sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist teha teatud töö, on kreeditoril Õigus see töö teha võlgniku arvel, nimetatud sättest tulenevalt Algus Osaühing teostas selle töö võlgniku - Alfatom Ehitus AS arvel, millega Algus Osaühing kannab Alfatom Ehitus AS-i poolt tekitatud kahju summas 66269.- krooni. Seega Alfatom Ehitus AS lepingutingimuste rikkumisel ja mittetäitmisel on tekitanud
K. ja temale kuuluvale Algus Osaühingule kokku 164387 krooni ja 30 sendi suuruses summas, millest kahju N. K. summas 7053 krooni ja 05 senti, mis on käsitletav kahjuna
K. kuuluvale Algus Osaühingule kahju summas 157334 kroonija 25 senti, mis on käsitletav kahjuna
Hageja palub välja mõista Alfatom Ehitus AS-ilt N. K. kasuks 7053 krooni ja 05 senti ning Algus Osaühingu kasuks 157334 krooni ja 25 senti, kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. 01.06.2005.a. kohtule esitatud uue 30.05.2005.a. hagiavalduse täpsustuse kohaselt vähendab hageja 2 nõude hagihinda (võrreldes 18.03.2003.a. täpsustatud hagiavaldusega jääb hageja 1 nõude hagihind muutmatuks) ja hageja 1 ning hageja 2 täpsustavad oma nõuete materiaalõiguslikku alust. Hagejad jäävad oma 18.03.2003 .a. esitatud täpsustatud hagiavalduses märgitud hagi aluseks olevate asjaolude juurde. Võrreldes 18.03.2003.a. täpsustatud hagiavaldusega on Hageja 1 nõude hagihinna suurus jäänud muutmatuks ja Hageja 2 vähendab oma nõude hagihinna suurust 10980 krooni võrra. Hageja 2 vähendab nõuet Sankt-Peterburi Spetsialiseeritud Olümpiareservi Lastenoorte Kooli nr.l grupi toitlustamisele planeeritud vahendite arvelt 14400 krooni võrra, kuna seoses grupi külaskäigu sunnitud ärajäämisega jäid Hagejal 2 kandmata ka toitlustamisega seotud kulud. Seega jäi hagejal 2 saamata tulu, summas (35 inimest x 5 päeva x 120 krooni) 21600 krooni. Hageja 2 suurendab nõuet seoses Trio Raadiogrupp grupi vastuvõtuga, kuna saamata jäänud tulu ei piirdu pelgalt broneenmistasuga 3420 krooni, vaid moodustab kogu summa, mis oleks kuulunud tasumisele vastavalt saavutatud kokkuleppele. Seega jäi hagejal 2 saamata tulu, summas (57 inimest x 1 päev x 120 krooni) 6840 krooni. Hüvitades hagejale 2 kostja poolt tekitatid kahju, mis väljendus saantehniliste tööde teostamises ja elektriradiaatorite soetamises, hüvitas hageja 1 hageja 2-le kostja poolt tekitatud kahju ning hagejal 1 tekkis kostja suhtes tagasinõude õigus hüvitise suuruses. Seega on hagejal 1 tekkinud kostja vastu regressinõue, summas 7053 krooni ia 05 senti.
