poolt, mis käskkirjas on märgitud, toimus 21.02.2007.a. Seega on kaebuse esitaja eraldatud lukustatud kambrisse paigutatud 15 päeva pärast viimast distsipliinirikkumist, kuigi käskkirja järgi vahepeal ühtegi rikkumist kaebaja poolt ei olnud toime pandud. Käskkirjas pole näidatud, mis tingis siiski 15 päeva pärast viimast rikkumist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise. Seejuures on viimase rikkumise korral kinnipeetavat karistatud kõige leebema karistusega, so noomitusega. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et V.Jegorovi suhtes ei ole täiendava julgeolekuabinõu – eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise puhul arvestatud kõiki, sealhulgas kinnipeetava isikust tulenevaid asjaolusid, mis võisid viia ebaõige lahendini. Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud Tartu Vangla direktori asetäitja käskkirja 08.03.2007 nr 1-4/275. Eda Muts kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.