tunnistatakse abikaasade ühisvara jagamisel abikaasade osad võrdseteks ka sel juhul kui ühel abikaasal ei olnud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega. Sel ajal kui ta oli ilma tööta, ta võttis enda peale kõik kodused majapidamistööd ning lapse kasvatamisel. Seega tuleb abikaasade ühisvara jagada ainult võrdselt. Ta on nõus hagejale üle andma: pesumasina -5490 krooni; külmutuse -1500 krooni; sektsiooni kapp - 3000 krooni; nurgadiivan - 3500 krooni, kogusummas 13490 krooni eest. Jätab endale: mikrolaineahju -1000 krooni; gaasipliidi õhupuhasti -1000 krooni; televiisori - 2500 krooni; muusikakeskuse -3500 krooni; kogusummas 8000 krooni eest. Korteri aadressil Viru 18-48 Sillamäe, on peale selle omandamist korduvalt remonditud ning vastavalt turuhinnale on tema maksumus 120000 krooni. Korter tuleb jagada poolte vahel võrdselt. Nii jääb hageja vara 73490 krooni eest, kostjale 68000 krooni eest. Kostja esitas kohtule ostu-müügi leping nr 1262/3, kus on pesumasina maksumus 5490 krooni. Kohtuprotsessi käik Hageja toetas haginõudeid. Selgitas, et perekonnaelu ei laabunud. Alates detsembrist 2004.a perekonna-ja abielusuhteid ei ole, kooselu on lõppenud. Nad ajavad majapidamist eraldi. Ta elab ... ning töötab AS-s Elcoteg Tallinnas. Abielu jätkata on võimatu. Hageja palub ühisvara nimekirjast kustutama korterit.... Kostja tunnistas kohtuistungil hagi abielu lahutamises ning ühisvara jagamises. Kostja kinnitas, et alates detsembrist 2004.a abielusuhteid ei ole, perekonda säilitada on võimatu. Palub abielu lahutada. Ta on nõus ühisvara nimekirjast kustutama korterit .. Kõik vara omandasid koos ühisraha eest. Poeg on täieskasvanu. Alates korteri nr ... ostmises elavad selles korteris kostja vanemad. Kostja palub jagada ühisvara võrdses osas. Kohtuotsuse põhjendus, motiivid ja resolutsioon Kuulanud ära hageja ja kostja selgitused, uurinud toimiku materjale, kohus leiab, et hagi abielulahutuses kuulub rahuldamisele ning hagi ühisvara jagamises kuulub järgmistel alustel rahuldamisele osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et abielulised suhted on poolte vahel lõppenud ja neid taastada kumbki ei soovi, abielu jätkamine on võimatu. Leppimine ja abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt PkS § 29 lg 2, abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kostja võttis hagi abielulahutuses ning ühisvara jagamises Õigeks kohtuistungil, kuid palus ühisvara jagada võrdses osas. Vastavalt TsMS §116 loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks. PkS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara.
lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vaia, mille see abikaasa on omandatud pärast abielusuhete lõppemist. Vastavalt
lg 6 kohaselt ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, samuti vara, mida abikaasad omandavad abielu kestel pärast ühisvara jagamist, on abikaasade ühisvara.
peatüki
lg 1 järgi abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. PkS § 19 lg 2 p-de 1,2,3,4 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. TsMS § 91 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et ei ole alust kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Perekonnaseaduse § 19 lg 2 ettenähtud asjaolusid kohus ei tuvastanud.
lg 3 järgi abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste Õiguste ja kohustustena.
lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagis ja kostja kirjalikus vastuses nimetatud ühisvara hulka, mis tuleb kohtulikult jagada kuuluvad: pesumasina Whirpool 2284, külmkapp Snaige, mikrolaineahju Samsung, gaasipliidi õhupuhasti, teler Samsung, seinakapp koos riidekapiga, muusikakeskus, nurgadiivan. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppe pesumasina Whirpool 2284 hindade suhtes. Poolte vahel ei ole vaidlust ülejäänud ühisvara nimekirjas olevate vallasasjade väärtuse osas. Kohus leiab, et pesumasina Whiipool 2284 väärtuseks tuleb hageja poolt märgitud hinna lugeda 3500 krooni. Pesumasina Whirpool 2284 oli ostetud detsembris 2001.a. 5490 krooni eest ja oli majandamises kolme aasta jooksul. Pesumasina Whirpool 2284 turuhind ei ületa 3500 krooni seisuga detsember 2004.a. Kostja ei vaidle vastu hageja soovile jätta hagejale pesumasina Whirpool 2284 ja külmik. Hageja ei vaidle vastu kostja soovile jätta kostjale mikrolaineahju, gaasipliidi õhupuhasti, televiisor, muusikakeskus. Kostja palus jätta hagejale seinakapp koos riidekapiga ning nurgadiivan. Hageja palus anda omandusse kostjale seinakapp koos riidekapiga ning nurgadiivan. Kohus leiab, et tuleb anda üle seinakapp koos riidekapiga ning nurgadiivan hagejale seoses sellega, et need on vajalikud vara rohkem hagejale kui kostjale. Kuna kohus on jaganud vara eeltoodust lähtuvalt niimoodi, et hagejale jääb vallasvara väärtuses 11500 krooni ja kostjale vallasvara väärtuses 8000 krooni. Seega hageja poolt enamsaanud vara arvel, mõistab kohus hagejalt ühisvara rahalise hüvitusena välja 1750 krooni, /(l 1500-8000):2 = 1750/. Riigilõivuseaduse § 37 lg 4 ja lg 6 kohaselt abielulahutuse hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 krooni Abielulahutusega seotud vara jagamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 2600 krooni. Hageja tasus hagiavalduse kohtusse esitamisel riigilõivu 500 krooni hagi esitamise eest. 07.03.2005.a. määrusega vabastas kohus hageja riigilõivutasumises osaliselt hagiavalduse esitamisel. TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, riigituludesse. Eeltoodu alusel, juhindudes PkS §-dest 29 lg 2, 30 p 3, 14, 15, 17, 18, 19 ja TsMS §-dest225232, kohus teeb otsus. Kohtunik Natalja Losevtsova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.