ei sätesta, et tekitatud kahju peab tulenema vaid lepingulisest suhtest ja seega võib kahju hüvitamise kohustus tuleneda ka lepinguvälisest suhtest. Oma tegevusega tekitas kostja hagejale 2 kahju, mis väljendus otseses varalises kahjus ja saamata jäänud tulus. Seega on hagejal 2 tekkinud kostja vastu kahju hüvitamise nõue, summas 146354 krooni ja 25 senti. Kohtuistungil palub hageja kohtul lähtuda hageja nõuetest, mis on esitatud täpsustatud hagiavaldustes 18.03.2003.a. ja 30.05.2005.a. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile N. K. hagi Alfatom Ehituse AS-lt 126 118,30 krooni väljamõistmise nõudes ei tunnista. 01.10.2001 a. sai Alfatom Ehituse AS N. K. kooskõlastuse mullatööde teostamiseks maatükil aadressil: ., mille põhjal pidi Alfatom Ehituse AS tegema rida töid, sealhulgas ka " Uute torude paigaldamine ja ühendamine hoone, aadressil: ., ühise küttesüsteemiga. Kõikide välistööde teostamine mullatööde teostamise ajal". Samuti "Kõikide koostisosade soetamine ja soojussõlme paigaldamine spetsiaalses ruumis aadressil: .". Alfatom Ehitus AS informeeris korduvalt Hagejat - N. K. - oma valmisolekust teostada vajalikud tööd ja teatas Ehitus-ja planeerimisseaduse nõuete järgmise vajadusest, ja nimelt esitada ehitusprojekt ja vajalikud kooskõlastused, samuti kokku leppida tööde maksumus ning teostamise kord. Kuni käesoleva ajani pole Hageja vajalikke toiminguid teostanud. 15.05.2002.a. seisuga teostas Alfatom Ehitus AS mullatöid täies mahus, sealhulgas teostati teekatte taastamine ning territooriumi heakorrastus. Alfatom Ehitus AS on valmis alustama tööde teostamist peale hageja poolt vajaliku dokumentatisooni esitamist, hageja poolt soojussõlme soetamist ning töövõtulepingu sõlmimist nimetatud tööde suhtes. Soojussõlme montaažiks vajalike koostisosade soetamist nng tööde teostamist garanteerib Alfatom Ehitus AS vstavalt 01.10.2001.a. kooskõlastuse tingimustele. Alfatom Ehituse AS ei ole tekitanud hagejale eraisikule N. K. materialset kahju, kuna hagis eeldatava tuluna tooud summad peaksid olema tasutud juriidilisele isikule OÜ Algus, kes ei esitanud ja ei saanud esitada pretensioone Alfatom Ehitus AS-le. Kostja palub Natalja Kuksova hagi jätta rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja olles tutvunud täpsustatud hagiavalduse materjalidega, leiab, et hagejate nõuded ei ole tõendatud. Kostja järelepäringutele hageja klientidele selgus, et et keegi neist ei planeerinud kindlat sõitu Narva-Jõesuu. Kui kostja palus 10.04.2003.a. kirjas hagejal N. K. teatada, kas nad on käesoleval ajal soojussõlme montaaži tööde teostamisest Alfatom Ehitus AS poolt. Hageja (Osaühing Algus) ja Hagejal (N. K.) lepinguline esindaja teatas, et antud tööd on teostanud OÜ Keldreks vastavalt 10.09.2002 a. töövõtulepingule nr
) § 173 lg.l kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele.
Kohtule esitatud lepingust nähtub, et pooled määrasid kindlaks lepingu täitmise tähtaja kostjapoolsete kaevetööde (p 2) ja kogu tööde (pl) perioodiks. Kostja vastusest hagile nähtub, et 15.05.2002.a. teostas kostja veel mullatöid ja seda asjaolu hageja vaidlustanud ei ole. Samuti on Narva-Jõesuu Linnavalitsus oma kirjas 07.12.2001.a. vastanud N. K, et asfalteerimise ja mullatöid on pikendatud kuni 15.05.2002.a.
sätestab võlgniku kohustuse hüvitada kahjud, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud, kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Hageja N. K nõuab kostjalt kahju 7053 krooni hüvitamist, mis seisneb hageja tehtud kulutustes elektriradiaatorite elektriarvete tasumises summas 4253 krooni ja 2800 krooni võõrastemajas teostatud remondi säilitamiseks ja veetorude Jõhkikülmumise vältimiseks santehniliste tööde teostamise eest.
kohaselt kohustub tööettevõtu lepingu järgi tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või oinast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Kohus leiab, et kuna hageja ja kostja vahelises lepingus ei ole kokku lepitud konkreetsete tööde teostamiseks vajalikke tingimusi - ei ole koostatud projekti ja kokkulepitud tööde hinnas ning kindlaks määratud tööde täitmise tähtaega, siis ei ole hageja N. K tõendanud, et elektrienergia eest tasumine ja sanitaartehiniliste tööde teostmine on seotud kostjapoolse kohustuse mittetäitmise või täitmise viivitamisega. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja hagejat informeerinud ehitus- ja planeerimisseaduses sätestatud nõuete järgmimise vajadusest, et on vajalik koostada tööde teostamiseks ehitusprojekt ja vajalikud kooskõlastused, samuti kokku leppida tööde maskumus ning teostamise kord. Kohtu arvates, ei ole pooltevaheline kokkuleppes lepingu olulistes tingimustes kokku lepitud, mis võimaldaksid lepingut mõlemal poolel nõuetekohaselt täita. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ka kokkulepitud tööde käigus, ei oleks hoone vajanud kütmist või ei oleks vajalikud olnud sanitaartehilised tööd. Samuti ei ole mõistlik arvata, et kui ka hoone oleks ühendatud ühtsesse küttesüsteemi, et siis oleks hoone kütmine tasuta toimunud. Seega on N. K hagi kostja vastu põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
lg.l kohaselt kodaniku isiksusele või varale, samuti ka organisatsioonile tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Seega
alusel hagi rahuldamiseks peab kohus tuvastama kahju olemasolu, tekkinud kahju ja kahju tekitanu teo vahelise põhjusliku seose, kahju tekitanu teo õigusvastasuse ja kahju tekitanu süü.
lg 2 järgi vabaneb kahju tekitanu kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Kohus leiab, et kuigi Algus OÜ sai majutusettevõtte tunnistuse alles 15.05.2002.a., ei tähenda see iseneesest, et OÜ Algus ei tegelenud majutusega ja ta ei võinud seeläbi saada kasu või kahju. Äriregistri väljavõtte kohaselt on Algus Osaühingu tegevusalaks ka hotelliteenuse osutamine. Hageja 11 nõuetest nähtub, et OÜ Algus klientide peamiseks võõrastemaja teenuste loobumise põhjuseks oli asjaolu, et hoone oli kütmata. Samas ei nähtu asja materjalidest, et hageja ja kostja oleksid saavutanud selge kokkuleppe küttesüsteemi paigladmiseks, millist kohustust oleks kostja rikkunud ja seetõttu põhjustanud hagejal võimaliku tulu mittesaamist. Hageja N. K kirjast tantsukoolile Kredo ja Lastekaitse Liidule nähtub, et ta ise teatas, et ei ole võimalik kliente vastu võtta keskkütte puudumise tõttu, kuigi asja materjalide kohaselt oli hoonet võimalik ka elektriküttel kütta, pealegi ei olnud keskkütte süsteemile ülemineku võimaldamiseks vajalikku kokkulepet lepingu kõikides olulistes tingimustes kostjaga saavutatud. Tantsukooli Kredo vastuskirjast hagejale nähtub, et peeti vaid läbirääkimisi OÜga Algus, kuid sellest kirjast ei nähtu, et oleks OÜ-ga Algus sõlmitud ka leping majutusteenuste osutamiseks. Samuti Lastekaitse Liidu tolleaegse programmijuhi kirjast nähtub, et peeti OÜ-ga Algus mitteametlikke läbirääkimisi ürituste läbiviimiseks, kirjast ei nähtu et oleks sõlmitud leping majutusteenuste osutamiseks. Ka Sankt-Peterburi Spetsialiseeritud OIümpiareservi laste-Noorte Kooli direktori kirjast nähtub, et tegmist oli vaid eelläbirääkimistega OÜ-ga Algus ja võimaliku kavatsusega tellida majutust NarvaJõesuus, tõendeid esitatud ei ole, et selline kokkulepe oleks sõlmitud - kohus ei pea usaldusväärseteks sama kooli erinevaid kinnitusi kokkulepete ja garantiikirjade kohta, sest need on vasturääkivad ja kohus ei saa neid arvestada usaldusväärsete tõenditena. Vaidlust ei ole, et kostja rajas Narva-Jõesuus soojustrassi, mis vastavalt koostatud projektile pidi läbima ka maatükki asukohaga . ja 28.09.2001 .a. kaevas kostja . asuvast maatükist läbi soojustrassi paigaldamiseks kraavi, mis tegi võimatuks transpordiga juurdepääsu .asuvale hoonele. Seega leiab kohus, et on tuvastatud, et kostja tegevusega - kraavi kaevamisega on takistatud ligipääs . hoonele. 05.10.2001.a. kirjas AS Trio LSL teatab broneeringu loobumisest seoses . hoonele bussi juurdepääsu puudumisega. Kuid kohus leiab, et hageja OÜ Algus ei ole veenvalt tõendanud, et transpordiga niittepääsemise tõttu.hoone juurde oleksid OÜ Algus kliendid tühistanud oma lepingud. Trio Raadiogrupi loobumiskiri on esitatud 05.10.2001.a. - seega viis päeva peale hageja ja kostja vahelise lepingu sõlmimist, mistõttu leiab kohus, et hagejale endale pidi eelnevalt teada olema , et ajutist juurdepääsu teed majutuse tellimise ajaks valmis ei saada. Kostja vastusest nähtub, et vastavalt esialgsetele plaanidele pidid töö . jätkuma 14 päeva jooksul alates kooskõlastuse saamisest nende teostamiseni. Seega on kostja kohtule veenvalt põhjendanud, et AS Trio LSL ei võinud teada, kas tööd Rahu 7 maaükil saavad teostatud 15.10.2001.a. või mttte,mis takistaks bussiga hoonele juurdesõidu. Hageja OÜ Algus nõuab kostjalt kogu saamata jäänud tulu seoses majutusega, mis on arvestatud klientidelt võimaliku saamata jäänud tuluna, tulust on hageja maha arvestanud vaid toitlustuskulud, mis olid arvestatud Sankt-Peterburi Spetsialiseeritud Olümpiareservi Lastenoorte Kooli toitlustamiseks. Kohus ei pea veenvaks, et hagejal ei ole võimalik arvestatavast tulust maha arvata tema säästetud kulutusi, et hagejal ei oleks olnudki kulutusi klientidele teenuste osutamisega. Saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemisel, arvestatakse tavaliselt reaalselt võimalikust sissetulekust maha vajalikud kulutused, mis isik sellise sissetuleku saamiseks pidanuks tegema. Kohtud on korduvalt juhtinud hagejate tähelepanu sellele, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igsugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tõttu. Antud juhul on hagejad esitanud hagi seoses kahjudega, mis seisnesid saamata jäänud tulus ja otseses varalises kahjus. Kahju suuruse kindlaks tegemisel tuleb arvestada, et seoses ärajäänud hotellikülastusega, jäid OÜ-1 Algus tegemata ka osa kulutusi, mis on seotud külaliste majutamisega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.09.2003.a. otsus nr 3-2-1-98-03). Hageja ei ole esitanud kohtule ka mingeid veenvaid tõendeid, et tal ei oleks olnud tõepoolest mingeid kulutusi klientide majutamisega. Sellist tõlgendust ei pea kohus ka mõistlikuks, et äritegevusega seotud ettevõttel õnnestub toota ksumit ilma igasuguste kulutusteta. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooltevahelise lepingu punkt 4 - tööde lõpetamisel pinnase ja asfaltkatte täielik korrastamine maatükil ja sellega piirneval Rahu tänava poolsel tee! - täideti kostja poolt 27.05.2002.a.
sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist teha teatud töö, on kreeditoril õigus see töö teha võlgniku arvel. Kohtule esitatud OÜ Algus ja OÜ Keldreks 10.09.2002.a. sõlmitud töövõtulepingu alusel tellis Algus OÜ algselt Algus OÜ ja Alfatom Ehitus AS vahel kokkulepitud tööde - uute torude paigaldamise ja hoone Rahu tn 7 ühendamise kütte üldsüsteemi ja kõikide komplekteeritavate soetus ja soojussõlme paigalduse spetsiaalses ruumis aadressil . -teostamise. Hageja ei ole põhjendanud, millisel alusel nõuab ta OÜ Keldreksi poolt teostatud tööde tasumist kostjalt. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja N. K ja kostja vahel sõlmitud lepingu täitmata kohustised, mille olulistes tingimustes pooled kokku leppinud ei olnud, tõid kaasa OÜ-le Algus kui väidetavale võlausaldajale õiguse nõuda N. K ja Alfatom Ehituse AS-i vahelise lepingu alusel nende vahelise kokkulepitud tööde teostamise Alfatom Ehituse AS-i arvel. OÜ Algus ei olnud selle lepingu pooleks, seega ei olnud OÜ-1 Algus õigus nõuda
Samas ei ole poolte vahel vaidlust, et nimetatud tööd on teostatud OÜ Keldreks poolt, kuid kohus leiab et on põhjendamatu nõuda teostatud tööde eest tasumist kostjalt, kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjale oleks nende tööde teostamise eest eelnevalt tasutud või et oleks hageja N. K ja kostja vahel sõlmitud leping, et kostja oleks teostanud tööd väiksema hinna eest või üldse tasuta. Kohus leiab, et hageja Algus OÜ ei ole tõendanud temal oleva kahju olemasolu. Kohtus ei leidnud tõendamist kahju ja kostja tegude vahelise põhjusliku seose olemasolu.. Ei leidnud tõendamist, et kostja oleks jätnud oma kohustise hageja N. K ees täitmata süüliselt, sest kostja esindaja on kohtule veenvalt põhjendanud, et tal ei olnud võimalik N. K ja kostja vahelist lepingut täita, kuna ei olnud kokku lepitud tööettevõtu lepingu olulistes tingimustes ja ei olnud koostatud projekti vajalike tööde teostamiseks, seega ei ole leindud tõendamist, et kostja oleks käitunud õigusvastaselt, millega oleks põhjustatud hagejal Algus OÜ-le kahju. Tulenevalt
lg.1 isikul, kes on hüvitanud teise isiku poolt tekitatud kahju, on tagasinõude õigus (regress) selle isiku vastu väljamakstud hüvitise suuruses, kui seadusega ei ole kehtestatud teistsugust määra. Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustust täitmatajätmise tõttu hagejale kuuluva hoone küttsüsteemi ühendamata jätmisel Algus Osaühing teinud N. K ja kostja vahelise lepingu alusel kulutusi 7 elektri radiaatori ostmiseks summas 5211 krooni ja autonoomse veevarustuse toimimiseks kogusummas 5634.25 krooni. Nagu eelpool on kohus leidnud, ei ole leidnud tuvastamist, et kostja käitumise tõttu oleks N. K ja kostja vaheline leping jäänud täitmata, sest ei olnud kokku lepitud lepingu olulistes tingimustes ja seetõttu ei pea kohus põhjendatuks hagi ka selles nõudes rahuldada. Tsiviilkohtumeneltuse seadusiku (TsMS) § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vstuväited. Kohus on otsuse tegemisel tuginenud järgmistele tõenditele: Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldus nr 259 07.07.1997.a., eksplikatsioon 07.07.1997.a.. Narva-Jõesuu Linnavolikogu protokoll nr 30 23.08.2001.a., kokkulepe 01.10.2001.a. AS Alfatom Ehituse ja Natalja Kuksova vahel, akt küttesüsteemi survekatsetuste kohta 02.11.2001.a., hageja ja kostja vaheline kirajvahetus, hageja ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vaheline kirjavahetus, leping santehniliste tööde teostamiseks 09.11.2001.a., arve nr 60 19.11.2001.a., kviitung elektrienergia tsumise eest 18.12.2001.a., fotod, arve-müügitšekid matrjalide ostmise kohta 29.11.2001.a. ja 15.10.2001.a., AS Trio LSL loobumiskiri 05.10.2001.a., Sankt-Peterburi Spetsialiseeritud Olümpiareservi Laste-noorte kooli nr 1 garantiikiri 19.10.2001.a., N. Kuksova kirjad Tantsukoolile Kredoja Lastekaitse Liidule 29.11.2001.a. , ostu-müügileping nr 2497, hooneregistri tunnistus nr 2562, Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldus 07.05.2001.a. nr 105,ma ostu-müügileping nr 6897, katastriüksuse õiend, maa eraldamise projektplaan, kinnistamisotsus 29.05.2002.a., Algus Osaühing asutamisotsus, kandeotsus registriasjas Ä 11733, avaldus nr 2974, leping kasutusvalduseks, N. K nõue 29.11.2001.a. OÜ-le Alfatom Soojus, leping soojusenergi tarnimiseks, matüki vaatlusaktid 30.04.2002.a. ja 02.05.2002.a., Algus Osaühingu raamatupidamise õiendid 17.03.2003.a. 3420, 20000 ja 20800 krooni mittelaekumiste kohta, Töövõtuleping OÜ Kredeks j Algus Osaühing vahel nr 20 10.09.2002.a., maksekorraldused 23.09.2002.a. ja 31.10.2002.a., internetipanga väljatrükid 10.12.2002.a. ja 19.02.2003.a., Sankt-Peterburi Spetsialiseeritud Olümpiareservi Laste-noorte kooli nr 1 direktori vastus kostjale 05.02.2003.a. ja vastused 26.11.2004.a. kirjadele, Lastekaitse Liidu vastuskiri kostjale 24.03.2003.a., AS Trio LSL ja Sankt Peterburi Spetsialiseeritud Olümpiareservi Laste-noorte Kooli nr 1 ning Tantsukooli Kredo ja Lastekaitse Liidu kontaktisiku M. Z. vastused hagejate järelepärimistele, Narva-Jõesuu Linnvalitsuse kauplemisluba nr 00-06-k 29.04.2003.a., hostel Alguse tubade hinnakiri 01. maist 2005.a., tööleping administraator-sekretäriga. külalistemaja Algus direktori 01.05.2001.a. korraldus, Majandus-ja Kommunikatsiooni Ministeriumi ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vatused kostja teabenõuetele, hostel Algus 15.05.2002.a. majutusettevõtte tunnistus. Kohus ei arvesta tõenditena ajalehe väljavõtteid, sest seal esitatud arvamused ei oma tõenduslikku tähtsust käesoleva asja lahendamisel, smuti ei arvesta kohus tõenditena (tl 25-26 I kd) esitatud kviitungeid materjalide ostmisel, sest sealt ei nähtu, kes on maksnud ostude eest ja juurdekirjutus N. K ei ole usaldusväärne, sest kviitungid on trükitud, aga N. K nimi on käsitisi kirjutatud ja kostja on esitanud uued väljavõtted nimetatud arvetest, kust ei nähtu ostja nimi (tl 103-104 III kd), samas on hagej esindaja esitanud kohtule Algus OÜ kontoväljavõtte, millest nähtub, et nende summade eest on tasunud hoopis Algus OÜ. Samas hageja ei tugine neile tõenditele oma täpsustatud hagiavladustes. TsMS § 60 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolet välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5 % hagi rahuldamta jäetud osast kostjale. Kohus leiab, et on kostja kantud kohtukulud summas 6000 krooni on põhjendatud ja vajalikud ja osavastuse korras tuleb hagejalt N. K kostja kasuks välja mõista 300 krooni ja hgejalt Algus OÜlt 5700 krooni kostja kohtukulude katteks. Hagi on jäetud rahuldamata eeltoodud alustel ja juhindudes TsMS §-dest 60, 61 225-231 Kohtunik Ärakiri õige Iris Kangur Kohtunik Iris Kangur
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.